Traktor ja buss

Seisime Kaunase puiesteel lasteaia paviljonis. Mina seisin silikaatkivide hunniku otsas. Vaatasime endise meie maja ühe korteri aknast sisse ja Tõnu kommenteeris seal toimuvat. Sealt korterist tuli üks mees välja ja hakkas traktorit juhtima. Tundus, et ta tahab meid alla ajada, et aknast sisse vaatamise eest kätte maksta. Seetõttu põgenesime. Mul jäi teksajakk maha. Seetõttu läksin tagasi ning küsisin traktorijuhilt ja tema perekonnaliikmetelt, milline minu teksajakk on, neid on siin kolm tükki. Tundsin enda oma ära taskus olevate asjade järgi.

*
Tahtsin minna maaliini bussi peale. Kedagi ei olnud veel peale läinud. Mõtlesin, et kui buss seisab sellise koha peal, siis vist ei minda, ta peab enne õigesse peatusesse ette sõitma. Seetõttu läksin jaamahoonest piletit ostma. Kui bussi juurde tagasi tulin, selgus, et selles kohas siiski mindi peale. Buss oli juba nii täis, et inimesi hästi juurde ei mahtunud. Tahtsin osta juhi käest piletit ja võtsin taskust raha. Pilet pidi maksma 8 eurot ja sente. Olin arvanud, et mul on see raha olemas, aga nüüd selgus, et tuleb puudu, sest need, mida ma olin pidanud kümneeurosteks, olid hoopis kümme senti maksvad arvutikettad. Seetõttu läksin ühte majja Vanemuise tänaval. Vaatasime vendadega arvuti flopikettalt videot. Kui see lõppes, ütlesid vennad, et flopikettale rohkem ei mahu, sest see on vana tehnoloogia. Vastasin, et mina algul hoopis imestasin, kuidas flopikettale nii palju mahub. Mulle pakuti pits alkoholi. Ütlesin, et seda ma ei joo, muidu on bussi peale minnes lõhnad küljes. Läksin tänavale, et jook mõnele vastutulevale mehele maha müia, et saada raha bussipileti ostmiseks, sest mul ei olnud seda ikka veel.