Reegliterikkumised

Läksin klassi 206 ja vaatasin, kuhu istuda. Iga laua taga tundus juba vähemalt üks inimene istuvat. Lauri K. hakkas pahandama, et Peep on tema koha peale istunud. Ütlesin, et nad on varem ka pinginaabrid olnud. Lauri vastas, et ei ole. Mina ütlesin, et joonistamistunnis. Lauri ütles, et ta on mitme inimese kõrval istunud, keda ta pinginaabriks ei pea. Ütlesin jutu lõpetuseks olgu. Lauri pidas pinginaabriks vist ainult Martinit. Mulle meenus, et ühes joonistamistunnis istus Lauri minu kõrval, aga ma ei hakanud küsima, kas ta mind peab pinginaabriks. Joonistamistunnis vahetas ta esimeses klassis istekohta vist sageli.

*

Sõitsin bussis. Mulle meenus, et ma pole piletit augustanud. Üks inimene võis kontroll olla, ta küsis teiselt inimeselt midagi. Kui ta oleks mulle juba trahvi teha tahtnud, oleksin öelnud, et kui mul on kunagi olnud tasuta sõidu õigus, läheb pileti augustamine elu aeg meelest ära. Mäletasin, et olin augustamata pileti taskusse valmis pannud, aga sealt ma seda ei leidnud, võibolla oli see taskust välja kukkunud. Seetõttu läksin Kaunase peatuses maha. Kõndisin Raekoja platsil. Möödusid A. Tarand ja üks teine käriseva häälega mees. Üks neist ütles: "Kolm korda autoteele astutud - nüüd saab trahvi teha." Ma ei saanud aru, kas nad ütlevad seda minu või enda kohta. Ma kahtlesin, kas Raekoja platsil on platsi keskossa astumine ära keelatud.

Vigur ummikus

Täna alustasin uut kümnepartiilist matši arvutiprogrammi eelmisest ühe võrra nõrgema vist teise järgu taseme vastu. Matši juhendi järgi tuleb kaotuse korral järgmine matš sama tasemega Hispaania avangu teemamatš, võidu või viigi korral liigun jälle üks tase kõrgemale ja tuleb vabalt valitavate avangutega matš. Matši esimene partii oli selline:

inimene - arvuti
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Rf6 4. 0-0 Re4 5. Ve1 Rd6 6. Oc6 dc 7. Re5 Oe6 8. d4 Rb5 9. c3 Od6 10. a4 Oe5 11. de Ld1 12. Vd1 Ob3 13. Ve1 Kd7 14. ab cb 15. Of4 a5 16. Rd2 a4 17. Rb3 ab 18. f3 Ke6 19. Kf2 h6 20. h3 g5 21. Og3 h5 22. Ke3 h4 23. Oh2 Vhc8 24. Ved1 Va1 25. Va1 c5 26. Va5 b4 27. c4 b6 28. Va6 Vb8 29. Ke4 Vb7 30. Og1 f5+ 31. ef Kf7 32. Kf5 g4 33. fg Kg8 34. g5 Vb8 35. g6 Kh8 36. g7+ Kh7 37. Of2 b5 38. cb Vb5 39. Va8 c4+ 40. Kf4 Kg6 41. g8L+ Kf6 42. Oh4+ Vg5  43. Og5++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 37 minutit 18 sekundit, mustal 1 tund 59 minutit 19 sekundit.

Mängimissoov ja takistused

Maleturniiril oli algamas voor. Tahtsin enne wc-s ära käia, aga nii võisin saada kaotuse, sest uute reeglite järgi ei võinud vist mängule üle 15 minuti hilineda. Vaatasin, et wc poti kõrval istuvad sööjad, nii ei tundunud viisakas wc-d kasutada. Loobusingi selle kasutamisest ja kiirustasin mängima. Jõudsin mänguruumi 14 minutit pärast vooru alguskellaaega. Rei tuli vastu ja ütles midagi. Pidin mängima ühe Pedmansoniga. Hakkasime nuppe peale panema. Algul arvasin, et mängin noorema Pedmansoniga, siis sain näo järgi aru, et vanemaga. Ta pakkus, et teeme mänguta kokkuleppe viigi. Aga ma tahtsin mängida, kasvõi kaotades. Me ei leidnud kuidagi malelauda, millel oleks 8 korda 8 ruutu. Mõni malelaud tundus algul selline olevat, aga kui nuppe peale panema hakkasime, siis nägime, et ei ole. Ühte lauda vaatasin ma tähelepanelikult. Ütlesin, et nüüd on selge, et need lauad nuppude pealepanemise käigus muutuvad. Pärast oli ajalehes sensatsiooniline pealkiri, et ma tegin Pedmansoniga viigi. Hiljuti oli alles olnud samasugune sensatsiooniline pealkiri, et ma Pedmansoni võitsin. Varem olin saanud nende vastu palju punkte ja mäletasin veel, kuidas nendega mängida tuleb, aga viimasel ajal olid nad läinud väga tugevaks ja minu punktisaamist peeti üllatuseks.

