Kalapüüdmise asendustegevus

Üle Peedu tammi kõndides püüdsin näha jões kalu, aga sel korral ei näinud. Mõtlesin, et varem püüdsin ma kala, sest mulle kalad meeldivad, nüüd jätan samal põhjusel püüdmata, neid oleks kahju püüda. Aga kui mõne välja püiaks, siis saaks ikkagi lähemalt ilmetleda ja ka maitsta. Väikse lapsena tahtsin saada kalameheks. Hiljem sain kutsesobivustesti tulemuseks, et ma olen sissepoole pööratud mõtleja, seetõttu sobivat mulle psühholoogi või piloodi amet. Mõtlesin, et kui piloodi ametit ei soovitatud kihutamise ja täpsete liigutuste, vaid ühel toolil istudes ja vaikides töötamise pärast, siis seda moodi asju ma olen teinud ja selle poolest sarnanevad ka kalamehe ja piloodi amet. Kalameheplaanidest natuke hiljem kirjutasingi algkoolikirjandis, et tahan saada autojuhiks või bussijuhiks. Kalamehe töö sarnane on natuke ka see, kui ma istun malelaua taga ja püian vastase kuningat, istun arvuti taga, kirjutan blogisissekandeid ja püian külastusi või loen raamatut ja püian uusi mõtteid. Üks minu vend ütles väikse lapsena, et kõige rohkem meeldib talle istuda ja magusaid asju süia. Sama pere lapse võivad millegi poolest sarnased olla. Nüüd olen ma sama teemat ka pikalt edasi mõelnud, selle mõttekäigu algus jääb üleeilsesse ja lõpp tänasesse päeva. Ja see võib veel edasi areneda.