esmaspäev, oktoober 31, 2016
Millekski valmistumine
Mul oli magistrieksamiks õppimiseks veel niipalju aega, et jõudsin lugeda ühte raamatut. Aga mitte tervikuna, vaid katkendit. Valisin selleks de Gaulle'i eluloo ja otsustasin lugeda keskelt. Lähenes ürituse algus. Vaatasin, kas tasub teki ümbert tekikott ära võtta, aga otsustasin selle ümber jätta. Istusin bioloogia tunnis Sandri kõrval. Õpetaja ütles, et vastama kutsub ta minu, sest mul pole sel õppeaastal veel ühtegi hinnet. Kätte jõudis juba kevad. Ütlesin, et ma vastan parem järgmine kord, ma ei teadnud, mis tänaseks õppida oli, sest ma eelimisest tunnist puudusin. Olin puudunud sel õppeaastal kõigist bioloogia tundidest. Aga võisin öelda, et kuigi ma pole õpikut lugenud, lugesin "Loomade elu". Seletasin, et ma pole sel õppeaastal sellepärast bioloogia tundides käinud, et mul oli tunniplaanis viga. Bioloogia oli reedeti viimane tund, aga mul polnud seda päevikusse märgitud. Olin arvanud, et reedeti on koolipäev lühem, ja koju läinud. Tõestuseks tegin päevikust lahti septembri esimese nädala, kuhu polnud tõesti bioloogiat märgitud. Aga üllatusega avastasin, et septembri teisele nädalale on küll märgitud. Võibolla oli märgitud ka kolmandale nädalale, aga seal olid reede peal lühendid, ma ei teadnud lühendite tähendust. Klassi tuli ka eesti keele õpetaja. Ta hakkas rääkima lõpukirjandiks valmistumisest. Ta rääkis, et lõpukirjandil on nii ranged nõuded, et keelega oli varem saanud meie koolis positiivse hinde kätte kaks õpilast aasta kohta. Sisu eest oli saanud positiivse hinde seitse õpilast aastas.
pühapäev, oktoober 30, 2016
Peedu ajaloost 2
"Postimees" kirjutas 28. juulil 1941:
Peedu hoolitseb Tartu sõjapõgenike eest.
Elva kõrval on Peedu olnud tartlastele üks eelistatumaid suvituskohti. Nüüd aga juba paar nädalat on Peedu andnud peavarju sõjapõgenikele Tartust. Tartu pommitamise algusest peale on Peedule paigutatud enam kui 400 sõjapõgenikku, kuna üle 600 inimese on Peedult edasi läinud.
Peedu hoolitseb Tartu sõjapõgenike eest.
Elva kõrval on Peedu olnud tartlastele üks eelistatumaid suvituskohti. Nüüd aga juba paar nädalat on Peedu andnud peavarju sõjapõgenikele Tartust. Tartu pommitamise algusest peale on Peedule paigutatud enam kui 400 sõjapõgenikku, kuna üle 600 inimese on Peedult edasi läinud.
Vigurite ringihüppamine
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. g3 d5 4. Og2 dc 5. La4+ Od7 6. Lc4 Oc6 7. Rf3 Rbd7 8. Rc3 Rb6 9. Ld3 Ob4 10. 0-0 0-0 11. Vd1 h6 12. Od2 Le7 13. a3 Oc3 14. Lc3 Vfd8 15. Oe1 Vac8 (Siiani partiist Smõslov-Keres) 16. b4 Re4 17. Lb2 Ra4 18. Lc2 Rac3? 19. Vd3? Oa4 20. Lb2 Rb5 21. Re5 Rbd6 22. Vac1 f6 23. Rg6 Lf7 24. Rh4 g5 25. Rf3 Ob5 26. Vdd1 Rc4 27. Lb3 Red6? 28. a4 Oa4 29. La4 Rb2 30. La7 Rd1 31. Vd1 b6 32. La2 Va8 33. Lc2 h5 34. h4 g4 35. Rd2 Va3 36. Rc4 Rc4 37. Lc4 Vda8? 38. Oa8 1:0.
