Keiser Julianus

Leo Metsar. "Keiser Julianus". Tallinn 1978. 308 lk.

"Keiser Julianus" on neljast köitest koosnev romaan. Ükskord käisin neljanda köite esitlusel ja kirjutasin sellest blogis. Aga nüüd sain läbi alles esimese köite. Esimene köide on nummerdamata, nagu poleks autor teadnud, kas ta neid rohkem kirjutab või kas neid trükitakse.

Nagu hiljuti loetud France'i "Thais" ja kunagi loetud teaduslik "Paganad ja kristlased ängistuse ajastul", räägib ka Metsari raamat ajast, kui Rooma riigis võitlesid vana paganlus ja noor kristlus. Kristlus oli kuulutatud juba riigiusuks, aga Julianus taastas riigiusuna paganluse. Kuid ta valitses vaid kaks aastat, siis langes sõjas pärslastega. Kahtlustati ka, et tegelik tapja oli kristlane. Pärast saavutas ristiusk lõpliku võidu. Rooma ei olnud enam riigi pealinn, vaid see oli viidud Konstantinoopoli.

Kui armastusromaanides võrreldakse kahe või kolme armastaja mõtteid üksteise kohta, siis Metsari raamatus võrreldakse kahte usku. Kristlased ja paganad peavad hulga dialooge teemal, mis on ühe või teise usu eelised ja miinused. Tänapäeval on tuttav rohkem pilt, et kui misjonär ateistiga rääkida tahab, siis teda ei võeta üldse jutule. Ise olen küll misjonäridega juttu ajanud, aga mitte kõige parema meelega. Osad Metsari raamatu leheküljed sarnanevad jutustajatekstiga rohkem ajalooraamatule kui romaanile, on isegi üle poolesaja joonealuse märkuse, mis mõnest teaduslikust raamatust puuduvad.

Ise pakuks, et ristiusu ja paganluse suurim erinevus on, et ühel on üks ja teisel palju jumalaid. Rooma paganad olid valmis vallutatud rahvaste jumalaid omaks võtma. Ei võetud omaks ainult Kreeka, vaid ka Egiptuse ja muid jumalaid, lõpuks ka juutide oma, kes oli aga andnud käsu, et teisi jumalaid ei tohi tema kõrval olla.

Aga romaani lugedes tundub, nagu oleks üks põhiküsimusi riietumisküsimus. Paganad eelistasid näha paljast inimkeha ja kristlased seda riietega varjata. Selle järgi ütleks, et kristlus on laste ja vanainimeste ning paganlus vahepealses vanuses inimeste religioon, sest erinevas vanuses inimeste suhtumine inimkehasse on erinev. Sama võrdlust saaks kasutada ka jumalate arvu puhul. Lapse tutvusringkond on veel piiratud, nagu oleks tal vähem jumalaid. Hiljem tuttavate arv kasvab, aga vana inimese sõbrad on juba surnud ja uued ei teki enam nii kergesti. Metsari romaanis iseloomustatakse ka teadmiste hulka, et paganad lugesid filosoofiat, aga kristlased ei teadnud midagi ja ei tahtnudki teada. Ka selle poolest saaks neid võrrelda lastega, kes on veel vähe õppinud, või vanainimestega, kes on palju unustanud. Aga kui tänapäeva maailma vaadata, siis mulle tundub, et kristlased on suuremate vaimsete huvidega kui ateistid.

Raamat on kirjutatud Nõukogude ajal ja sellest võib otsida tolle aja jälgi. Kui üks raamatu tegelane ei usu ühegi jumala ega nõiduse olemasolu, siis selle taga võiks näha kommunistliku ateismipropaganda mõju. Kuigi samasugune tegelane on peategelaseks Kivirähu hilisemal ajal vana aja kohta kirjutatud raamatus. Aga Eesti mõtteloo metodoloogia seminaris rääkis ettekandja, et teadusele teadaolevatel andmetel maailmas enne 18. sajandit sellist asja üldse ei olnud. Antiigileksikon küll kinnitab, et küünikud kaldusid ateismi, aga ka selle raamatu originaal on ilmunud Ida-Saksamaal ja ei ole seetõttu kõige usaldusväärsem.

Teiselt poolt on võimalik raamatust otsida ka Nõukogude võimu kriitikat, nagu seda Nõukogude ajal igast ausama inimese teosest otsiti. Metsar nimetab kristlust uueks usuks ja ütleb ühel leheküljel, et iga uus usk on selline. See viib mõttele, et kristlased on nagu kommunistid. Nagu France, nii näib ka Metsar olevat rohkem paganate poolt, kuigi kirjutab tõsisemal toonil. Kristlus oli algul alamkihtide usk ja Metsari järgi iseloomustas neid algul viha, mitte ligimesearmastus. See tuletab meelde proletariaadi diktatuuri nõudmist. Aga rohkem räägib raamat siiski Rooma riigi kohta.

Napoleoni sõjad

Läksime raudteejaama, et minna rongi peale. Aga rong sõitis nina alt ära. Seda juhtus sageli. Seetõttu läksime kahest vedurist koosnevale täiendusrongile, et see meid õigele rongile peale viiks. Sõitsime Venemaale. Sealt hakkasin jala läbi tubade koju tagasi kõndima. Laulsin laulu, mis pidi maailma täiuslikuks muutma.

