Algas tund. Mul oli laua peal vihikute pakk. Vaatasin neid vihikuid läbi, et leida õiget. Aga tundus, et õige vihik pole võibolla selles pakis, vaid veel kotis. Krister läks vastama ja mind kutsuti koos temaga klassi ette, et ma luuletust loeks. Ma ei hakanud kohe liikuma, vaid mõtlesin, et tänaseks õppisin luuletuse pähe, aga enne selle ettelugemist oleks vaja seda mõttes korrata. Lootsin, et ma võin lugeda selle asemel ka ühe teise luuletuse, kuigi see võis ka vastates meelest minna. Ma olin rääkinud, et mul on väga palju luuletusi peas, aga nüüd võidi vaadata, et tegelikult ma ei oska neid ette lugeda.
*
Mängisin maleturniiril. Läksin kokku suurmeistriga. Tegin kuningatiival etturikäigu ja läksin tekkinud august lipuga vastase kuningat ründama. Mäng tundus tasavägine, aga lõppmängus vastane võitis. Ütlesin, et ma võibolla muidu oleks võitnud, aga ma mõtlesin liiga kaua, kas minna lippu. Kohtuniku laua juures räägiti sellest, kellel on kui palju punkte. Ütlesin, et mul on selle suurmeistriga võrdselt punkte. Vastati, et mul ei sobi ennast temaga võrrelda. Ütlesin, et ma ei võrdlegi, mul ei olnud lõppmängu teooria selge ja sellepärast kaotasin ajaga. Öeldi, et üks vastane, keda ma olin varasemas voorus võitnud, on kahe vooru vahel surnud. Ta ei jõudnud koguda sellel turniiril ühtegi punkti. Oli karta, et nüüd tema osavõtt tühistatakse, aga ma oleksin tahtnud, et mulle saadud punkt alles jääks. Mõtlesin, kuidas vahetatakse aknal telekanalit. Siis mõtlesin, et aknal ei saagi kanalit vahetada, seda saab teha ainult televiisoril. Hakkasin koos emaga bussi peale minema ja kõndisime läbi pargi. Pargis läksime kumbki erinevat rada mööda.
0 vastukaja:
Postita kommentaar