Perenaise asjad

Tahtsin põgeneda vaenlase sõjaväe eest salakäiku. Tahtsin minna salakäiku nii, et keegi ei näe. Aga toas oli ikka muid inimesi ka ja pidin minema nende nähes. Lohutasin ennast sellega, et kõik need inimesed on head ja ilus muusika mängib.

*

Olin Kristeli majas. Kristel kommenteeris ajaleheartikleid. Ema oli varem samu ajaleheartikleid kommenteerinud, aga Kristeli kommentaarid olid teistsugused. Mõtlesin hiljem emale öelda, et nüüd olen neist artiklitest kuulnud kahe nurga alt. Kristel pani oma kommentaarid ühte kausta, millest torkas läbi Suurbritannia lipu. Teiseks oli tal toas Norra lipp. See tuli sellest, et Suurbritannia oli Euroopa Liidust välja astunud ja Norra polnud sisse astunud. Kristelil oli tulirelv. Tahtsin küsida, et ta näitaks, kuhu tuleb tulistamiseks vajutada, ma polnud varem tulirelvast tulistanud. Aga siis mõtlesin, et ma parem ei proovigi, relv võib käituda soovimatult.

Keskmisele lähemale

Täna mängisin Vint.ee-s välkmalet vastasega, kelle reiting oli minu hetkereitingule kõige lähemal, aga tegelikult ma ei arvanud, et ma nii tugev oleks. Alistusin mõlemas partiis materjalikaotuste tõttu. Esimeses mängus oli otsustav hetk, kui vastane pani oma oda minu lipu ja vankriga samale diagonaalile. Teises mängus ma ei pannud tähele, millal ma vähemetturiga jäin. Vahepeal sain ka etturi tagasi, aga siis oli vastasel juba tugev vabaettur ja varsti üle ühe etturi rohkem. Minu reiting langes alla 2000 piiri.

Sõnavastete mitmekesisus

Olin Kristeli ja Helenaga samas ruumis. Koroona oli jälle liikvel. Kristel küsis Helenalt, kas ta on vaktsineeritud. Helena vastas, et ta ei kiirusta vaktsineerimisega. Ma tundsin ennast küll tänu sellele rahulikumalt, et olin vaktsineeritud.

*

Ühel ungari keele sõnade rühmal olid õhemas sõnaraamatus teised vasted kui paksemas. Hakkasin neid pliiatsiga ka paksemasse sõnaraamatusse kirja panema. Kahtlesin, kas sellel tegevusel on mõtet, kui ma oleks saanud ka lihtsalt õhemast sõnaraamatust vaadata. Meil oli külas Maaja, kes tuli minu tuppa. Tõstsin ühele asjale teise peale, et Maaja ei näeks, mida ma teen. Maaja ütles, et ta saab aru, et ma tegelen ajalooga. Vastasin, et ei, ma tegelen ungari keelega.

Sõjapiirkonnas

Läksin Ukrainasse, kus käis sõda. Seal oli oht surma saada. Läksin wc-sse, kus oli kaetud söögilaud. Panin lusikatäie külma vedelikku suhu ja küsisin, kas külma vett võib tarvitada. Vastati, et Ukrainas ei või. Mõtlesin, kas ma võin saada ühest lusikatäiest juba hirmsa haiguse. Siis tuli mulle meelde, et see vedelik ei olnudki külm, see oligi soe. Ukraina kõige läänepoolsemast oblastist oli vaenlane välja löödud, seal oli ohutum. Või päris ohutu seal ei olnud, sest mõni vaenlase üksikvõitleja võis veel metsas ekselda.

*

Ma nägin kogu aeg unes, et mul on magistriõpe lõpetamata, aga teadsin, et tegelikult on see lõpetatud. Mõtlesin, et unenägudes võib lõpetamatuse kujutlus tekkida sellepärast, et lõpetamisele ei järgnenud midagi, mis oleks lõpetamist mõtetes kinnistanud.

Varblane

Hiljuti tuli Hannes Varblase surmateade.

Mäletan, kuidas lugesin ükskord nooruses ajalehest raamatuarvustust Hannes Varblase luulekogu kohta. Naisarvustaja kirjutas, et ta on kuulnud, et Varblane on väga tark, tõeline erudiid kohe, aga et tema luulekogust see tarkus küll välja ei paista. Mulle oli seda lugedes tähtsam, et kedagi nimetatakse tõeliseks erudiidiks, mitte see, et see raamatust välja ei paista.