*
Kui lõppes Napoleoni sõjakäik Venemaale, läksid tema alles jäänud väed merd mööda ümber Aafrika Euroopasse tagasi. Mõned väeosad pidasid Lõuna-Ameerikas lahinguid ning osa vägesid jäigi Lõuna-Ameerikasse ja Aafrikasse. Euroopas järgnes Teine Napoleoni sõda, mis lõppes esimesest sõjakäigust Venemaale paremini. Prantsusmaa küll kaotas, aga tema põhiterritoorium jäi puutumatuks. Euroopa riigid võtsid Prantsusmaalt hulga kolooniaid ära, aga Alžeeria ja Prantsuse Guajaana jäid alles. Quebec ei jäänud küll Prantsusmaa valdusesse, aga seal säilis prantsuse keel.

*
Järgmisel päeval pärast koolimajas toimunud klassikokkutulekut läksid teised koolimajja tagasi. Mina ei läinud, aga unenäos läksin. Seisime kolmekesi fuajees aknalaua juures. Mööda kõndis üks õpetaja. Üks tüdruk surus tal õnnitlemiseks kätt. Ütlesin, et nüüd võib koju minna. Erik tagastas õpetajale minu poolt võtmekimbu. Erikut ei olnud eelmisel päeval kohal. Üks tüdruk ütles, et lähme sauna. Vastasin, et täna toimuvad koolimajas aktused ja võõrastele ruume kasutada ei anta.

Sisseastumistest

Pidin minema autoga sõitma. Enne seda korjasin kastanimunad kokku. Raivo võttis mult mõned eurod ja liitis mind nende eest telefonipaketiga. Selle andmed graveeriti sõrmuse siseküljele. Mul oli mitu sõrmust. Ma ei kavatsenud kellelegi helistada, aga võibolla oleks nüüd mulle helistatud. Tuli esimene telefonikõne, et mulle müiakse üks raamat ja ma pean selle eest maksma. Ma polnud raamatut tellinud. Otsustasin rahaküsijaga võitlusse asuda.

*
Tegin ülikooli sisseastumistesti. Esimesed küsimused olid teadmiste kontroll, seejärel tunti huvi mõtete vastu. Küsiti, kas mul on plaanis abielluda. Vastasin, nagu oleks, et mind haigeks ei peetaks ja vastu võtmata ei jäetaks. Viimane küsimus oli, millest ma naisega rääkima hakkan. Vastasin ühe sõnaga, et raamatutest. Mõtlesin, et võibolla oleks loetelu pidanud olema pikem. Aga kui ma oleks vastanud ka, et tervisest, oleks jälle järeldatud, et ma olen haige ja poleks mind vastu võetud.

Kiire matt

1. e4 c5 2. Rf3 d5 3. e5 e6 4. c3 d4 5. cd cd 6. Ob5+ Rc6 7. La4 Od7 8. Rd4 Rd4 9. Ld4 Ob5 10. Lc3 Vc8 11. Lg3 Vc1++

John Ruskin

John Ruskin. "Arhitektuuri seitse lampi". Sari "Avatud Eesti Raamat". Tõlkinud Vaike Vahter, Katre Ligi. Tartu 2013. Inglise keeles 1849 ja 1988. 307 lehekülge.

Ruskin oli Carlyle’i õpilane. Carlyle erinevalt Ruskinist ei kirjutanud küll arhitektuurist, aga mõlemad olid inglise romantikud. Ruskinit on nimetatud ka prerafaeliidiks, sest ta soovis pöörduda tagasi Raffaeli eelse arhitektuuri juurde.

Ruskinile meeldisid romaani ja gooti stiil. Gooti stiil meeldis talle sellepärast, et see on tagasihoidlik, seevastu oli ta renessanssi vastu, sest renessanss on uhkeldav. Ma olen kirjutanud, et irratsionaalsed kunstistiilid olid gootika-barokk-romantism-avangardism. Aga mulle tundub, et barokk on renessanssist veel uhkeldavam. Vähemalt Rubensi oma, Rembrandt on tagasihoidlikum. Ruskini suhtumisest Rembrandtisse ma ei saanud täpselt aru, aga see ei tundunud olevat kõige imetlevam.

Kunstistiile on seostatud vahel kindlate ajaperioodidega, aga vahel on räägitud ka pikemaajalistest üldhoiakutest, mida on nimetatud romantismiks ja klassitsismiks võis siis romantismiks ja realismiks. Ruskin ei kasuta romantismi mõistet kuskil. Tema jaoks on laiemas tähenduses vastandus olemas, aga ta nimetab seda gooti ja klassikaliseks arhitektuuriks.

Kui Carlyle pidas oma sajandi omast paremaks 12. sajandi ühiskonnakorraldust, siis Ruskin keskaegset arhitektuuri. Aga Carlyle tundub uskuvat Ruskinist rohkem ajaloo spiraalsusesse. Carlyle ütleb, et keegi ei usu sama moodi nagu tema vanaisa, aga Ruskini järgi ei ole vaja leiutada uusi stiile, vaid kasutada äraproovituid. Siiski ei taha ka Ruskin täpseid kordusi, vaid peab ilu unikaalseks.

