Oletuslik sihtkoht

Nimetasin Reile erialasid, millega ma veel peale male tegelen. Rei ütles selle peale, et ma olen mees nagu orkester. Mõtlesin, et orkester küll, aga kas ma teen neid asju ka hästi.

*
Laual oli üks maleseis. Mõtlesin, et hüppaks ratsuga laua keskele, tulistades vastase keskel olevat lippu. Sealt võiks ratsu käia edasi c2, tulistades vastase vankrit a1. Võibolla püiaksin niimoodi vankri kinni, sest esimese rea välju oli minu odade tule all ja vanker pidi vaatama, kuhu taganeda. Lõpetasin partii meenutamise. See oli üsna ammu mängitud partii, aga mul oli meeles, kuidas sellest partiilõigust rääkida, sest selle mängu üle olin mõelnud pikemalt. Varem olin meenutanud juba ühte teist lõiku samast partiist.

*
Üks laps pidi minema ühte koolimajja võistlustele. Õpetasin talle, kus see hoone asub. Siis hakkasin kahtlema, kas ma õpetasin õigesti. Ma ei rääkinud oma kahtlustest kellelegi. Kool võis olla nii Annelinnas kui ka Tammelinnas. Olin õpetanud, et Annelinnas ja autojuht asus teele Tammelinna suunas. Istusin tagaistmel. Meie ees sõitis üks auto Riia maanteel hästi aeglaselt. Nii pidi meie taga sõitev auto ka sellepärast ootama. Meie autojuht tegi möödasõidu. Hüüdsin, et siin ei ole möödasõit lubatud, siin on pidevjoon. Autojuht vastas, et ta teab. Mõtlesin, et tegelikult on liiklusreeglid umbkaudseks, mitte täpseks täitmiseks. Jõudsime koolimajja kohale. Mõtlesin, miks me üldse Tammelinna tulime, kui ma olin õpetanud, et kool on Annelinnas. Aga võibolla tulime nüüd õigesti. Maja seinal oli kooli töötajate nimekiri. Selgus, et selles töötab ka Helina. Varem ta oli elanud Tallinnas. Nüüd mulle meenus, et viimases kirjas ta oli maininud, et hakkab kolima. Mõtlesin, et kui tema töötab siin, siis ma olen õiges kohas, võin temaga siin majas kohtuda.