Umbes samal ajal lugesin vist samuti ajalehest Varblase luuletust, mida mäletan sõnastuses: "Klaas mõistab kohut, / klaas karistab meid. / Ma juba lapseeast saati / armastan klaasi rohkem kui teid". See luuletus viitab võibolla Varblase alkoholitarvitamisharjumusele, aga mulle see luuletus sellest hoolimata meeldis, sest klaas kui materjal on ju ilus.

Olen lugenud ka Varblase luulekogusid. Nende järgi olid tal ateistlikud vaated, vähemalt nii tõlgendan luuletust, mida mäletan sõnastuses: "Kaua surid sa Kristus ristil.  / Kas kauem kui mina ses elus?" Selle kohta, mis Varblasele tähtis oli, mäletan rida: "Mina armastan plikat paljast". Ühes luulekogus tegi ta kõigi oma selleks ajaks ilmunud luulekogude pealkirjadest uue luuletuse, mida mäletan sõnastuses: "Mäel, mis mureneb, / sina armasta mind. / Vihkamiseta / mina enam ei armasta sind." Varblasel võibolla polnud kirjavahemärke.

Kui minu isa asutas kirjastuse Ilmamaa, kuulus Varblane algusest peale selle nõukogusse. Ilmamaa asutamiskoosoleku kohta on meenutatud, et Varblane pakkus kirjastusele järjest roppe nimesid.

Kui olin üliõpilane, käisin Tartu kirjanduse maja saunas ja pärast sauna kirjastuse Ilmamaa ruumides arvuti taga või raamatut lugemas. Ma ei istunud saunas veel ürituse lõpuni, vanemad mehed istusid seal kauem. Ühel sellisel korral kuulsin, nagu oleks kirjastuses kõrvalruumis ka Varblane ja mõned naised, kes omavahel juttu ajavad. Praegu kahtlustan, et jutuajamine, mida ma kuulsin, koosnes vaid kuulmisillusioonidest, aga tol ajal olin kindel, et need on reaalsed hääled. Varblane justkui rääkis, et keegi oli talle öelnud, et ta näitaks ülikooli põhikirjast vähemalt ühte punkti, mis õigustab tema tööle jätmist. Varblane oli justkui öelnud, et neid punkte on nii palju, et küllap leidub seal ka mõni, mis tema kaitseks räägib. Kellegi kohta ta justkui ütles: "Tema armastas mind väga." Üks naine justkui ütles: "Varblane räägib nii palju, et talle tuleks raadiopoi külge panna, et teda üles leida, kui ta põhja läheb." Varblane justkui vastas: "Kuigi kõik ütlevad, et põhja ma lähen, / hoopis lõunasse viib mind mu tee." Üks naine justkui vastas: "Varblane ei ole rändlind." Kui mehed saunast tulid, ütles üks naine justkui: "Varblane luulendas meile."

Aastal 2005, kui olin just ülikooli lõpetanud ja blogi kirjutama hakanud, toimus kirjastuse bussireis Hiiumaale, kus osalesime ka mina ja Varblane. Varblane oli minuga ülikoolis sama eriala õppinud, ta esitas mulle küsimuse, kas mulle Rooma ajalugu õpetas teadagi kes. Oma ülikooliaja kohta ta meenutas, et siis õpetati punaseid aineid ja kõik õpitu tuli pärast eksamit ära unustada. Ta töötas vist kunstimuuseumis ja oma töö kohta rääkis, et kui raha vaja ei oleks, siis ta ei teeks mitte midagi. Eraldi rääkis ta, kuidas talle maatöö ei meeldi. Mina ütlesin, et ühes romaanis kiideti, et heina niites tunneb heinalõhna, millele Varblane vastas, et see on higilõhn. Kui meenutasin, kuidas minu klassivend Krister esimeses klassis õpetajat kõditas, pööras Varblane bussis kohe ümber ja küsis "Kes see oli?" Kui istusime ühes söögikohas, olin Varblasega samas lauas ja ta rääkis, kuidas andekus ja hullus olevat omavahel seotud. Ööbisime Kaljo Põllu pool, kus Varblane öösel enne magama jäämist viimase asjana õlut jõi. Bussis rääkis ta, kuidas ta on palju reisinud ja kuidas ta nooruses oli imestanud, kui Kaljo Põllu oli öelnud, et naine ei tohi olla liiga ilus. Põllu rääkis meile seda juttu uuesti, öeldes, et liiga ilus naine väsitab ära.