Kell ja kaart
Ema ütles, et on aeg mulle sünnipäevaks uus malekell kinkida, vana on kulunud. Vastasin, et ma ei taha, olemasolevad kaks kella on värskemad kui suurem osa maleklubi kelli. Maleklubis peab paljude kellade keeramiseks lisanuppu kasutama ja vahel on keeratud kopikatega. Siis tuli mulle meelde, et kodus ei saa kella ühte poolt lisanupuga ka keerata. Seetõttu andsin järele, et on küll uut kella vaja. Mõtlesin, et küsin elektronkirjas Helinalt, mis ta praegune kodune aadress on, ja seejärel saadan talle sellel aadressil paberkirja. Helina oli ühe kirjaga pannud kaasa selle Soome linna kaardi, kus ta elas. Praegu võttis üks vennapoeg selle kaardi enda kätte ja hakkas rebima. Lasin tal mõned sentimeetrid rebida, siis võtsin talt kaardi ära, öeldes, et seda läheb veel vaja. Üks väga pisike vennapoeg oli aknalaual ja roomas lahtise akna suunas. Tõstsin ta eemale ja panin akna kinni.
laupäev, oktoober 29, 2016
"Inimeselaps"
Uku Masing. "Inimeselaps. Valik luulet". Tartu 2016. 184 lehekülge.
Hiljuti lugesin läbi viimase "Loomingu" numbri luuletused ja ühtegi eriliselt head meelde ei jäänud. Nüüd lugesin Uku Masingu valikkogu, kus kõik luuletused olid huvitavad. "Looming" oli ehk ühe põhjusena sellepärast igavam, et seal trükitut lugesin esimest korda, aga Masingu loominguga olen juba varasemast tuttav. Ükskord mult küsiti, et kui ma loen Masingu luuletusi, kas ma saan siis nendest aru. Vastasin võibolla, et luulet on riimide ja rütmi pärast siis ka hea lugeda, kui aru ei saa. Nüüd ilmunud raamatust sain nagu paremini aru kui Masingu kogutud luuletustest. Valikkogusse vist on võetud lihtsamad tekstid ja lisaks olen ise vahepeal vanemaks saanud. Sada protsenti ei saa aru ühestki autorist, isegi mitte endast, aga Masingu puhul on näha, mis asjad talle meeldivad ja mis mitte. Talle meeldisid kauged tähed, kauged ajad, kauged maad, taimed, loomad, Jumal ja naine. Ta liitis sõnu sageli üllatavateks kombinatsioonideks, mida pole kohanud ühelgi varasemal ega hilisemal autoril. Masingule ei meeldinud tondid, kurjus ja rumalus. Öeldakse, et tark teab, et ta midagi ei tea. Masingu puhul vähemalt peab see ütlus paika. On näha, et ta on suuremast osast inimestest intelligentsem, aga ta kaebab sageli, et ei saa millestki aru. Masing kirjutab küll naermisest, aga naerdakse rõõmust, ta ei kirjuta naljaluuletusi. Teda vaevavad negatiivsed emotsioonid, kurbus ja üksindustunne. Leian, et mul on Masinguga palju sarnaseid huvisid. Osalt ka sellepärast, et olen varemgi tema raamatuid lugenud. Kui lugesin Masingu "Mälestusi taimedest", hakkasid taimed mulle rohkem meeldima. Mul esineb nii negatiivseid kui ka positiivseid emotsioone, aga tundub, et positiivsete osakaal on suurem kui Masingul. Seega kinnitab Masingu juhtum väidet, et kõige intelligentsemad inimesed ei ole kõige õnnelikumad, kuigi arvatavasti on ka mõni erand.
Hiljuti lugesin läbi viimase "Loomingu" numbri luuletused ja ühtegi eriliselt head meelde ei jäänud. Nüüd lugesin Uku Masingu valikkogu, kus kõik luuletused olid huvitavad. "Looming" oli ehk ühe põhjusena sellepärast igavam, et seal trükitut lugesin esimest korda, aga Masingu loominguga olen juba varasemast tuttav. Ükskord mult küsiti, et kui ma loen Masingu luuletusi, kas ma saan siis nendest aru. Vastasin võibolla, et luulet on riimide ja rütmi pärast siis ka hea lugeda, kui aru ei saa. Nüüd ilmunud raamatust sain nagu paremini aru kui Masingu kogutud luuletustest. Valikkogusse vist on võetud lihtsamad tekstid ja lisaks olen ise vahepeal vanemaks saanud. Sada protsenti ei saa aru ühestki autorist, isegi mitte endast, aga Masingu puhul on näha, mis asjad talle meeldivad ja mis mitte. Talle meeldisid kauged tähed, kauged ajad, kauged maad, taimed, loomad, Jumal ja naine. Ta liitis sõnu sageli üllatavateks kombinatsioonideks, mida pole kohanud ühelgi varasemal ega hilisemal autoril. Masingule ei meeldinud tondid, kurjus ja rumalus. Öeldakse, et tark teab, et ta midagi ei tea. Masingu puhul vähemalt peab see ütlus paika. On näha, et ta on suuremast osast inimestest intelligentsem, aga ta kaebab sageli, et ei saa millestki aru. Masing kirjutab küll naermisest, aga naerdakse rõõmust, ta ei kirjuta naljaluuletusi. Teda vaevavad negatiivsed emotsioonid, kurbus ja üksindustunne. Leian, et mul on Masinguga palju sarnaseid huvisid. Osalt ka sellepärast, et olen varemgi tema raamatuid lugenud. Kui lugesin Masingu "Mälestusi taimedest", hakkasid taimed mulle rohkem meeldima. Mul esineb nii negatiivseid kui ka positiivseid emotsioone, aga tundub, et positiivsete osakaal on suurem kui Masingul. Seega kinnitab Masingu juhtum väidet, et kõige intelligentsemad inimesed ei ole kõige õnnelikumad, kuigi arvatavasti on ka mõni erand.