Nii Carlyle kui ka Ruskin on religioossed mõtlejad. Ruskin on just ideoloog, enda sõnul ei ole ta kunagi ühtegi kunstiteost loonud. /TÄIENDUS: Täpsemalt ütleb ta: "siin pean ma olema valmis taluma süüdistust jultumuses, mida tuleb paratamatult esitada autorile, kes võtab õpetliku tooni, kõneldes kunstist, mille alal ta ise kunagi tegutsenud pole." (Lk. 11.) Aga nähtavasti peab ta silmas vaid ühte kunstivaldkonda ehk arhitektuuri, sest raamatus on tema enda joonistused./ Carlyle ütleb, et pettus ei ole võimeline midagi looma, ja Ruskini järgi ei saa ükski petis luua midagi ilusat. Aga ajaloost on teada, et pildirüüsteliikumine on pidanud pigem ilu Saatana tööriistaks.

Ruskini järgi on ülim siht olla Jumalale meelepärane. Jumalale on meelepärane tema arvates ausus ja siirus, nagu ka Carlyle’i arvates. Romantismile on omane minevikunostalgia, nii peab ka Ruskin masinate abil loodud kunsti pettuseks ja selle kvaliteeti käsitsi tehtust madalamaks.

Eelmine aasta ilmus ajakirjas "The Journal of Modern History" arvustus raamatule, mille järgi traditsiooniliselt peetakse romantismi masinatevaenulikuks, aga autori meelest ei ole romantikud kõigi masinate vastu. Nii olevat klassikaline masin näiteks kell, aga romantilised trükiladumismasin ja varane pildistamistehnika ehk dagerrotüüpia, mis nõuavad suuremat inimese sekkumist.

Masinatevaenulikkust võib leida ka praeguses maailmas. Nii asus endine male maailmameister Fischer seisukohale, et arvutid on male tapnud, sest arvuti abil avanguvariante pähe õppiv maletaja ei saavuta punkti ausalt. Seetõttu pakkus Fischer välja uued malereeglid, et algseis oleks loositav. Minu arvates on probleem eelkõige selles, et vähem oma peaga mõeldes areneb aju vähem.

Ruskin ei pidanud väärtuslikuks vastumeelselt tehtud kunsti, väärtust tõstvaks pidas ta töörõõmu. Aga siis on masin ehk rõõmu vähendav küll romantismiaja inimese jaoks, aga tänapäeva inimesele võib vastumeelne olla, kui ta peab masina abist loobuma. Mulle meeldib kirjutada pastakaga, nagu ma lapsepõlves õppinud olen. Aga mõni teine eelistab kirjutada arvutiga, sest ei saa oma käekirjast täielikult aru. Ma arvan, et iga uue tehnoloogia puhul võiksid olemas olla üleminekuperioodid. Vanemal põlvkonnal võiks olla alati võimalus jääda harjunu juurde, aga nooremad ja ka suurema avatusega vanemad võivad võtta kasutusele uut tehnoloogiat. Kuigi kirjutamise puhul näitavad uuringud, et arvutiga kirjutades on aju aktiivsus kõigil madalam kui pastakaga.

Meile õpetati ülikoolis, et kunstiajalugu ei tegele küsimusega, kas teos on ilus. Ruskinile on see aga üks põhiküsimusi. Seejuures lähtub ta oma maitsest, aga tänapäeval on teada, et erinevate inimeste maitse võib olla väga erinev. Ruskin jagab kunsti heaks ja halvaks. Uku Masing peaks seda indoeurooplase dualistlikuks mõtlemiseks, mis soomeugrilastel puudub, mõni teine postmodernismile eelnenud ajaloole iseloomulikuks jooneks.

Ähvardustega juhendajaks

Olin maleturniiril. Mikk mängis ühe tüdrukuga. Ta poetas lauale juurde kolmanda ratsu ja seejärel ka neljanda. Tüdruk nuppude juurde poetamist ei märganud, aga nägi, et Mikul on suur ülekaal, ja alistus. Mikk rääkis nüüd ise, mida ta oli teinud, lisades, et ta tegi juba ükskord varem nii. Ütlesin, et selle eest võiks turniirilt kõrvaldada. Rei ütles midagi Mikule. Võibolla ütleski, et Mikk on turniirilt kõrvaldatud. Sven ütles, et taimetoitlasest ta saab aru ja võib koos temaga taimetoitu süia, kui ta ei ole karsklane.

*
Läksin koos emaga Pärmivabriku bussipeatusesse. Seal räägiti, et üks mees tegi teadust nii, et ähvardas teisi, mistõttu ta sai paljude doktoritööde juhendajaks, ise ta midagi ei kirjutanud. Mõtlesin, et ähvardada õnnestus tal vist tänu sellele, et oli Nõukogude aeg. Läksin bussi peale. Üks mees rääkis mulle ühest ajalooraamatust. Selgitasin talle, et ta ajab kaks erinevat raamatut segi, üks raamat räägib ühest asjast ja teine teisest. Mees ütles, et mul on raamatud nii hästi meeles. Vastasin, et ma pidin nad doktorieksamiks meelde jätma. Mees ütles, et temal tuleb doktorieksam mais.