Aastal 2007 ilmus minu proosaraamat "Ajalugu unenägudes", kus on toodud ära valitud unenäokirjeldusi, mida peab ühendama ajaloo teema. Piret Bristol korraldas selle raamatu kohta kriitikaseminari, kus üks esineja oli Varblane. Varblane rääkis seminaris muidu huvitavalt, aga ütles, et tema jaoks oli see raamat üsna igav, ta kahtleb, kas seda oli vaja välja anda. Ta rääkis, et ajalugu on paljudes asjades, ka luuletustes. Minu luulekogust "Uneriik" luges ta ette avaluuletuse, kus minategelane kirjutab unenägusid üles, et unenäod pärast tema hukku ajalukku jääksid. Varblane ütles, et see luulekogu on selle proosaraamatu pilootprojekt, nüüd on ajalugu unenägudesse jõudnud ja uneäod ajalukku jõudnud. Ta leidis raamatus sügavaid mõtteid ainult ühest unenäokirjeldusest. Ta rääkis, et inimesed tõlgendavad ajalugu erinevalt, raamatust olevat näha, et minu teadustöö on olnud Mussolini kohta, aga Mussolini olevat ajalugu minust erinevalt tõlgendanud. Varbalane imestanud kõige rohkem selle üle, et ma unenägudes mõtlen, ta olevat kõigilt küsinud, kas unes saab mõelda. Enda kohta ütles ta, et tema unenägusid ei näe, ta nägevat alkoholi tarvitajana ainult kuradikesi.

Nägin Varblast ka muude raamatute esitlustel. Ühe minu isa luulekogu esitlusel oli vist Varblane see, kes ütles, et luulekogusid kirjutatakse kauniste daamide pärast ja kutsus üles nende terviseks jooma. Toimetasin Tarmo Kulmari raamatut, mille esitlusel Varblane samuti kohal oli ja tegi kõnelejatele vahelehüüdeid. Esimesele vahelehüüdele plaksutati, aga kui aru saadi, et need on kriitilised, ütles Linnart Mäll: "Rahu härra Varblane, siin on täna palju rahutust." Teine rahutu inimene oli nimelt Lembit Kurvits, kes kõne pidajalt raha küsis. Pärast kõnede osa lõppu ütles Mäll: "Nüüd lähme kõrvalruumi, kus ootavad rahustavad joogid."

Aastal 2010 ilmus minu kolmas luulekogu "Pomisen palveid siin pilvede all". Esitlus korraldati kolme autori luulekogudele ühiselt. Varblane pakkus ennast ise esinejana välja, aga kõnes ütles, et ta räägib ainult ühest raamatust, sest kaks autorit pole edasi arenenud. Kirjastuse direktor ütles pärast Varblase kaitseks, et Varblane ütles ausalt, mida ta mõtleb. Aga kui ütlesin oma psühhiaatrile, et Varblane ise kuritarvitab alkoholi, vastas psühhiaater, et siis selles asi ongi, kes on kaua alkoholi tarvitanud, nendel läheb enesehinnang kõrgemaks ja nad muutuvad teiste suhtes kriitilisemaks.

Viimastel aastatel räägiti, et Varblane elab hooldekodus.

Sündmused maal ja linnas

Ma jätsin kuumalainega ühe nädala maalkäimist vahele, aga täna jälle käisin. Kuuma ilmaga on kastmisvajadus küll suurem, aga vabatahtlikud kastjad olid olemas ja minul tekib kuumuse tõttu kergemini paanika. Täna maalesõidu bussis higistasin ka rohkem kui ma ootasin, aga tagasisõidu bussis olid jahutusseadmed. Juunikuu põhjal arvasin, et tänavu on sõitjaid rohkem, aga juulikuus on sõitjate arv väiksem.

Sellel pojengipõõsal, millel olid üle-eelmine nädal alles pungad, olid õied tänaseks peaaegu ära õitsenud. Sellel põõsal, kus oli üle-eelmine nädal kõige rohkem pojengiõisi, polnud täna enam üldse õisi. Tundus, et keegi pere liige on närtsinud õied küljest lõiganud, ma nägin lõikamisjälgi. Üle-eelmine nädal olid metsmaasikad veel pooltoored, aga vahepeal mulle toodi juba linna küpseid marju ja neli marja korjasin ka täna aiast oma käega. Ühel neist oli peal marjalutikas, aga pärast veega pesemist polnud tema maitset tunda. Varasematest aastatest ma mäletan, nagu oleks marjalutikal kibe maitse.

