Raamatud laubal

Olin ühel võrgulehel allkirja andnud. Nüüd nägin, et minust hiljem andis seal allkirja ka Helina. Kui mina allkirja andsin, siis Helina juba teadis, et seal on allkirja andmise võimalus. Võibolla ta ei tahtnud minust varem allkirja anda, vaid ootas, et mina annaks enne, et pärast näidata, et ta on milleski minuga samal arvamusel, kui kirja kirjutada oli tal raske.

*
Mängisin pikka maleturniiri. Voorude vahel käisin kodus vannitoas. Mul olid laubal reas maleraamatud. See võis vastaseid hirmutada, kui nad vaatasid, et nemad malet mängida ei oska, aga kui mul on laubal sellised raamatud, siis mina oskan. Üks raamat kukkus laubalt vanni põhja, kus olid veetilgad. See oli just raamatukogu raamat. Pühkisin märjaks saanud koha kuivaks, aga leht ei olnud enam nii sile kui varem. Otsustasin, et järgmisele voorule ma seda raamatut kaasa ei võta, sest raamatukogu raamatuid peab paremini hoidma kui enda omi. Viisin selle raamatu enda tuppa ja panin riiuli otsas oleva virna tippu. Mõtlesin, et raamatu sirgemaks tegemiseks tuleks ta muidu pressi alla panna, aga kui ma talle midagi peale tõstan, siis ei leia ma seda pärast üles. Ma ei teadnud, mis kellaks ma pean turniirile tagasi minema. Mõtlesin, et peaks vaatama turniiri juhendit, et mitte voorule hilineda. Osad mängijad jätsid sageli turniiri pooleli, sest neile piisas ka lühemast mängimisest. Mina olin jätnud pooleli ühel korral, kui jäin haigeks. Rohkem kordi ma turniire pooleli polnud jätnud, sest ma olin suure meelekindlusega ja viisin alustatud asjad lõpule.