Valgega kattumine

Läksin oma kirjutuslaua juurde. Henn maalis selle taga pilti. Küsisin talt, kas ta on nõus, et mõni tema varasem pilt on parem olnud. Henn vastas, et on küll. Hakkasin ka maalima. Kasutasin palju värve, aga lõpuks hakkasid nad valgeks tagasi minema. Tõmbasin veel musti triipe, aga must värv osaliselt haihtus. Läksin ütlesin isale, et värvid segunedes muutusid valgeks. Ma olin sellist asja varem raamatust lugenud, aga ei uskunud. Valget värvi minu vesivärvikarbis ei olnud. Läksin oma pildi juurde tagasi. Nüüd nägin, et minu vesivärvikarbis siiski oli valget, olin võinud seda sealt ka võtta. Vaatasin paberi teist külge. Värv oli sinna läbi imbunud, sest olin võtnud tavalisest õhema paberi. Aga paberi teisel küljel oli teine pilt, sest seal ei olnud valgega ületegemist. All oli olnud teine paber vanema pildiga ja sellele oli ka uusi värviplekke peale tulnud.

Tartu linnud

Lugesin ajalehest, et Tartu kesklinnast hakatakse linde eemale peletama. Mulle vähemalt meeldib, et Tartus linnud elavad. Enne häirivad mind koerad ja inimesed. Lindudest on mind Tartus rünnanud ainult tiirud ja ainult ühel õuel.

Kaks Itaalia huvilist

Lugesin ingliskeelset ajalooajakirja. Kirjutati, et itaalia ajaloolase artiklis on palju faktivigu, sama kehtib teise itaallase kohta, ei tea, kas nad teevad seda meelega või kogemata. Kirjutasin Itaalia fašismi kohta uurimistööd. Tahtsin selle jaoks läbi lugeda ka artikli eelmise aasta Itaalia ajaloo ülevaatega, et näha, kas Itaalias on praegu samad või teised probleemid kui fašismi ajal. Oudekki astus ruumi sisse ja ütles, et tahab ka Itaalia fašismist kirjutada. Ta ütles, et kõigepealt loeb ta entsüklopeediat, mitte raamatuid. Soovitasin, et ta alustaks Enekesest. Sealt tuleb vaadata kolme märksõna - Itaalia, fašism ja Mussolini. Aga kui ta kiiresti kirjutab, siis ta võtab minu teema ära. Oudekki ütles, et ma võiksin olla peaminister. Vastasin, et nii targaks ma ennast ei pea. Tervis ei ole ka nii hea, mul võib üks lause une ära rikkuda. Oudekki kiitis kui tark Piret on. Siis ta parandas, et Piret ei ole tark, vaid rumal naabrinaine. Piret ütles, et Oudekki peab õppima tegema nalju, mis ei oleks teistele solvavad.

*
Läksin klubisse kiirmaleturniirile. Kõik vastased pidid mängima omavahel kaks mängu järjest. Sain järjest kaotusi. Olin kaotanud juba neljale esimesele vastasele 0:2. Mõtlesin, et pärast turniiri lõppu ütlen, et tegelikult mul on palavik. Aga kodus proovimängude järgi tundus, et võin turniirile tulla. Olin väga unine. Peebo oli stendile riputanud sedeli: "70-aastased - kohtumiseni 100. sünnipäeval!"

Meri või maantee

Sõitsin bussis, et minna rongi peale. Buss sõitis raudteejaamast mööda ja keeras ära, mis tähendas, et pidin varsti tagasi kõndima. Võtsin särgi seljast. Enne rongi peale minemist pidin uue särgi saama. Ma ei saanud aru, kas me sõidame laevaga mööda merd või autoga mööda maanteed. Aknast välja vaadates oli näha lähedal kallast majade ja puudega, aga see võis olla silmapete, tegelikult võis seal olla meri. Auto pööras paremale ja siis veelkord paremale. Mõtlesin, et nüüd me sõidame ju selles suunas tagasi, kust olime tulnud. Aga mängult ei sõitnud. Üks mees küsis, kas keegi tema sugulastest lähemal ajal ebaloomulikku surma sureb. Üks koolipoiss oli viidud vangina endast vanema naise ja mehe suurde maamajja. Kui naine tema juurde voodisse läks, lasi poiss ta maha. Hiljem tuli koju mees ja suri samuti. Ta sai kas surnud naist nähes infarkti või mürgitas poiss ta ära. Mängisime poistega ühes toas palli, veeretades üksteisele reketitega pingpongi palli. Pall veeres minu löögi järel Klausist mööda tema selja taha. Klaus ütles, et mul oli võidurõõmus nägu, et ma väravasse sain. See oli vale, tegelikult tahtsin mängida sõbralikult, et mõlemad palli kätte saaks. Põrandal oli palju mänguasju, mis mängu segasid.

