Kolmeosaline teos

Kerese valitud partiides oli üks mäng toodud alates teisest, mitte esimesest käigust. Teise käigu ajaks oli laual seis, kus etturid olid e4 ja e5, lipp f3 ja d-liinilt etturid läinud. Alustatud oli ilmselt käikudega 1. e4 e5 2. d4 d6 3. de de 4. Lf3. Mõtlesin, et hakkan ka seda varianti mängima. Siis mõtlesin, et selleni ei pruugi mäng jõuda, kui vastane käib d6 asemel ed. Partiis oleks saanud mängida ka Ld8+, aga see poleks nähtavasti mustale ohtlik olnud. Mängisin malet. Vastasel tundus olevat ettureid rohkem. Vaatasin, et saan teha odakäigu, millega tulistan vastase etturit, mida ta ei saa kaitsta. Inimesi tuli mängu pealt vaatama. Ütlesin neile, et ärge ainult variante ette sosistage.

*
Läksin bussipeatusesse, et kooli sõita. Peatuses istus Anto pingil raamatu kohal kummargil ja luges. Kui buss tuli, sain seisma teisele trepiastmele, nii et esimene aste jäi tühjaks. Ema ütles, et ta sõidab minust kaugemale Ujula tänava poodi, et osta kahte raamatut. Taheti anda välja raamatut, milles oleks kolm varasemat raamatut kokku pandud. Üks neist oli Reformierakonna ja teine sotsiaaldemokraatide kohta, kolmanda autor oli Jannsen. Jannseni raamat oli tohutult paks, aga see oli hõredas kirjas. Ema küsis, kas raamat peab nii suur olema. Vastasin, et Jannsen tahtis näidata, et ta on oma elus ühe suure raamatu kirjutanud. Tegelikult tema ajalehtede aastakäigud olid ka paksud. Sõitsin maale, kus pidi toimuma meie ülikoolikursuse laager. Selleks oli kohale toodud kolm kämpingut. Üks kämping oli minu jaoks. Olin käinud ka eelmises kursuse laagris. Ütlesin, et haridust antakse liiga paljudele, kirjutatakse asju, mis varem kirjutatuga täielikult kattuvad.