Kuusk ja pall

Kuusk läks ümber ja põlevad küünlad läksid isale vastu põlve. Tõstsin kuuse uuesti püsti. Ta läks veel korduvalt ümber. Vaatasin, et kuusealuse auk on suureks kulunud, sellepärast kuusk püsti ei seisagi. Ema ütles, et ühel inimesel on verevähk. Küsisin üle, kellel. Vanaema ja ema rääkisid, kui kerge on surma saada ja kui mitmel erineval viisil. Seoses vana-aastaõhtuga tuli meile külalisi. Külla tuli üks ajaloolane. Hakkasime palli mängima. Mängisime ristkoera. Mina olin samal väljakuküljel selle ajaloolasega, ülejäänud kolmel väljakuküljel oli igaühel üks inimene. Paariline oli vastasväljakuküljel, kõrvalkülgede mängijad konkureerisid palli pärast. Söötsin palli oma vastaspaarilisega edasi-tagasi, aga keegi seda vahelt võtma ei läinud ja mängijad platsi keskele kokku ei tormanud. Ajaloolane vaatas ka pealt. Siis sai palli kätte teine paar ja mäng jätkus nendevaheliste söötutega. Teise paari mängijalt Joosepilt küsiti, millised selle mängu reeglid on. Joosep vastas, et ta ei mäleta, sest ta mängib kõiki mänge.