Jälgin olümpiamänge jälle "Postimehest". Olen lugenud iga päev "Postimehest" läbi ühe olümpiamängude teemalise artikli, väljaarvatud kõige esimestel päevadel, kui mul oli vist palavik. Tegelikult "Postimees" iga päev ei ilmugi, aga neil päevadel kui ilmub, olen lugenud.
Täna ärgates mõtlesin, et silm on parem kui eile hommikul, aga arvuti taha istudes läks ta veel hullemaks. Eile panin silmatilka mõlemasse silma, aga praegu jookseb vett peamiselt üks silm. Täna on veel kõht ka haige.
Eile ma silmade puhkamiseks põhitööd ei teinud. Analüüsisin näiteks luuletusi ja õhtul lugesin vanaisa raamatut. Trenažööriga sõitsin eile pool kilomeetrit rohkem, täpsemalt 3 kilomeetrit, sest ei tahtnud ühe luuletusega tegelemist pooleli jätta.
Lõunasöögi lauas küsisin, miks on minu taldrikusse pandud kaks lihatükki, võibolla piisaks ühest. Seepeale arvati, et ma torisen. Rääkisin, et ma loen iga päev luuletusi, seetõttu on mul iga päev vähemalt osa ajast hea tuju. Hiljem rääkisin, et kui ei ole aega süveneda, siis hakkavad mul halvad asjad meelde tulema, kui saab süveneda, siis saan tuletada meelde sihilikult ainult häid asju. Sõin lõunasöögi ajal siiski mõlemad lihatükid ära ja seda polnudki palju. Hommikusöögiks sõin makarone, õhtusöögiks muuhulgas herneid ja ploome.
0 vastukaja:
Postita kommentaar