Prantsuse äärmuslased

Listis reklaamitakse taas fašistliku Itaalia teemalisi telesaateid. Kirjutasin ühele kirjale vastuseks:

Fašismi ajaloost lugesin uuesti magistriõppe konspekti Ernst Nolte raamatu Prantsuse Aktsiooni osa kohta ja teen sellest kokkuvõtte:

Nolte arvates oli Prantsusmaa revolutsioonide maa ja pidi saama seetõttu ka vasturevolutsiooni maaks, vasturevolutsiooni kehastasid Maurras ja Prantsuse Aktsioon. See ei lähe kokku Sorokini teooriatega, mille järgi vasturevolutsioon ehk revolutsiooni teine faas järgneb revolutsioonile ehk selle esimesele faasile vahetult, mitte tükk aega hiljem. Maurras' juhitud liikumine kerkis esile Dreyfusi afääri ajal, seega Itaalia fašismist varem. Maurras oli andnud varem valimistel hääle juudile, aga nüüd muutus juudivastaseks. Fašismi sõna ei olnud siis veel tekkinud. Nolte kirjutab, et Itaalia fašism oli paljudele fašistlikele rühmitustele eeskujuks, aga raskem oli tal olla eeskujuks Prantsuse Aktsioonile, mis oli ise Itaalia fašismile eeskujuks. Nagu Mussolini, andis ka Maurras välja ajalehte. Selles propageeriti vägivalda. Sõda oli meelepärane asi nii Mussolinile, Hitlerile kui ka Maurras'le. Ühe definitsiooni järgi on fašismi nimetatud 20. sajandi bonapartismiks, aga Maurras oli Napoleoni suhtes kriitiline, tema jaoks oli positiivne ajaloosündmus Bourbonide restauratsioon, nagu ta pooldas ka oma ajas kuningavõimu taastamist. Nolte sõnul ei olnud Maurras selle vastu, et Napoleon pidas sõdu, aga ta polnud rahul, et Napoleon kurnas prantslaste elujõudu mõttetutes sõdades. Mussolinil ega Hitleril ei olnud kõrgharidust, aga Prantsuse Aktsioonil oli Nolte hinnangul silmapaistvalt kõrge intellektuaalne tase.

Ühes ajakirjas defineeriti, et fašism on ilupoliitika. Nolte sõnul oli ka Maurras jaoks tähtis ilu. Tema jaoks oli esikohal prantsuse rahvus ja selles nägi ta midagi ilusat. Teiste maade fašistideks peetud jõududesse suhtus ta umbusklikult. Aga pärast Teist maailmasõda mõisteti tema üle kohut sakslastega koostöö tegemise eest. Maurras õigustas ennast, et ta jätkas Saksa okupatsiooni ajal ajalehe väljaandmist, et päästa, mis päästa annab. Talle mõisteti vanglakaristus ja vanglast vabastati ta alles kõrge vanuse tõttu. Varsti pärast seda ta suri. Maurras on arvatavasti mõjutanud ka Pariisis elanud eestlase Grenzsteini suhtumist juutidesse.