Sedeleid kirjutamas
Läksin kirjandusmuuseumi kartoteegi sedeleid kirjutama. Mind juhendati, kuidas kirjutada. Ma ei näinud hästi. Pastakaplekid tegid ühe sedeli kõlbmatuks. Ütlesin, et selle maja kummitus ründab mind niiviisi, et paneb pastaka plekke tegema. Teistes majades pastakas plekke ei tee. Mulle öeldi, et ma olen sedelitele ühe näitaja valesti kirjutanud. Küsisin, kas siis on kõik kirjutatud sedelid kõlbmatud. Vastati jah. Ütlesin, et ma kirjutasingi ainult selleks, et endal hea enesetunne oleks. Tegelikult olin vist kirjutanud ikkagi nii, nagu esimene töötaja juhendas, kaks töötajat olid nähtavasti eriarvamusel. Mul kukkus pastakas teise ruumi basseini põhja. Läksin seda ära tooma.
reede, oktoober 28, 2016
Ajaloolise romaani kaart
Lehitsesin raamatut "Egeri tähed". Selles oli ka maakaart. Kuna raamat oli trükitud Nõukogude ajal, oli kaardil teistest rasvasemate piiridega trükitud Moskva suurvürstiriik. Hilisem Vene riigi ala oli juba üleni riikidega kaetud. Riikide nimede järgi oli näha, et mõnes neist elasid muud rahvad kui venelased, nende rahvaste hilisem elukoht oli teine. Ühe riigi nimi oli padrikuriik, mis näitas, et seal oli palju puid ja vähe inimesi. Moskva suurvürstiriik oli juba kõige suurem. Oma suuruse tõttu oligi tal õnnestunud hiljem teised riigid vallutada.
*
Meie pere auto seisis kodu ees parkimisplatsil. Mina istusin auto tagaistmel, teised pereliikmed olid tuppa läinud ja üks Pille tuttav tüdruk istus roolis. Ta hakkas sõitma maakoha suunas. Ma ei teadnud, kas tal on luba sõitma hakata, kui ta pole perekonna liige. Ta rääkis, et üks minu sugulane tüdruk on avaldanud luuletusi. Meenutasin, et vist jah. Tüdruk täpsustas, et sellel teisel tüdrukul on ilmunud kolm luulekogu ja ühel teisel minu sugulasel tüdrukul kaks.
*
Läksin malemängu koha suunas. Kui möödusin meie endisest hoovist, oli naabermaja otsmise trepikoja ees üks vana naine, kes mind vanast ajast mäletas ja hakkas minuga rääkima. Ta ütles, et ma olen kasvatanud kaheksat venda. Parandasin, et nelja. Naine küsis, mida ma õppima lähen. Vastasin, et mul on juba magistriõpe lõpetatud. Seda ma ei hakanud lisama, et selle lõpetamisest on ka juba kümme aastat möödas. Naine vangutas sellest hoolimata pead, et aeg on kiiresti lennanud. Ta kõndis minema. Mina läksin malemängumajja. Olin täna väga unine, aga sellest hoolimata otsustasin turniiril osaleda.