Fotosid ma täna ei teinud, kuigi mul oli igaks juhuks fotoaparaat kaasas. Mõne konkreetse pildi tegemist ma kaalusin, aga ei teinud mõtteid teoks. Need polnud ka tähtajalised. Lugesin edasi paksu romaani. Eelmine suvi jõudsin sellega leheküljele 100, täna leheküljele 200. Peategelase abiellumise kirjeldus polnud küll kõige huvitavam, kui ma pole ise abielus olnud. Aga saab teada, millised teised inimesed on, kuigi see ka enam ei üllata.

Vaatasin, et metsviinapuul on lehekobaras reeglipäraselt justkui viis sõrme. Tagasisõidu bussi oodates kuulsin vahepeal esimesi rohutirtse. Kägu ei ole enam ammu kuulnud, aga linnas ema ütles, et tema kuulis veel hiljuti, käod pidid kukkuma jaanipäevani. Mõtlesin, et kägu kukub siis nähtavasti hommikuti, ema on käinud maal varasematel kellaaegadel kui mina. Tol korral, kui ma ise kuulsin, sõitsin vist ka natuke varasema bussiga.

Tagasisõidu bussis vahetasin kaassõitja välja laskmiseks kohta ja kohavahetuse järel läks turvavöö liiga tihedalt kinni. Mulle tuli meelde Mait Rauna romaani sisu ja hakkasin kartma gangreeni.

Kui koju jõudsin, olid meil külalised ja külalisi tuli veel juurde. Ühel külalisel oli täna olnud ninaverejooks ja teine küsis endale mingi raviprotseduuri tegemiseks pintsette. Enne külaliste lahkumist heitsin oma voodisse pikali ja püüdsin magada.

Nihkes tähendusvasted

'sitt' ungari slängis - eesti keeles 'vangla'
'sitt' ungari kõnekeeles - eesti keeles 'ehituspraht'
'rótt' ungari keeles - eesti keeles '(sisse) uuristatud'

Kaks inglise keele tundi

Istusin inglise keele tunnis. Minu selja taga istuvad tüdrukud lugesid kooris harjutust, aga minu kõrval istuv Helen sai vast aru, et kooris rääkimine on tobe. Järgmiseks tunniks anti meile teha kodune ülesanne. Järgmises tunnis istusin üksi ja mul oli see ülesanne tegemata. Teised hakkasid juba uut harjutust tegema, mina alustasin alles koduse töö tegemist. Õpetaja Kalme nimetas järjest, kes peavad lauseid ette lugema, aga minu nime esialgu ei nimetanud ja ei paistnud märkavat, et ma tegelen vale asjaga.

"Sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest"

„Ajalooline Ajakiri“. 2020, 3/4 (173/174). Sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest.

„Ajaloolise Ajakirja“ numbrid on viimasel ajal hilinemisega ilmunud, aga mul on lugemisvõlg veel suurem. Viimatiloetud kaksiknumbris räägitakse Tartu rahust ja muust sarnasest. Kui palju artikleid on sarnasel teemal, on võimalik segi ajada, milline väide oli millises konkreetses artiklis. Osa artikleid on inglise ja osa eesti keeles.

Sisukorras on kirjas, et Tartu rahu majanduslikust mõjust kirjutas David Feest. Eesti oli esimene riik, kes sõlmis Vene kodusõjas enamlastega rahu, seetõttu käis algul Eesti kaudu rohkem enamlaste kaubavahetust kui hiljem, mõned inimesed Eestis oskasid seda kasutada rikastumiseks. Artiklis on öeldud, et ärimees Scheeli on nimetatud Eesti kroonimata kuningaks. Ma olen harjunud, et selline tiitel antakse Jaan Tõnissonile. Iseseisvusajal oli Tõnisson võibolla küll juba kroonitud kuningas. Scheel minu jaoks sobib kuningaks vähem, sest ta oli ärimees, mitte kirjatöö tegija, lisaks artikli andmetel ei olnud ta eestlane.

Kirjutatakse, et kui teised riigid enamlaste võimuga leppisid, hakkasid enamlased eelistama kaubanduspartneritena suuremaid maid. Suurte riikide eelis nähtavasti on suurem turg, aga suuremal turul peaks olema ka suurem konkurents. Eesti eeliseks saaks igal juhul pidada, et kaupa on siia lähem vedada ja siin oli ka tol ajal rohkem vene keele oskajaid. Võibolla suurrahvale sobib paremini suhelda suurrahvaga, kuna ta on mõnes mõttes endale sarnasem. Linnart Mäll väikerahva esindajana püüdis jälle organiseerida väikerahvaid. Kõik väikerahva liikmed küll sellised ei ole, ka eestlaste hulgas on olnud suurrahvaste keele ja kultuuri eelistajaid.

