Kutse orienteeruma

Kuulutati, et nüüd loen jõuluvanale luuletust mina, mul on luuletused peas. Kahtlesin, kas soovitud luuletus on. See oli neljarealine, lugesin kaks rida ära, siis jäin mõtlema, mis edasi tuleb. Hakkasin lugema otsast peale, lugesin nüüd kaks esimest rida teist moodi ja lisasin nendele ka kolmanda ja neljanda.

*
Koolimaja riidehoiu välisuksel olid ees poisid, kes nõudsid igalt ühelt sisenemise eest 44 rubla. Ütlesin, et see on katuse pakkumine, mina ei maksa, saagu mis saab. Pärast uksest sisenemist nägin seina ääres seismas kolme poissi, kellel olid eilse kohustusliku jooksutunni tagajärjel lihased nii valusad, et nad ei suutnud edasi kõndida.

*
Üks mees kutsus mind orienteerumisvõistlusele. Ma polnud varem orienteerumisega tegelenud ja kahtlesin, kas ma oskan. Võibolla oleksin teisi osavõtjaid jälgides finišisse välja jõudnud. Mulle tegi muret ka, et distantsi pikkus on 20 kilomeetrit, tavaliselt ma päevas nii palju ei liikunud. Aga mõnel päeval võis liikuda tavalisest pikemalt. Mees kaebas, et üks naine võttis ta aluspüksid ära ja ei andnud tagasi, mees kartis oma naise käest uusi küsima minna. Orienteerumisvõistlusel oleks tulnud liikuda mõõk käes. Kartsin, et inimesed võivad seda rünnakuks pidada.