Krõlovi valmid

I. Krõlov. „Valitud valmid“. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1960. Tõlkinud E. Hiir, E. Kansa, T. Kuusik, J. Kärner, M. Raud, J. Semper, J. Tamm, A. Tulik, O. Urgart, G. Õis. 184 lehekülge.

Krõlov elas valgustusajal ja romantismiajal. Tema valmides on romantiline see, et tegelased on sageli loomad, kes oskavad inimkeeles rääkida. Aga realistlik element on, et erinevalt 20. sajandi multifilmidest ei pääse rohusööjad kiskjate käest, vaid kiskjad söövad nad valmist valmi järjest ära.

Krõlovi valmidel on sageli kaks osa. Pikemas põhiosas tegelased, kelleks on sageli loomad, aga vahel ka inimesed või elutud objektid, vaidlevad omavahel, üks tegelane on hea ja teine halb. Lühemas salmis, mis võib olla nii valmi alguses kui ka lõpus, võrdleb autor konkreetset juhtumit üldiste seaduspärasustega või loomi inimestega.

Negatiivsed tegelased on sageli kiskjad. Krõlov ei mõista hukka seda, kui inimesed liha söövad, aga kiskjad ei tohi inimeste koduloomi ära süia. Liha söömine leiab rohkem kriitikat kui taimetoidu söömine.

Ükskord avaldasin ajakirjas raamatuarvustuse, mille pealkirjaks panin „Moraliseeriv skulptor“. Krõlovi valmide arvustuse võimalik pealkiri on „Moraliseeriv luuletaja“. Aga erinevate moraalilugejate moraalid ei pruugi kokku langeda. Kui Jaan Tõnisson õpetas, et alkoholi joomine on halb, siis Krõlov peab alkoholist veel halvemaks halba muusikat. Aga kas purjus inimesel ei lähegi laulu ja jutu hääldamine raskemaks?

Osad Krõlovi valmid oleksid justkui enesekriitilised. Ta hindab töökat sipelgat kõrgemalt kui rohutirtsu. Kas luuletaja pole nagu muusikat tegev rohutirts? Teises valmis on inimestest tegelased. Seal mõistab surnute hingede üle millegipärast kohut kurat, mitte Jumal. Leitakse, et füüsilise vägivalla tarvitajast veel suuremaid kuritegusid on sooritanud kirjanik, sest tema tegude mõju jätkub ka pärast tema surma. Aga kui kurjategija ise oma tegudest ei kirjuta, kas ei või need halba eeskuju anda tänu sellele, et keegi teine nendest kirjutab? Ja ka headele kavatsustele võib mõnel tekkida tahtmine vastanduda.

Entsüklopeedia ütleb, et Krõlov pärines vaesest perest. Selle jälgi võib leida ka tema valmidest. Tal on kahju, kui vihm sajab alla mere kohal, kus vett on juba niigi. Sellise valmi abil saaks propageerida astmelist tulumaksu. Krõlov ei paista pooldavat ka aadli pärilikke eesõigusi. Talle ei piisa, kui hanede esivanemad päästsid Rooma, ta ootab häid tegusid ka oma aja hanedelt.

Krõlovi moraal võib tunduda naiivne, aga ta vähemalt püiab maailma parandada. Ilma püüdmiseta paraneks see ilmselt veel vähem.