*
Ema ütles, et tänaseks on lubatud pikemat maavärinat kui Eestis seni on olnud - veerand tundi. Maavärin hakkas pihta. Lamasin voodis ja tundsin, kuidas see tugevalt vappus. Pärast maavärinat vaatasin aknast välja. Vaatepilt oli maavärina tõttu muutunud, nüüd oli see akna taga jälle selline, nagu oli Kaunase puiestee hoov olnud lapsepõlves. Läksime õue maavärina tagajärgi vaatama. Elasime Uuel tänaval. Mõne maja asukoht oli muutunud. Jõudsime ühtede sugulaste majani, millest osa oli kokku varisenud. Ma ei teadnud, kas keegi surma ka sai. Aga see maja oli olnud maavärinatagi varisemisohtlik. Sugulased olid seda teadnud ja maavärina ajaks majast välja tulnud, istudes maja kõrvale laua taha. Nad istusid seal ka pärast maavärina lõppu.
neljapäev, oktoober 27, 2016
Treppidega maja
Meid heideti kosmoselaevast avakosmosesse. Kosmoselaeva juhtkond nähtavasti sai aru, et tõenäoliselt me saame avakosmoses hakkama ja leiame tagasitee kosmoselaeva. Mõeldi, et mõni elu võib küll kaotsi minna, aga on vaja, et keegi avakosmost uuriks.
*
Lahendasime ülesannet, kui palju tuleb elektriarvet tasuda. Tundus, et lahendus on käes, aga kontrollimisel selgus lõpuks, et lahendatud oli valesti, sest paari võõrkeelse sõna tähendust ei teatud. Ülesandes polnud öeldud mitte, mis summa tuleb tasuda, vaid mis summa võib endale jätta. Tasuda tuli väiksem osa kogusummast. Öeldi, et B-klassis lahendasid kõik selle ülesande õigesti, aga A-klassis vaid mõned üksikud. Mõeldi vist ühe teise kooli klasse, aga võibolla laienes üldistus kõikide koolide vastavanimelistele klassidele.
*
Väikses puumajas oleks võibolla tulnud ülemisele korrusele viiva trepi kohal mööbli paigutust muuta. Mängiti malet. Tundus, et valge kuningas hakkab matti saama. Tal oli taganemiseks veel ainult üks käik. Aga ta käis teises suunas. Kardeti, et nüüd jääb ta liiga lagedale. Endale ruumi tegemiseks lõi valge kuningas suure topsi, mis polnud päris nupu moodi. Istusime maja välistrepil. Ütlesin isale, et kass on öelnud, et tal on raske, sest ta on mustade nuppude sõber, aga mängib valgete poolel. Ärkasin. Pärast ärkamist istusin samal trepil, aga ümbrus nägi nüüd teist moodi välja. Trepp oli kõrgem ja kui maja juurde viiva tee ääres oli unenäos olnud puid rohkem ühel pool, siis nüüd teisel pool. Peremees istus ka trepil ja laulis ropuvõitu sõnadega laule. Naised ei pannud seda talle pahaks, sest muidu see mees ropp ei olnud.
*
Lahendasime ülesannet, kui palju tuleb elektriarvet tasuda. Tundus, et lahendus on käes, aga kontrollimisel selgus lõpuks, et lahendatud oli valesti, sest paari võõrkeelse sõna tähendust ei teatud. Ülesandes polnud öeldud mitte, mis summa tuleb tasuda, vaid mis summa võib endale jätta. Tasuda tuli väiksem osa kogusummast. Öeldi, et B-klassis lahendasid kõik selle ülesande õigesti, aga A-klassis vaid mõned üksikud. Mõeldi vist ühe teise kooli klasse, aga võibolla laienes üldistus kõikide koolide vastavanimelistele klassidele.
*
Väikses puumajas oleks võibolla tulnud ülemisele korrusele viiva trepi kohal mööbli paigutust muuta. Mängiti malet. Tundus, et valge kuningas hakkab matti saama. Tal oli taganemiseks veel ainult üks käik. Aga ta käis teises suunas. Kardeti, et nüüd jääb ta liiga lagedale. Endale ruumi tegemiseks lõi valge kuningas suure topsi, mis polnud päris nupu moodi. Istusime maja välistrepil. Ütlesin isale, et kass on öelnud, et tal on raske, sest ta on mustade nuppude sõber, aga mängib valgete poolel. Ärkasin. Pärast ärkamist istusin samal trepil, aga ümbrus nägi nüüd teist moodi välja. Trepp oli kõrgem ja kui maja juurde viiva tee ääres oli unenäos olnud puid rohkem ühel pool, siis nüüd teisel pool. Peremees istus ka trepil ja laulis ropuvõitu sõnadega laule. Naised ei pannud seda talle pahaks, sest muidu see mees ropp ei olnud.
kolmapäev, oktoober 26, 2016
Palju asju
Läksin laulmistundi. Olin vanaema pool. Hakkasin pakkima oma asju, mis olid siin seisnud, et need koju viia. Asju oli palju ja kui ma oleks need kõik kotti pannud, oleks tekkinud raskusi bussi peale mahtumisega. Istusin aias mullase peenra ees ja sonkisin kätega mulda.
teisipäev, oktoober 25, 2016
Virulane 1906
„Virulane“ 30. juuni – 27. juuli 1906.
