Bussis ja koolis

Sõitsin bussis. Peal oli kontroll. Aga ta ei hakanud kedagi kontrollima, vaid ütles, et ilma piletita sõitjad ise üles tunnistaksid. Näitasin ainsana, et mul on pilet olemas. Eelmine kord olin sõitnud ilma piletita. See tuli sellest, et olin paljulapselisest perest ja mul oli varem olnud tasuta sõidu õigus, nüüd ei tulnud erinevalt muudest inimestest alati meelde, et seda õigust enam ei ole. Jõudsin kooli. Istusin viimasesse pinki Kristeri kohale. Krister istus eelviimasesse pinki minu suhtes diagonaalis. Õpetaja Holts andis klassile protsentülesande. Tegin arvutuse, seejärel vaatasin Kristeri vihikusse, kas ta on saanud sama vastuse. Tema vastus oli natuke erinev. Krister arvas, et õigesti on arvutanud tema. Ütlesin, et õige jah, ma jagasin ainult ühte arvu sajaga, aga saadud ühe protsendiga tuli veel edasi arvutada. Jätkasin arvutamist taskuarvutiga, millised õpetaja oli kõigile jaganud. Tegin seda pingil lamavas asendis. Mul läks arvutamine kogu aeg sassi ja pidin otsast peale hakkama. Ütlesin, et masinaga arvutada on raskem, pean peast arvutama. Õpetaja kutsus mind korrale. Ütlesin, et sellel taskuarvutil on ekraanil nii pisikesed numbrid, et selliseid minu silmad enam ei näe.