Taani ja Eesti keskajal

„Ajalooline Ajakiri“ 2022, 2/3 (180/181). Taani ja Eesti keskajal.

Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung on kirjutanud numbrile lühikese sissejuhatava artikli, milles tutvustavad numbri teemat. Numbrisse ei ole võetud 16. sajandi Taani aega Saaremaal. Mõne periodiseeringu järgi see keskaeg oleks, aga praegu levinud Eesti keskaja periodiseeringu järgi Eesti keskaeg mitte. Taani ja Eesti ajaloo põhjal saab aga keskaega periodiseerida erinevalt, sest Taanis on keskaja algus varasem. Eestis algas keskaeg siis, kui läänepoolsed rahvad Eestit vallutama tulid. Tsivilisatsioonide piiridel olevat sõdu rohkem, aga Kaido Jaansoni õpetuse järgi vähearenenud maal tsivilisatsiooni ei olegi, siis tuleks tsivilisatsioonide kokkupõrke asemel võibolla rääkida tsivilisatsiooni ja kultuuri kokkupõrkest. Ja tsivilisatsioonide kokkupõrge võib ka vahel väljenduda nende väiksemate osade kokkupõrkena.

Thomas Riis kirjutab teemal, kas Eestimaa oli koloonia või Taani kuningriigi osa. Selles ei ole olnud alati üksmeelt, aga artikkel jõuab järeldusele, et Eestimaast Taani kuningriigi osa sai. See tuletab meelde, et Eesti taasiseseisvumise perioodil oli palju juttu teemal, et de facto ja de jure ei pruugi alati kokku langeda. Kui ka juriidiliselt oldi Taani kuningriigi osa, on uurimatagi selge, et taanlaste enamusega maa mere ühel kaldal ja eestlaste enamusega maa mere teisel kaldal ei saanud olla täpselt ühesugused.

Kurt Villads Jensen kirjutab Taani kuningas Valdemar II-st sõdijana. Ta tahtis sõdida nii eestlastega kui ka Pühal Maal islamiusulistega. Vanasõna ütleb, et vaenlase vaenlane on sõber. Siis võiks mõelda, et Muistse vabadusvõitluse ajal olid eestlaste liitlased islamiusulised, kes hajutasid kristlaste jõudusid. Kuid ühes sõjas osalemine võib anda ka järgmise sõja jaoks väljaõppe ja sõdimisharjumuse. Vahel sõdisid kristlased ka omavahel.

Tiina Kala kirjutab Lüübeki õigusest ja Taani ajal linnadele antud privileegidest. Olen küll juba koolis õppinud, et Lüübeki õigus on kehtinud ka Eesti linnades, aga siis veel ei teadnud, et Lüübek on olnud Taani võimu all. Taani piirid ei ole olnud alati ühesugused, siin numbris on juttu Taani Põhja-Saksamaa valdustest ja mujalt mäletan ka tema praeguse Lõuna-Rootsi valdusi. Artiklis kirjutatakse, et kui valitseja andis linnale õiguse, siis linn tegi selles omavoliliselt muudatusi. Mõtlesin, et kui kirjaoskamatus oli suurem, siis oli ilmselt seaduse kehtivus väiksem. Praegu võib küll probleemiks olla, et seadusi on nii palju, et kõiki ei jõua läbi lugeda. Keskajal ei oleks piisanud ka kõigi inimeste lugema õpetamisest, kui ei olnud nii palju pärgamenti, et kõigile lugemiseks teoseid hankida.

Juhan Kreem kirjutab 16. sajandi esimesest poolest, kui Eestis polnud parajasti Taani võimu, aga siia sattus Taani sõjalaev Maria. Laeva nimi tuletab meelde, et veidi varem oli Kolumbuse laeva nimi ka Santa Maria. Artikli järgi käis laevu sadamas palju, aga selle laeva kohta on rohkem kirjalikke allikaid. Üks põhjus on, et ta oli keskmisest suurem laev – 500 meeskonnaliikmega. Mereromaanides kirjutatakse väiksematest laevadest, mille meeskonnaliikmeid jõuab ühekaupa tutvustada. Sõdimiseks on ilmselt rohkem inimesi vaja kui kaubaveoks või vaalapüügiks. Artiklis uuritud laeva kohta tekitas kirjalikke dokumente ka see, et teda oli vaja remontida, nagu ka sõjad tekitavad kroonikaid, kuigi võivad ka raamatukogusid hävitada.

Madis Maasing kirjutab umbes samast perioodist. Selgub, et Taani võimu Saaremaale tulekul oli ka eellugu. 16. sajandi esimesel poolel kuulutas keiser Taani kuninga siinsete piiskopkondade kaitsjaks ja kõne all oli Saaremaa tulevik. Kui Venemaa tuletas meelde, et Tartu on varem kuulunud Kiievi võimu alla, siis meenutati ka, et Eestimaa on kuulunud Taanile ja võiks jälle tema omaks saada. Taani oli ju maa ise ära müünud. Tagasisaamine saaks küll käia nii sõjalisel kui ka rahumeelsel teel. Ülikooli ajal mängisin arvutimängu Rise of the West, kus Venemaa kippus kogu aeg Taanit vallutama. Meri on tõesti ajaloos sõjakäike soodustanud, aga teist pidi.