Vahel on räägitud 1905. aasta revolutsioonist, aga vahel ka 1905.–1907. aasta omast. 1906. aasta „Virulasest“ saab kinnitust, et võitlus ei olnud lõppenud.
„Virulane“ oli ilmunud 19. sajandil, kuni võimud selle poliitilistel põhjustel sulgesid. 1905. a. lõpul hakati revolutsiooni maha suruma ja ajalehti sulgema, aga „Virulane“ õnnestus 1906 hoopis uuesti asutada, kuigi vahepeal suleti teda jälle ja ta sai ilmumist jätkata vaid nime vahetades. „Virulase“ toimetaja oli mõlemal sajandil Jaak Järv, kuid ülejäänud toimetuse koosseisus toimus muutusi. Kui 19. sajandil olid lehes kirjutanud Vilde ja Martna, siis 20. sajandil oli üks tuntumaid toimetuse liikmeid Pusta ja lehes võttis sõna ka Riigiduuma ehk Riigivolikogu saadik Hellat. Entsüklopeedia ütleb, et uuel „Virulasel“ ei olnud enam nii suurt mõju kui vanal. Samas saadi rohkem kirjutada, sest poldud enam nädalaleht, vaid ilmumissagedus tõusis kuuele päevale nädalas. Nüüd oli suurem konkurents, sest Eesti ajalehtede puhul olid kasvanud nii nende ilmumissagedus kui ka ajalehtede arv rutem kui rahvaarv. Kiiremini kirjutades võib lisaks jutt lahjemaks minna. Raamatud Jaan Tõnissoni kohta ütlevad, et pärast 1905. a. lõpu sündmusi vasakpoolsete populaarsus langes ja mõõdukama Tõnissoni oma tõusis, kuid „Virulane“ esindas just nimelt vasakpoolsemat suunda. Ainult „Virulast“ lugedes selle suuna populaarsuse langusest aru ei saa, sest „Virulane“ ise kinnitab, et esindab enamuse seisukohti ja Tõnisson on vähemuses. Praegu peetakse suurmeheks Tõnissoni, ja Järve temaga ei kõrvutata.
Üks küsimus, milles „Virulase“ vasakpoolsus avaldus, oli tema suhtumine maaeraomandisse. Kuigi tehti riigi vastu revolutsiooni, taheti mõisamaad muuta riigiomandiks ja anda talupoegadele vaid põlisele rendile, mitte nende eraomandiks. Sellisele suhtumisele aitas kaasa nähtavasti teadmine, et riigimõisades on talupoegade olukord parem kui eramõisades. Riik, millele taheti maad anda, ei olnud isegi Eesti riik, vaid oldi Venemaa osa. Kuigi Tõnisson asutas kohaliku Eduerakonna, peab „Virulane“ endastmõistetavaks, et partei on midagi üle-venemaalist.
Uuritud ajalõigu alguses hooples „Virulane“, et hoolimata karistussalkade terrorist on vabadus suurenenud, nüüd arutatakse parlamendis samu küsimusi, mille eest enne karistati, ja parlamenti ei saada keegi laiali. Kuid siis see laialisaatmise otsus tuli. Mul tekkis lugedes mitu võrdlust Pätsi vaikiva ajastuga. Pätsi ajal pandi parlament vaikivasse olekusse rahva rahustamise ettekäändel, kuid „Virulane“ aastal 1906 avaldas arvamust, et rahvast rahustaks see, kui parlament uuesti kokku kutsutaks. Keiser ja parlamendi pooldajad süüdistasid üksteist vastakuti seaduse rikkumises. Ka Päts ja vabadussõjalased süüdistasid hiljem mõlemad üksteist riigi pööramises.
Toimus ka relvavõitlust. 1917 oktoobripöörde ajal olevat lastud Auroralt vist üks pauk, aga 1906 oli mõnes linnas nagu Sveaborg paugutamist rohkem. Kuigi „Virulane“ mõnes küsimuses kaitses seaduslikkust, ei nimetanud ta seadusevastaseks relvastatud ülestõusu ja esimesel hetkel paistis uskuvat, et ülestõusnuid saadab edu.