Vist artikkel, mille autori nimi on kirjutatud inglisepäraselt Konstantin Khudoley, oli Eesti-Vene suhete osas praeguse Ukraina sõja valguses põhjendamatult optimistlik, nagu oleks praegu suhted paremad kui 1920.–1930. aastatel. Ajakirja ilmumisaastaks ongi märgitud aasta 2020, aga kui number ilmub tegelikult hiljem, siis ei tea, mis aasta seisukohalt selles informatsioon peaks olema toodud. Aitaks, kui varem kirjutatud artikli lõppu kirjutataks artikli valmimise kuupäev. Ma ei tea ka täpselt, millal see ajakiri müüki jõudis, sest kui ajakirja koduleheküljele vaatasin, oli see juba ilmunud, aga poest korduvatel küsimistel veel ei saanud.

Hent Kalmo kirjutab enesemääramise põhimõtte mainimisest Tartu rahulepingus ja selle eelloost. Olen varem lugenud, et mõned filosoofid on kirjutanud, et kui inimese õigusi ei ole ka veel seadusesse kirja pandud, on inimesel juba olemas vastav loomuõigus. See käib üksikisikute õiguste kohta, aga võiks ka öelda, et rahvaste loomuõigus on enesemääramisõigus. Artiklis viidatakse, et Esimese maailmasõja ajal ja järgnenud rahuläbirääkimistel oli enesemääramisõiguse pooldaja Wilson. Enesemääramisõigus ei pea tähendama tingimata riikide väiksemaks tegemist, sest Wilson pooldas erinevalt teistest riigijuhtidest ka Austria õigust enesemääramise korras Saksamaaga ühineda. Wilson mõtles võibolla sellele, et Ameerika on Inglise võimu alt lahku löönud, selline õigus võiks olla ka teistel. Ameerika kodusõja meenumisel ta poleks tõenäoliselt lõunaosariikide enesemääramisõigust pooldanud, oleks saanud väita, et lõunaosariikides elavad sama rahvuse liikmed. Putini loogikaga saaks ka hakata arutama, kas Ameerika tohtis iseseisvuda, kui seal räägitakse Inglismaaga sarnast keelt.

Artikli järgi pooldasid sõnades rahvaste enesemääramisõigust ka enamlased, kuid nad lootnud, et see enesemääramine on ajutine. Lenin arvanud, et kui enesemääramist lubada, on eralduda soovijaid vähem. Vastu võiks vaielda, et Nõukogude Liit lagunes just siis, kui hakati rohkem vabadust lubama. Kuigi Gorbatšoviga olid osad eestlased algul valmis juba liidulepingu sõlmima, Stalinile hakati Teise maailmasõja ajal ja pärast seda relvaga vastu. Ja Euroopa Liitu astumine sai teoks, kui ei hirmutatud Euroopa Liidu, vaid kolmanda osapoole võimaliku jõukasutusega.

Aivar Jürgensoni artiklis on juttu Abhaasia eestlastest. Artikli järgi ei võidelnud Vene kodusõjas mitte ainult punased ja valged, vaid kolmas osapool oli rohelised. Enamlased ilmselt nimetasid kõiki oma vastaseid siiski valgeteks. Omavahelisi vastuolusid oli nii enamlaste vaenlaste kui ka enamlaste endi hulgas. Praeguses politoloogias tähendab roheline looduskaitsjat, varem on tähendanud ka maaerakondi.

Raskesti kättesaadav doktoriõpe

Olin käinud koos Bristoliga maa-alustes koobastes. Viibisin seal ka praegu. Mõtlesin, et ma olen kahe tule vahel - Bristol ütleb, et peab suhtlema; minu vanemad ütlevad, et ei tohi suhelda; ise olen vahepealsel seisukohal, et võib suhelda.

*

Kirjutasin ühte teksti ümber. Kui lõpetasin, siis märkasin, et pean töö ümber tegema, sest olin pannud reaalse teksti asemel kirja suuremalt jaolt hallutsinatsioone. Olin varem ka ümberkirjutamistöid teinud, varem polnud kirjalikus tekstis hallutsinatsioonide nägemist märganud.

*

Toimus uute doktorantide valimine. Kirjutati, et lõplik valik tehakse õppeaasta avaaktuse ajal. Sel juhul ei tahtnud ma aktusele minna. Aga võidi vaadata, kes aktusele ei tule ja need doktoriõppest välja jätta. Olin teinud sisseastumiseksamit ja mõned asjad eksamiruumi unustanud. Osad seal veel jätkasid eksamiga. Tahtsin asjad ruumist ära tuua, aga vahepeal ruumist lahkunutel tagasi minna ei olnud lubatud, sest arvati, et vahepeal ukse taga käimine on mahakirjutamine. Sisseastujate kohta oli blankett, täitsin seal enda kohta käivad read ära. Siis leidsin paberi, kus samadele küsimustele oli vastanud teine sisseastuja Mait. Ta oli kirjutanud sarnaselt minuga, et arvab, et ei saa doktoriõppesse sisse.

