Kirjasõber ajalehes

Tänases ajalehes ilmus Helinalt kaks kaastööd. Üks neist oli lehekülje suurune intervjuu. Hakkasin seda lugema. Ma küll ei tahtnud, et pere liikmed näeksid, et ma Helina kaastööd loen. Mõtlesin, et intervjuu ilmumine näitab Helinale iseloomulikku passiivsust, ta ei kirjuta ise, vaid ootab, et talle küsimusi esitataks. Tegelikult näitab temaga intervjuu ilmumine, et ta on minust targem, mind poleks intervjueeritud. Või minuga oli ka intervjuu ilmunud, aga lühem. Intervjuu alguses ütles intervjueerija, et Helinaga pole varem palju intervjuusid ilmunud. Helina vaidles vastu, et vahepeal kirjutas ta teise perekonnanime all. Oli toodud see vahepeal kasutusel olnud perekonnanimi, mis oli venepärane. Ma ei teadnud, kas Helina oli kasutanud vahepeal varjunime või oli ta venelasega abielus olnud. Tallinnas oli see võimalik, seal elas palju venelasi. Võibolla oli mees olnud mõni tema kursusekaaslane. Ma polnud osanud teise nime all ilmunud asju otsida, aga nüüd mõtlesin need läbi lugeda. Võibolla Helina oli nüüd aru saanud, et inimesed ei oska erinevate nimede all ilmunud asju kokku viia.