teisipäev, juuli 31, 2018

Mõtteid lillepildist


Järjekordne foto pulmapeolt. Ühekaupa pilte avaldades näitab kuupäev sissekande kohal avaldamiskuupäeva, mitte pildistamiskuupäeva. Antud juhul aastaarv on küll mõlemal sama.

Ma pole blogija kohta kogu aeg kõige rohkem pilte avaldanud ja mul ei ole kogu aeg fotoaparaati olnud, aga minu mitmekülgsuse juurde kuuluvad vanast ajast ka visuaalsed huvid, sest nooremana olen palju joonistanud ning keskkoolis ja ülikoolis valisin endale kunstiajaloo eksameid.

Võibolla vahepeal piltide avaldamise vältimine näitab ka visuaalset tundlikkust. Nagu toidugi puhul, et mõni toit maitseb väga ja mõnda ei kannata üldse suhu võtta. Psühhiaater on mind igal juhul iseloomustanud tundlikuna. Poeesia listis ükskord kirjutati, et minu aju polevat selekteerimisvõimeline. See näitas võibolla ainult, et ma selekteerisin teist moodi kui kritiseerija. Kodus on mind iseloomustatud, et monotoonse häälega, aga vaheldusrikka miimikaga. Ma pole ise teiste miimikat kõige rohkem jälginud, võibolla sellepärast oskan seda enda juures vähem maskeerida kui häält.

Ülal toodud vaade mulle igal juhul meeldib. Mulle meeldivad üldse sinised asjad. Blogi taustavärv on ka sinine ja nüüd selgub, kas see siniste õitega kombinatsioonis tuleb kasuks või kahjuks. Kirjutamise ajal ma seda kombinatsiooni veel ei näe, või siis ainult kujutluses.

0 vastukaja: