Joonistus skänneerimiseks

Istusin suure toa arvuti taha. Vaatasin, kas mu blogisissekandele on tulnud veel kommentaare. Aga kuna mu enda kommentaar oli viimane, ei olnud keegi enam selle alla kirjutanud. Mul oli sünnipäevahooaeg, seetõttu ütles Tõnu, et täna laseb ta mind veel arvuti taha. Vastasin, et ah või tema laseb. Tõnu joonistas hiirepadjale pildi, et see sealt internetti jõuaks. Algul tahtsin tal sodimist keelata, aga kui sain aru, et selline tegevus on ette nähtud, siis lubasin. Aga värv tuli hiljem seadme pealt ka kuidagi kõrvaldada. Joonistasin ise suurema pildi, seetõttu ei saanud seda skänneerida hiirepadja abil, vaid oli vaja suuremat skännerit, selle jaoks kutsusin Tõnu tagasi. Proovisin vaadata oma mail.ee postkasti, aga ei mäletanud parooli. Ma mäletasin algparooli, aga millalgi olin seda muutnud, ja kuna ma polnud vahepeal neli kuud seda postkasti kasutanud, siis olin uue parooli ära unustanud. Mõtlesin, et võibolla saaks sisse, kui ma katsetaks erinevaid tähesuurusi. Joonistasin maakaardiga pilte. Tegin saartele märke juurde. Tegin sinna teiste märkide järel riste. Seejärel tegin riste ka nendele saartele, mis olid vahepeal juba lõpetatud. Lõpetuseks hakkasin kirjutama pildil oleva maja seinale reklaame. Algul kirjutasin peenemas kirjas, siis pimedaks mineku tõttu suuremas ja jämedamas kirjas: "SÖÖGE  TORTI JA TEHKE SPORTI!" Vaatasin, et selle viimati kirjutatud loosungi saab vist skänneerida, aga algul valgemas kirjutatud kirjatähtedega loosung on vist skänneerimiseks liiga tuhm. Vaatasin, et kõik, mida ma olen kirjutanud, on naljakas, ja kõik, mida ma olen joonistanud, on samuti naljakas. Klaus vaatas seda pilti ja ütles: "Kuule, siin on kõik klounid".