Inglise keele sõnavara

Ühes telesaates ütles üks naine, et nüüd ta võtab riided seljast. Aga kui ta seda tegi, ei ilmunud nähtavale tema keha, vaid käivitus üks video. Kui video läbi sai, ütles naine uuesti, et nüüd ta võtab riided seljast. Seekord oli natuke aega tema keha näha, kuidas see vees ujus.

*
Olin inglise keele tunnis. Loeti harjutust. Kuigi ma püüdsin, oli raske jälgida, kus järg on. Kui saabus minu kord lugeda, tuli mul tõlkida inglise keelde muuhulgas sõna "käbi". Tõlkisin selle "seeds", mis tähendas "seemned". Tuli pildi järgi öelda ka ühe taimeliigi nimi, aga see taim ei olnud mulle üldse tuttav. Kui lugemise lõpetasin, küsis õpetaja üle, kuidas on käbi. Selgus, et kui seeme on "seed", siis käbi on "heed". Kõrvallaual oli kahel kursusekaaslasel mõlemal inglise-eesti õppesõnastik. Nende kaanevärv meenutas minu oma värvi, seetõttu kahtlustasin, et üks neist võib minult varastatud olla. Kuigi enda oma olin vist ka koolist võtnud. Küsisin, kust nad selle said, minu oma on kadunud, ma pole kodus kotist välja võtnud. Üks neist soovitas, et ma võtaks siis endale koolist uue. Minuga samas lauas istus klassivend, kes vaatas kõik asjad sõnaraamatust järele. Ta ütles, et on kindlaks tehtud, et ühes tekstis esineb 173 erinevat sõna. Vastasin, et see peab siis olema õpilase tekst, mitte klassiku oma. Õpetajat ärritas, et klassivend nii palju sõnu järele vaatab, seetõttu ta võttis talt sõnaraamatu ära. Õpetaja kohendas ka mitme inimese asju, et need viltu ei oleks, sealhulgas minu vihikut. Lõin rusikaga vastu lauda ja ütlesin, et barokk-kunst oli ka viltu. Õpetaja hüüdis, et barokiajal hukati oma õpilasi. Nüüd ma tean, mida tähendab proletariaadi likvideerimine.

Leksikon

Küsisin ühelt tüdrukult, kes ta on. Ta vastas vigases eesti keeles, et ta elab Jugoslaavias ja on venelane. Ta ütles, et Eestis on olemas "Väärsõnade leksikon", sealt ta saab lugeda, milliseid sõnu ta tarvitada ei tohi. Vastasin, et see ei ole väärsõnade, vaid võõrsõnade leksikon, seal on inglis- ja venekeelsed sõnad.

*
Koolis toimusid valimised, kus suur rahvamass kogunes fuajeesse ja andis üksteisele hääli. Kui lähenes valimiste teine ring, läksin kolmandale korrusele, et teised mind ei näeks ja ei tuleks mõttele mulle häält anda.

*
Loeng sai läbi. Olin kirjutanud üles, et eksamiks tuleb üks raamat läbi lugeda. Aga üks kursusevend väitis, et seda raamatut lugeda ei tule, vaid kirjutada essee, milles peab kasutama kahte peatükki ühest teisest raamatust. Sõitsime tiivatrepist alla. Mina ja Erik sõitsime normaalse kiirusega, aga Lauri K. sõitis meie ees ja andis veel hoogu juurde. Siis ta kukkus, aga pani käed ette ja väga kõvasti haiget ei paistnud saavat.

Pöördumatu treening

Kui ma pole enam maleturniiridel käinud, siis see tuleb sellest, et rakendan maletrennis õpitut järjekindlalt - kulutan mõtlemis- ja ettevalmistusaja mängu võitmisele. Malega olen tegelenud nii palju, et isegi kui ma enam kunagi nuppe kätte ei võtaks, ei lõppeks ilmselt otsa maleteemalised unenäod, nagu pole lõppenud kooliteemalised.

Meie aed

Külli küsis, kuidas Siiril eksam läks. Vastati, et Siiri ei teinud eksamit. Läbi meie aia kõndisid võõrad poisid, kes ütlesid, et me oleme vasakpoolsed. Nad hakkasid aia taga lõket tegema ja ajasid Siirit lõkke juurest minema. Läksin ja ütlesin neile, et Siiri ei tegele poliitikaga. Poisid vastasid, et vasakpoolne on ta ikkagi. Järgmine kord nad võisid võtta kaasa koera, et neid ei saaks käsutada. Toomas kõndis mööda külavaheteed kaugemale ja tuli tagasi ühest majast leitud taskulambiga. Vaatasin aknast välja. Ütlesin, et inimene tuleb. Ema lisas, et see on tüdruk. Meid nähes pööras tüdruk ringi ja läks tagasi. Toomas järgnes talle ja küsis, kas see on tema taskulamp. Tüdruk vastas, et on küll. Toomas tagastas selle. Ühest toast väljus füüsik. Ta oli kahjurõõmus, et meie oleme nälga surnud, aga temal oli rasvakiht. Aga ta tuli välja liiga vara, sest meile ei olnud nälg veel mõjuma hakanud. Kohale saabus politsei. Näitasin, et kui kallan endale klaasi jooki, hakkab see kihisema. Aga kui kallan teise inimese klaasi, siis kihiseb vähem. Politseinikud hakkasid omavahel arutama, mis aine mul klaasis võiks olla, nimetades erinevate mürkide nimesid.

