Friedrich Engels. „Ludwig Feuerbach ja klassikalise saksa filosoofia lõpp“. Lisa: Karl Marx. „Teesid Feuerbachi kohta“. Kirjastus „Eesti Raamat“, Tallinn 1970. 72 lehekülge.
Raamatul on pikem Engelsi ja lühem Marxi kirjutatud osa, lisaks väljaandjate kommentaarid. Engels ja Marx olid mõttekaaslased. Engelsi tekstis esineb kangelaste kummardamise element, kui ta ütleb, et Marx oli geenius, tema ise ainult talent. Raamatuid analüüsida on huvitav, aga katsed Marxi ja Engelsi õpetust praktikas ellu viia on andnud kurbi tagajärgi.
Mul oli vaja raamatut ühe Marxi tsitaadi pärast, aga lugesin kõik läbi. Otsitav tsitaat oli raamatus ka olemas. Kui hiljuti teisest raamatust Rousseau’ tsitaati ei leidnud, siis seda seletab võibolla tolle eessõnas öeldu, et Rousseau on tõlgitud lühendatult.
Nüüd loetud raamatu teema on Feuerbachi õpetuse kommenteerimine. Feuerbachi on peetud ühenduslüliks Hegeli ja marksismi vahel. Hegel tõi dialektika, Feuerbach lisas sellele ateismi, aga tahtis jumalausku asendada armastuse religiooniga, Engels tahab religioonist üldse loobuda.
Minu meelest kui inimese geene ei muudeta, ei saa religioon lõplikult kaduda, sest inimese aju ehitus nõuab millessegi uskumist. Mõni usub jumalaid ja mõni jumalate mitteolemasolu. Teaduslikult ei saa Jumala mitteolemasolu tõestada, sest teoreetiliselt võib olla olemas asju, mis on nii kõigile meeleelunuditele kui ka kõigile aparaatidele kättesaamatud. Engels peab mitteolemasolu tõestatuks. William James on näidanud, et osad inimesed usuvad Jumalat, sest nad ka näevad Jumalat, kuigi teised võivad väita, et nad näevad omaenda aju sünnitisi. Kindel on vähemalt pühakirjade olemasolu, pühakirja käskudest saab juhinduda ka Jumala olemasolu mitte uskudes, kuivõrd need käsud on ajalooline traditsioon. Kristliku päritoluga pühi tähistavad ka paljud ateistid.
Marxi ja Engelsi teooria on progressiteooria. Kui Sorokinil oli suurem osa arenguid lainelised, siis Marx ja Engels usuvad, et seni on ajaloos toimunud katkematu progress, kuigi see võib tulevikus ressursside ammendumise tõttu katkeda. Renessansi mõiste kasutuselevõtjad arvasid, et vahepeal keskaeg oli pimedam aeg, aga Engels väidab mõnede tõendite põhjal, et progress jätkus ka keskajal. Marksistidele on progressi aluseks majanduse areng. Sorokin arvas keskaegset religioossust tagasi tulevat, samuti saab rääkida lühematest lainetest, mille järgi barokk ja romantism olid religioossemad kui neile eelnenud renessanss või valgustus, aga marksistide arvates on progressi tõttu religioosne aeg lõplikult minevik. Võiks küsida, kas see on psühholoogilises mõttes ka progress, kui inimestelt on võetud usk paradiisi pääseda. Ühtlasi võetakse ka põrguhirm, aga suurem osa usklikke arvab vist, et nemad isiklikult põrgusse ei lähe.
Engels kritiseeriks justkui juba ette ka Nõukogude võimu. Engelsi meelest pole lõplikku tõde olemas, tõde areneb kogu aeg edasi. Nõukogude Liidus aga taheti teha Lenin lõplikuks tõeks, hilisemaid parteijuhte austati ka nende valitsemisajal vähem. Stalinit tema valitsemisajal ehk rohkemgi, aga pärast tema surma jäi ainult Lenini kultus.
Juba enne enamlaste Venemaal võimuletulekut jagunesid sotsiaaldemokraadid ortodoksseteks marksistideks, kes Marxi õpetusest täpselt kinni pidada tahtsid, ja revisionistideks, kes tahtsid teooriat edasi arendada. Selle raamatu valguses on mõnes mõttes klassikutega rohkem kooskõlas revisionistid, kes uskusid sarnaselt Engelsile, et hilisemal aastal jõuab suurema tõeni.
Nõukogude Liidus kehtis plaanimajandus. Aga sellega seoses tasub viidata Engelsi mõttele, et plaanide tegemine ei anna soovitud tagajärgi, sest erinevate inimeste soovid on erinevad ja need põrkavad omavahel kokku. Autorid ütlevad, et inimloomus ei ole ühe inimese loomus, nagu Feuerbach arvab, vaid kõigi inimeste loomus kokku. Sellega oleks ehk nõus ka Sorokin, kes on kirjutanud, et suurema vabaduse eest võitlemine toob revolutsioonide ajal kaasa suurema diktatuuri.
Võtsin selle raamatu raamatukogust, aga täna raamatutelt tolmu puhudes selgus, et sama teos oli olemas ka kodus. Raamatukogu eksemplarist oli siiski see kasu, et nägin, kui hoolega seda varasemad lugejad alla on jooninud. Kuigi mina sellist tegevust väldin ja kirjutan kommentaarid eraldi paberile.
0 vastukaja:
Postita kommentaar