Kirjutan igal pool

Mina oma loomingut sotsiaalmeediaks ei nimeta. "Sotsiaalmeedia" peaks tähendama "hääl rahva hulgast" ehk "rumalam kui ajakirjanik", aga ma olen elukutseline kirjutaja, minu trükki antud raamatud on ajaleheartiklitest põhjalikumad. Võrgus kirjutamine on minu jaoks vaid osa kirjutamisest. Eilses lehes soovitati, et ärge kirjutage suvepuhkuse ajal sotsiaalmeediat, lugege parem raamatuid. Aga kuidas raamat valmis saab, kui inimesed ei kirjuta? Milleks soovitada teistel mitte kirjutada, kui soovitaja ise kirjutab koguni ajalehele? Ajalehti lugeda mul on väiksem isu kui raamatuid. Sageli ma kirjutangi võrgus just raamatutest. Paberkaustikusse kirjutan neist pikemalt ja kirja panemata jäävaid mõtteid mõtlen ka rohkem. Minu mõtlemine on võibolla aeglane, aga sügav. Minu esimese luulekogu põhjal iseloomustati minu mõtlemist horisontaalse ehk pealiskaudsena, aga ise pean ennast sügavaks mõtlejaks. Ma eelistan males pikemaid ajakontrolle ja raamatute sirvimisele nende läbilugemist. Minu huvid on küll mitmekülgsed, aga pikaajalised. Ma laiendan endale antavaid tööülesandeid ja uurin tausta nii palju kui võimalik.