Turniir parasvöötme ilmaga

Päevakeskuse kiirmaleturniirid on toimunud uuemal ajal esmaspäeviti, aga see nädal lükati see esmaspäevalt kolmapäevale, et ilm saaks jahtuda. Mängisime 6 osavõtjaga turniiri, mõtlemisaeg oli 15 minutit, Peebol ühepoolselt 10 minutit. Esikolmik oli:

1. Peebo 3,5 punkti

2. Runnel 3

3. Pavlov 2,5

Esimeses voorus mängisin Pavloviga. Mul oli aega ja materjali rohkem, aga vastase ettur oli kaugemale jõudnud, mistõttu tegime käikude kordamisega viigi. Teises voorus mängisin Peeboga. Lisaks aja etteandmisele ta ühel käigul hoiatas, et ma kaotavat käiku ei teeks, aga ise puudutatud nupuga käiku tagasi ei võtnud, mistõttu sain ühe etturi tagasi. Tegime ratsulõppmängus viigi. Kolmandas voorus mängisin Villeriga. Tegin rünnaku nimel riskantse käigu, mis osutuski vigurit kaotavaks. Esialgu lootsin veel pikema manöövri abil vankrit vastu saada, aga jäin rünnaku alla ja alistusin. Neljandas voorus mängisin Partsiga. Ta ei mänginud avangut nii nagu teooriaraamatud õpetavad, vaid alustas mängu tiivaetturite edasinihutamisest. Sellest hoolimata jõudis ta lootusrikkasse lõppmängu, aga lõpuks läksin lippu ja vastane alistus. Viiendas voorus mängisin Pautsiga. Vankrilõppmäng oli võibolla viigiline, aga mul õnnestus siiski saada materiaalne paremus ja lippu minna ning võita.

Sissekande alguses esimene foto on mängumaja väljastpoolt ja teine seestpoolt. Vahel olen pilte üles riputanud kronoloogilises järjekorras, aga täna panin hiljem tehtud lipupildi kõrgemale, sest lipp on tähtis.

Matšivastase rõõmupäev

Täna sai läbi kümme nädalat kestnud matš arvutiprogrammi Chess 2020 eksperdi ehk vist esimese järgu tasemega. Enne ja pärast viimast partiid kuulasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=9eZyUvtP-_E ungarikeelset maleteemalist laulu. Seal näidatakse joonistatud kaadrite vahele ungarlasest maailma kõigi aegade tugevaimat naismaletajat.

Matši kaotasin tulemusega 3:7. Mäletatavasti üle-eelmine matš detsembrist veebruarini oli sama tasemega ja lõppes minu võiduga 6:3. Talvel võisin olla pikas males tugevam tänu sellele, et käisin suusatamas ja vaatasin rohkem teiste mängijate partiisid. Võib ka olla, et kui mingi tulemus on ees, siis närveerin rohkem, et kas ma suudan tulemust korrata. Võib ka olla, et esimene kord oli lihtsalt huvitavam ja mängisin sellepärast tähelepanelikumalt. Vint.ee välkmale reiting on just praegu rekordkõrgusel, aga talvel tegin uusi rekordeid sagedamini. Matši lõpu ajal oli tuba ka palav. Oleks saanud rohkem mõtlemisaega ka kulutada.

Matši viimane partii oli selline:

arvuti - inimene
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rf3 Ob4+ 4. Rc3 0-0 5. e3 d5 6. Od3 dc 7. Oc4 c5 8. 0-0 b6 9. dc Oc5 10.e4 Ob7 11. Le2 Rc6 12. Vd1 Lc7 13. Og5 Rg4 14. Rb5 Lc8 15. Oh4 a6 16. Rc3 Rce5 17. b3 b5 18. Re5 Re5 19. Og3 Rc4 20. bc bc 21. Ra4 a5 22. Rc5 Lc5 23. Od6 Lc6 24. Of8 Vf8 25. Vd4 Oa6 26. Vc1 Lc5 27. Le3 h6 28. e5 Lc8 29. Vcd1 Ob7 30. Vg4 Kh7 31. Lc3 Od5 32. La5 Lb7 33. Lc3 Va8 34. a4 g6 35. a5 Lb5 36. Va1 h5 37. Vf4 Kg7 38. Vd4 Lb7 39. Ld2 Og2 40. Vc4 Oh3 41. Lg5 Va7 42. Vc3 Of5 43. Lf6+ Kh7 44. Vac1 Va8 45. Vc7 Lf3 46. V7c3 Lb7 47. Vc7 Lf3 48. Vf7+ Kh6 49. Lg7+ Kg5 50. Lf6+ Kg4 51. Vc4+ Kh3 52. Lh4++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 8 sekundit, mustal 57 minutit 47 sekundit.