Traktor ja buss

Seisime Kaunase puiesteel lasteaia paviljonis. Mina seisin silikaatkivide hunniku otsas. Vaatasime endise meie maja ühe korteri aknast sisse ja Tõnu kommenteeris seal toimuvat. Sealt korterist tuli üks mees välja ja hakkas traktorit juhtima. Tundus, et ta tahab meid alla ajada, et aknast sisse vaatamise eest kätte maksta. Seetõttu põgenesime. Mul jäi teksajakk maha. Seetõttu läksin tagasi ning küsisin traktorijuhilt ja tema perekonnaliikmetelt, milline minu teksajakk on, neid on siin kolm tükki. Tundsin enda oma ära taskus olevate asjade järgi.

*
Tahtsin minna maaliini bussi peale. Kedagi ei olnud veel peale läinud. Mõtlesin, et kui buss seisab sellise koha peal, siis vist ei minda, ta peab enne õigesse peatusesse ette sõitma. Seetõttu läksin jaamahoonest piletit ostma. Kui bussi juurde tagasi tulin, selgus, et selles kohas siiski mindi peale. Buss oli juba nii täis, et inimesi hästi juurde ei mahtunud. Tahtsin osta juhi käest piletit ja võtsin taskust raha. Pilet pidi maksma 8 eurot ja sente. Olin arvanud, et mul on see raha olemas, aga nüüd selgus, et tuleb puudu, sest need, mida ma olin pidanud kümneeurosteks, olid hoopis kümme senti maksvad arvutikettad. Seetõttu läksin ühte majja Vanemuise tänaval. Vaatasime vendadega arvuti flopikettalt videot. Kui see lõppes, ütlesid vennad, et flopikettale rohkem ei mahu, sest see on vana tehnoloogia. Vastasin, et mina algul hoopis imestasin, kuidas flopikettale nii palju mahub. Mulle pakuti pits alkoholi. Ütlesin, et seda ma ei joo, muidu on bussi peale minnes lõhnad küljes. Läksin tänavale, et jook mõnele vastutulevale mehele maha müia, et saada raha bussipileti ostmiseks, sest mul ei olnud seda ikka veel.

Kogutud luuletused

Lugesin Jüri Talveti kogutud luuletused umbes kolme päevaga läbi. Ütlesin, et ükski eesti luuletaja peale Uku Masingu pole palju kirjutanud. Võibolla ka Suurkask, aga teda ma pole lugenud. Isa vastas, et Visnapuu kirjutas ka palju, kõike pole arvesse võetud. Visnapuul olid osad följetoni moodi, nagu tarbetekstid, neid ei teatagi. Lisasin, et muidugi minu arst ütleb, et ta päevas üle kolme luuletuse ei loe, muidu läheb mõte kaduma. Aga mulle pole mõte nii tähtis, vaid luulerütm. Isa vastas, et kui rohkem lugeda, siis see on nagu autori seltskonnas viibimine.

Nõiatütar ja nõid

Ema vaatas minu trükitud pabereid. Ta ütles, et ma olen kirjutanud magistritöös täpselt sama, mis ülikooli lõputöös. Vastasin, et see ei ole lõppvariant. Need paberid tuleks hävitada, et nende põhjal valejäreldusi ei tehtaks. Pealegi polnud see minu, vaid juhendaja mõte, et osa magistritööst oleks sama perioodi kohta. Need parandused, mis ühele leheküljele pliiatsiga on tehtud, tegin ma ühel päeval niisama. Mulle oli ükspäev tulnud ümbrik, kus tundusid olevat täiesti mõttetud materjalid. Nüüd vaatasin neid materjale uuesti. Selgus, et viimasel leheküljel paluti mul maksta raha maleajakirja eest. Sellepärast mulle ajakirja polnudki saadetud, et ma polnud maksnud. Oli saadetud üks number maleajalehte, aga teisest numbrist pidi see ajakirjaks muutuma. Aga seda, et jutt käib maleajakirja rahast, polnud trükises pealkirjas välja toodud. Sõitsin maleturniirile kohale. Peamees rääkis, et plaanid ei teostu, sest korvpalliklubi polnud nõus malet rahaliselt toetama, kuigi oli algul lubanud. Turniir hakkas pihta, aga mulle ei antud vastast ja minu nime ei nimetatud. Tuletasin meelde, et ma ütlesin, et ma osalen. Nüüd anti mulle vastaseks viimasel laual istuv tüdruk. Hakkasime mängima. Malelaual oli tavalisest rohkem ruute. Tegin avakäigu ja küsisin, kas selle suurusega laual viis ruutu võib korraga käia. Tüdruk ei olnud nõus. Käisin siis kolm ruutu. Mõtlesin, et mul vist õnnestub lipuga vastase kuningale ja vankrile kahvel panna. Aga varsti oli vankri diagonaal etturiga suletud. Võtsin etturi eest ja ütlesin, et seda seal ei olnud, ma vaatasin, et seal on kahvlipanemisvõimalus. Teisi nuppe tuli ka pidevalt kohendada. Ütlesin, et nupud lähevad kogu aeg ümber ja siis ei tea üldse, mis seis laual on. Järgmises voorus anti mulle vastaseks Pärnits, kes oli tugevam kui esimese vooru vastane. Nüüd oli ruutude arv õige.

