Kirjutasin ajaloolisti:
Raamatupood reklaamib raamatut pealkirjaga "Minu Itaalia". Kuidagi ei jõua kõiki huvi pakkuvaid raamatuid läbi lugeda, aga mõtlen vähemalt pealkirjade üle. Seoses selle pealkirjaga tulevad meelde järgmised asjad:
1. "Loomingu Raamatukogust" olen lugenud Aleksander Kurtna tõlgitud raamatuid, kes tõlkis itaalia ning poola keelest.
2. Mäletan, nagu oleksin õppinud, et algselt ei nimetatud Itaaliaks kogu Apenniini poolsaart, vaid ainult selle lõunaosa.
3. Eesti keskaegsetes linnades valati solk aknast tänavale, aga Rooma riigis oli solgi jaoks juba antiikajal olemas Rooma kloaak.
4. Ülikooliloengust mäletan, et vanad kreeklased paistsid silma vaimse kultuuriga, aga vanad roomlased praktilisemate asjadega nagu teede ehitamine.
5. Bakalaureuseõppe teisel kursusel oli ülikoolioengus juttu, et fašismi ajal muutus Itaalia jalgpallis tugevamaks.
6. Olen õppinud, et Itaalias on olnud kunstile kogu aeg tugev antiikaja mõju, aga Barzini raamatu järgi on Itaaliale eriti iseloomulik hoopis barokk, mida on nimetatud ka jesuiitide stiiliks.
7. Umbes samal ajal, kui Eestis langes võimult kommunistlik partei, muutusid Itaalias ebapopulaarseks kristlikud demokraadid.
8. Venelasi on kritiseeritud, et Buratino on Pinocchio pealt maha kirjutatud ja "Oota sa" multifilimid on ka Lääne multifilmide jäljendus.
9. Üks selle listi liige rääkis, et ladina keelt ei loeta romaani keeleks.
10. Teatmeteos ütles, et romaani keeled on kasvanud välja vulgaarladina keelest.
kolmapäev, jaanuar 29, 2020
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar