Kohtumised ajaloolastega

Prantsuse revolutsiooni ajal täitis parlament kuninga käske, aga ühel päeval mõistis kuninga surma ja hukkas ta. Pärast seda laulis parlament kooris, nagu poleks midagi juhtunud. See oli üks paljudest hukkamistest, tol ajal suhtuti surma teist moodi. Siis toodi surnukuurist uudis, et hukatud kuningannal sündis veel pärast surma laps. Sellest lapsest pidi saama järgmine kuningas ja parlament oli nõus ka tema käske täitma.

*
Avasin korduvalt ühte võrgukeskkonda. Igal avanemisel tulid ette erinevad asjad. Sain korduvalt kokku ühe noore ja ühe vana ajaloolasega. Igal kokkusaamisel kutsuti mind järgmiseks korraks tagasi. Aga täna oli noor ajaloolane ära, pidin olema vahepeal vana ajaloolasega kahekesi ja vahepeal pidi läbi astuma üks teine noor ajaloolane. Teel sinna mõtlesin, et täna jäetakse mind arvatavasti tagasi kutsumata, siis jääb see minu viimaseks kohalkäimiseks. Läksime sauna. Üks tüdruk pani kahe ruumi vahelt ukse kinni. Mõtlesin, et teisel pool ust on naiste saun, rohkem see uks ei avane. Aga siis astus teisest uksest sisse üks naine ja küsis, kas ta võib meeste sauna tulla. Vastati, et võib küll, siin juba kaks naist on. Alles nüüd märkasin, et ruumi lavast kaugemas osas istub tõesti teiste hulgas kaks riides naist.

*
Läksin koos Kristeriga kodu poole. Ühest kangialusest lähenes Kristerile agressiivsena tunduv noortejõuk. Astusin mõned sammud tagasi, et Kristerit toetada. Tundus, et sellest oli kasu, sest kuigi meid oli ainult kolm ja jõuk oli suurem, meid ei rünnatud. Edasikõndimisel läks Krister oma maja tagauksest sisse ja mina jätkasin teed.

*
Vaatasime avanguvarianti. Must tegi oma etturite taga kaks käiku lipuga. Valge nihutas c-etturi edasi ja pani kahele musta vigurile kahvli. Selle peale naerdi. Aga mõtlesin, kas see ikka annab valgele parema seisu, kui ta oli ise eelnevalt viguri kaotanud ja nüüd jääb tema etturiseisu auk.