*
Üks mees pidi varsti inimesega abielluma. Aga enne seda elas ta ettevalmistuseks nõiatütre pool ja magas temaga samas voodis. Nõiatütrest vanem naine oli nõid. Nõial tuli ühel ööl une pealt meelde, et on see kuupäev, mis ta nõiatütrega kokku leppis, et läheb nõiatütrele ja mehele järele. Nõid asus mööda käiku teele. Nõiatütre tuppa jõudes ta äratas magajad. Seejärel ta asus ees tagasiteele. Ta hoidis natuke aega ust lahti ja teadis, et teised jõuavad ukseni õigeaegselt.

*
Oli toimunud rahvahääletus küsimuses, kas kuulutada euro Eesti rahvusvaluutaks. Euro oli juba varem kasutusele võetud, aga tema rahvusvaluutaks kuulutamine lükati tagasi, sest inimestel oli endiselt kroonist loobumisest kahju. Kui rahvahääletuse tulemus selgus, tulid inimesed tänavatele juubeldama. Igast rahvussümbolist loobumine oleks rahvahääletusel tagasi lükatud. Läksin panka ja seisin kassasappa. Vend ütles mulle, et üks poiss ei hakanud üldse minu taha sappa seisma, vaid läks teise kassasse. Sellest hoolimata jõudis järjekord minuni sama kiiresti, mitte aeglasemalt. Ütlesin, et tahan 200-eurost peenemaks vahetada. Pangatöötaja vastas, et kui vahetada raha pangas, siis jääb mingi protsent sellest pangale. Ütlesin, et siis ma vahetan kuskil mujal. Poes ei võeta 50-eurosest suuremat raha vastu, mille poolest siis euro käibel on?

Alkoholita kohad

Olin paberi peale joonistanud, selle kokku voltinud ja nüüd lõikasin lumehelvest välja. Ma ei lõiganud paberi küljest tükke, vaid ainult erinevate piltide vahele piirjooned. Helistasin tänase klassikokkutuleku asjus Martinile. Ta vaikis toru otsas pikalt nagu president Meri. Siis sain aru, et Erik ei vaikinudki toru otsas, vaid oli toru ära pannud. Läksin klassikokkutulekule kohale. Mulle oli tundunud, et teistele polnud meeldinud, kui mina korraldasin koolimajas, aga nüüd korraldas üks klassiõde samuti seal. Koolimajas oli alkoholi tarvitamine keelatud. Tristan rääkis, et on hea, kui on selgelt öeldud, kus tohib ja kus ei tohi alkoholi tarvitada. Koolimajas ja konverentsidel ei tohi. Aga üks mees võtab konverentsidele taskus alkoholipudeli kaasa.

*
Valisin kooli õuel välja kolm kõige ilusamat tammetõru ja korjasin need üles. Mõtlesin, et kastanimune ma ei korja, sest tammetõrud on ilusamad. Henn sõi ühe minu korjatud tammetõrudest ära ja teise tükeldas ära. Ütlesin, et tahtsin need ilu pärast alles hoida.

Meeleavalduste hooaeg

Kuulsin, kui väljas hüüti vene keeles Tartu ja Runnel, mis sellise hääldusega läksid riimi. Varsti tuli ema, kes ütles, et ühes tänases lehes oli Tartu asemel Runnel kirjutatud.

*
Olin kirjutanud pika artikli. Seejärel olin teinud selle lühemaks, et avaldamiseks pakkuda. Lühendades olin jätnud välja selle, et vene vürstide järeltulijad ei ole mitte ainult Trubetski ja Volkonski, vaid ka mina. Minu esivanemate hulgas oli vene ohvitsere. Henn tuli minu suunas, mitmeharuline ese minu poole suunatud. Ütlesin, et ta nii ei teeks, suunates tema poole selle eseme teise otsa,  millel oli samuti mitu haru. Vaatasin tänast ajalehte. Ma ei lugenud järjest, vaid reportaaži keskelt huvitavamat lõiku. Praegu käisid suured meeleavaldused. Ajakirjanik oli meeleavaldajate hulgas ringi liikunud ja nende juttu kirja pannud. Oli räägitud igasugust jama. Üks oli rääkinud sakslastest ja juutidest ja oma varrukal olevast märgist. Mõtlesin, et ma ei pea artikleid avaldama, vaid võin mõtteid teatavaks teha ka väikses ringis, ühiskonda mõjutab see ikkagi. Kelam oli öelnud, et on vajalik, et mingi protsent ühiskonna liikmetest mediteerimisega tegeleks. Oli oodata, et pärast Ukrainat okupeeritakse ka Eesti. Vene väed võisid saabuda meeleavaldajate käest päästjatena. Võibolla oleks eestlus jätkunud pärast seda paguluses. Aga varsti oleks pagulased üksteisele kaugeks jäänud. Klaus vaatas meeleavalduste asemel spordisaadet, nagu tal ka vanasti kombeks oli.

