Asjade laualepanek

Algas koolitund. Mul ei olnud riideid seljas. Istusin taha poole pinki ühe tüdruku kõrvale. Mind häiris ilma riieteta olemine vähem kui varem, teised ei pööranud sellele üldse tähelepanu. Tüdruk küsis mult pastakat. Võibolla ta tahtis lihtsalt ilma riieteta inimesega rääkida, sest endal oli tal kaks pastakat laual. Küsimise peale hakkasin talle oma kotist otsima. Otsimise tõttu ei pannud ma õpetaja juttu tähele. Kui olin tüdruku jaoks pastaka leidnud, ei saanud ma ikka veel õpetaja jutule tähelepanu pöörata, sest pidin leidma ka enda jaoks vihiku. Esimesena tõmbasin kotist välja vale vihiku, millele oli kaanele imelik sõna kirjutatud. Panin selle tagasi. Mõtlesin, et õiget vihikut tuleb otsida vist asjaderea algusest.