Paranedes kooli

Läksin klassi 308. Olin seni istunud keskmise rea esimeses pingis Eriku kõrval, aga täna istus tema kõrval Jürgen I. Ma olin vahepeal haige olnud, seetõttu oli vist Jürgenil harjumuseks saanud minu koha peal istuda. Seetõttu suundusin uksepoolsesse ritta. Selle tagant kolmandas pingis istusid kõige tagumistena Ariel ja Lauri K. Ma ei tahtnud Arielile liiga lähedale istuda, seetõttu valisin endale kõige viimase pingi, nii et eelviimane jäi vahelt tühjaks. Tunni alguses läks kolm õpilast õpetaja Volmeri juurde vabandama, et neil ei olnud õpitud. Mul ka ei olnud õpitud, aga mina vabandama ei läinud. Mõtlesin, et tuleb mis tuleb. Istusin aknapoolse rea tagumises pingis, kui õpetaja kutsus mind vastama. Tõusin püsti ja ütlesin, et ma võin proovida vastata, aga ma olen veel haigusest nõrgestatud. Läksin klassi ette. Õpetaja ütles, et kui ma haige olin, siis ta mulle hinnet ei pane, aga ma pidin ikkagi rääkima, mida ma tean. Teised õpilased lahkusid tunnist, sest see sai läbi. Rääkisin, et ma ei jõua alati kõike õpitud, inglise keeles antakse nii palju õppida, et vahel teiste aineteni ei jõuagi. Mul ei püsi õpitu meeles, ma olen eesti keele eksami viiele teinud, aga hiljem grammatikareeglid ära unustanud ja samasuguste asjade eest kahe saanud. Õpetaja vastas jajah.