Kuna ma sain kokku vähem kui 4 punkti, siis juhendi järgi tuleb järgmine matš ühe võrra nõrgema tasemega, mis peaks vastama teisele järgule. Teise järgu normi ma kaotatud matšil täitsin.

Viivitus loenguvaheajal

Mõtlesin, et käin enne loengu algust wc-s ja siis istun taha pinki. Aga enne ajasin portfellis olnud joogitopsi ümber. Ütlesin õppejõule, et sellised topsid lähevad kergesti ümber. Õnneks ei voolanud vedelik õppejõu lauale, vaid üks laud enne seda. Ja selle sai ka korda nii, et võtsime tema pealt laualina ära. Kuna see sekeldus võttis aega, ei jõudnud ma enam wc-s käia ning jäin ette pinki istuma.

Mitteametlikud võidud

Täna mängisin Vint.ee-s kaks mittereitinguarvestuslikku partiid ja võitsin mõlemad. Esimene mäng oli tavaline välkmale. Vastane kaotas avangus etturi ja hilises keskmängus ületas mõtlemisaja. Käisin vahepeal ära, tagasi tulles mängisin ühe partii Fischeri malet. Avaldasin vastase nuppudele survet, vastasel jäi tsentris lipp ette. Vastane pakkus veel viiki, lükkasin pakkumise tagasi ja varsti vastane lõpetas vastupanu. Kui mäng lõppes, märkasin, et teise mängu ajal olin unustanud ka ise sisse logida, seda polnud teinud ka kumbki tänane vastane.

Keskne aine

Ma keskendusin ühe aine õppimisele, teised ei olnud mulle nii tähtsad. Mulle tuli uduselt meelde, et homseks oli vist keeltes ka õppida, aga ei viitsinud seda teha. Olin kuulanud varem ühte ajaloo loengukursust ja selle pooleli jätnud. Praegusel õppeaastal kuulasin sama loengukursust uuesti. Kuulasin ka seda loengut, mida olin juba kuulanud. Vaatasin kuulatud loengu konspekti. Võidi mõelda, et küll ma vaatan kaua, kas ma õpin selle pähe nii aeglaselt. Aga ma mitte ainult ei õppinud seda pähe, vaid lisaks ka analüüsisin.

*

Meie korterisse tuli töömees, kes väitis, et ta peab siin ühte tööd tegema. Tal oli käes puulatt. Hoidsin selle tagumisest otsast kinni, et ta ei saaks seda relvana kasutada. Kui ma lahti lasin, siis ta tegi küll tööd, aga rohmakate liigutustega, võibolla kinnihoidmise pärast vihastumise tõttu. Kui ta töö lõpetas, küsis ta emalt raha. Ema vastas, et hoopis töömees peab maksma, sest töö tegemine oli tema mõte. Meie naaberkorter oli maha jäetud, aga selle uksel oli ülemine pool puudu, seetõttu sai sinna korterisse üle ukse sisse astuda.

Keelud korrarikkujatele

Kivisildnik istus väikses köögis ja joonistas minu vanasse joonistusvihikusse vanale pildile peale. Ütlesin, et ma ei luba, kahe joonistaja stiilid ei sobi kokku. Väiksesse kööki oli toodud terve virn minu joonistusvihikuid. Ütlesin, et ma ei luba neid siia tuua. Mõtlesin, et võibolla oma tuppa ei mahu enam ära. Ühed lapsed kritiseerisid mind. Ütlesin, et see on sama hea kui mina nende kampsuni lõnga lahti harutaksin. Selle ütlemise ajal harutasingi kampsuni lõnga lahti, aga pärast lause lõpetamist panin kokku tagasi.

*

Ütlesin, et taevas on kahtlaselt palju lennukeid. Klaus vastas, et ta ju ütles, et sõda tuleb.

Ülevaate definitsioon

Paluti kirja panna oma arvamus sõna 'ülevaade' kohta. Kirjutasin, et ülevaade peab olema raamat, mitte arvustus. Lisasin, et varem olen ma arvustusi ka raamatuülevaadeteks nimetanud, aga praegu enam mitte. Olin paberi juba tagastanud, kui ütlesin, et ma panen aastaarvu ka kirja. Küsiti, kas sellele paberile või enda jaoks. Panin sellele paberile.