*
Proovisin poes müügil olevat markerit poes müügil olevasse raamatusse. Võtsin järgmise markeri. Ütlesin, et proovin seda parem enda paberile. See oli sinine marker, mis oli kuivanud. Korraliku sinise markeriga tegin paksud jooned ja tõmbasin neid valgega üle, nii et sinise peale tulid rohelised triibud. Võtsin musta markeri ja kirjutasin suuri tähti taevasse, nii et tegin ringi terve taeva ümber.

Kahes magistriõppes

Meil oli toimunud ülikoolis esimene eesti keele kontrolltöö ja nüüd saime need tagasi. Õppejõud ütles, et tulid esimesed teravused. Kontrolltööl oli neli osa, millest igaüks koosnes alapunktidest. Mulle tundus, et olen saanud esimese ja teise osa eest positiivse ning kolmanda ja neljanda osa eest negatiivse hinde. Aga lähemalt vaadates ei saanud aru, kas õppejõud oli andnud pluss- või miinuspunkte ja mitme palli skaalal ta hindas. Suurem osa üliõpilasi läks õppejõult seletust küsima. Tuli juba minu kord minna, aga ma ei läinud, vaid istusin Annikaga ühes lauas edasi. Õppejõud tuli ise minu juurde. Ta ütles, et on sõbralik, ja hakkas kirjutama enda antud punktide kohta uusi arvutusi, pannes plusspunktid ühte ja miinuspunktid teise tulpa. Esimese osa eest tuli mul kokku summa +1. Õppejõud ütles, et see on hea tulemus. Ma ei teadnud, kas järgmiste osade eest tuleb parem või halvem.

*
Sisenesin oma trepikotta. Olime kolinud uude kohta, aga ma ei mäletanud korterinumbrit. Vist oli see 21. Looned olid ka uude korterisse kolinud, aga nende uus korterinumber oli sama, mis vanas majas. Sisenesin korterisse, kus toimus klassikokkutulek. Olin klassikokkutulekutel käimisega ära harjunud ja mulle meeldis neil niisama istuda. Üks endine poliitvang ronis riiuli otsas. Lükkasin riiulit seina poole, et see ümber ei kukuks. Riiuli otsas ronis ka üks klassivend, kes ütles, et ta on klassikokkutulekul esimest korda. Ütlesin talle, et ta ära läheks. Parandasin, et ära ei pea minema, aga riiulit ei tohi ümber ajada. See klassivend läks teise riiuli otsa toa kaugemas otsas ja astus seal lamavale teisele klassivennale rinna peale, mis oli vist väga valus. Teine klassivend hakkas teda peksma ja ütles samuti, et ta ära läheks. Kui ma poleks pidevalt kohal käinud ja oleks nüüd esimest korda tulnud, oleks mind ka ära aetud.

*
Mul oli hommikul juba vannitoas käidud, aga siis läksin sinna poolmagades tagasi. Istusin seal ja hoidsin ühte naist süles. Seejärel läksin ja istusin väikse köögi kirjutuslaua taha. Isa tuli ja ütles, et ma akna lahti teeks. Seda ma ei teinud, sest ma ei olnud ärkvel. Isa küsis, mida ma õigupoolest õpin. Vastasin, et seni õppisin ajaloo tasuta magistriõppes ja nüüd astusin lisaks eesti keele tasulisse magistriõppesse. Aga kohustuslikuks pean ainult ajaloo lõpetamist, eesti keelt õpin huvi pärast. Mõtlesin, et lähen küsin kantseleist järele, kas ma pean veel üldse ajaloo magistriõppes olema, kui mul on diplom juba käes. Diplomi sain 2003 või 2005, praegu oli 2014. Ei ole vaja kellegi teise eest kohta kinni hoida. Läksin seisin kantseleis laua taha sappa. Ametnik ütles, et laud on kõrvalruumis. Siin tehti teist tööd. Läksin seisin teise ruumi laua taha pikemasse sappa. Mulle tundus, et vist öeldi, et on minu kord rääkida. Ütlesin tere. Siis nägin, et olin valesti aru saanud, need olid kaks naisüliõpilast, kes omavahel rääkisid, sest nad olid minuga samal pool lauda, ametnik istus teisel pool lauda. Üks poiss ütles mulle, et ma olen võrkpallimeeskonnas. Vastasin, et ei ole, pikkus ei loe, kui jõudu ei ole. Teine poiss ütles, et võibolla ma ei tunne ennast. Vastasin, et lühikesed mängivad paremini.

*
Ema rääkis, et ühed poisid küsisid vanaemalt kanamuna ja vanaema viskas selle viienda korruse aknast alla. Õnneks poisid ei püüdnud, muidu nad oleks võinud surma saada. Rääkisin, et vanasti Kaunase puiesteel Iljaana viskas esimese korruse aknast muna välja ja üks poiss püüdis kinni. See oli Sven või Leino või Ilmar, ma võin neid omavahel segi ajada. Seejärel viskas Iljaana muna muru peale, nii et ei püütaks, ja muna jäi terveks.