Hinnete kõikumine

Õppisin ülikooli jaoks saksa keele sõnu. Kui õppimisega lõpule jõudsin, sai päev läbi. Olin rahul, et sain kõik õpitud. Järgmine päev läksin ülikooli. Esimene tund oli inglise keel, milles pidi tulema kontrolltöö. See polnud mul kodus meelde tulnud ja inglise keelt ma polnud õppinud. Selgus, et õppida oli antud nii palju, et kõige õppimine poleks võimalik olnud. Mõtlesin, et ma kirjutasin kuskile üles, et inglise keeles ka õppida anti, aga mul ei tulnud kodus meelde üleskirjutust vaadata. Olin kirjutanud erinevates tundides erinevatesse vihkutesse, sõltuvalt sellest, milline juhtus kaasas olema. Kogu materjali nendest kokku otsimine oleks olnud keeruline. Võidi öelda, et kui ma unustan õppimist vaadata, pean hakkama kõigi ainete õppimist jälle ühte õpilaspäevikusse kirjutama. Sellele oleksin saanud vastata, et vanasti ma kirjutasin päevikusse, aga mul ei tulnud ikkagi meelde sinna vaadata. Praegu andis inglise keele õpetaja tagasi eelmised kontrolltööd. Ta ütles, et need ei olnud hästi kirjutatud. Minu oma kohta ütles ta eraldi, et see oli veel halvem. Vaatasin tagasi saadud tööd. Selle erinevatele osadele oli kirjutatud eraldi numbreid. Algul tundus, et number on vigade arv, siis hakkas tunduma, et see on hoopis hinne. Mõtlesin, et viie ja kahe erinevus on väga väike. Mul oli eestikeelse kirjandiga ka nii läinud, et sain viie, järgmine kord tegin ainult natuke rohkem vigu ja sain kahe. Mõtlesin, et meil on inglise keeles uus õpetaja, eelmine kiitis mind. Praegune räägib, nagu ma oleksin teistest üliõpilastest halvem, aga ma mäletan, et asi on vastupidi. Kui varasema õpetaja ajal oli tunnis sõnu küsitud, siis paljusid polnud keegi enne öelda osanud, kui mina ütlesin.