Varem olen võrrelnud, et „Postimees“ kirjutas Eesti eestlastest, „Olevik“ Venemaa piiridest lahkunutest ja „Ristirahva Pühapäevaleht“ Venemaa piires ümber asunutest. Nüüd loetud „Virulase“ numbrid sarnanevad selle poolest kõige rohkem „Ristirahva Pühapäevalehega“, kuigi „Virulane“ ei tee usupropagandat.
19. sajandil olid olnud vastuolud „Virulase“ toimetaja Järve ja „Valguse“ toimetaja Kõrvi vahel. Neist vastuoludest oli ka nüüd üle ühe korra juttu. Samal aastal, kui Järv oma ajalehe taastas, lõpetas Kõrv revolutsiooni tõttu pettununa enda ajalehe väljaandmise. Kõrvi on nimetatud eesti ajakirjanike hulgast suurimaks venestuse pooldajaks, kuid „Virulasest“ paistab, et Kõrv tahtis samaaegselt olla nii venelaste kui ka sakslaste sõber. Seda ei saa öelda „Oleviku“ toimetaja Grenzsteini kohta, kes tegi venestusele järeleandmisi, aga kritiseeris samal ajal teravalt sakslasi.
19. sajandi ajalehtedest on peetud „Virulast“ ja „Valgust“ keskmisest kollasemaks. Ka 20. sajandi „Virulases“ tundus olevat keskmisest lehest rohkem uudiseid kuritegude kohta. Seevastu ei huvita „Virulast“ erinevalt praegustest lehtedest sport. On üks uudis kalapaatide võidusõidu kohta, kuid selle asemel, et tuua ära võitja nimi, kahtleb ajaleht, kas selliseid võistlusi on vaja. Iseloomulik ajastu kohta on ka see, et kalapüüdmiseks ja võidusõiduks ei olnud eraldi paate.
Vahel on räägitud 1905. aasta revolutsioonist, aga vahel ka 1905.–1907. aasta omast. 1906. aasta „Virulasest“ saab kinnitust, et võitlus ei olnud lõppenud.
„Virulane“ oli ilmunud 19. sajandil, kuni võimud selle poliitilistel põhjustel sulgesid. 1905. a. lõpul hakati revolutsiooni maha suruma ja ajalehti sulgema, aga „Virulane“ õnnestus 1906 hoopis uuesti asutada, kuigi vahepeal suleti teda jälle ja ta sai ilmumist jätkata vaid nime vahetades. „Virulase“ toimetaja oli mõlemal sajandil Jaak Järv, kuid ülejäänud toimetuse koosseisus toimus muutusi. Kui 19. sajandil olid lehes kirjutanud Vilde ja Martna, siis 20. sajandil oli üks tuntumaid toimetuse liikmeid Pusta ja lehes võttis sõna ka Riigiduuma ehk Riigivolikogu saadik Hellat. Entsüklopeedia ütleb, et uuel „Virulasel“ ei olnud enam nii suurt mõju kui vanal. Samas saadi rohkem kirjutada, sest poldud enam nädalaleht, vaid ilmumissagedus tõusis kuuele päevale nädalas. Nüüd oli suurem konkurents, sest Eesti ajalehtede puhul olid kasvanud nii nende ilmumissagedus kui ka ajalehtede arv rutem kui rahvaarv. Kiiremini kirjutades võib lisaks jutt lahjemaks minna. Raamatud Jaan Tõnissoni kohta ütlevad, et pärast 1905. a. lõpu sündmusi vasakpoolsete populaarsus langes ja mõõdukama Tõnissoni oma tõusis, kuid „Virulane“ esindas just nimelt vasakpoolsemat suunda. Ainult „Virulast“ lugedes selle suuna populaarsuse langusest aru ei saa, sest „Virulane“ ise kinnitab, et esindab enamuse seisukohti ja Tõnisson on vähemuses. Praegu peetakse suurmeheks Tõnissoni, ja Järve temaga ei kõrvutata.
Üks küsimus, milles „Virulase“ vasakpoolsus avaldus, oli tema suhtumine maaeraomandisse. Kuigi tehti riigi vastu revolutsiooni, taheti mõisamaad muuta riigiomandiks ja anda talupoegadele vaid põlisele rendile, mitte nende eraomandiks. Sellisele suhtumisele aitas kaasa nähtavasti teadmine, et riigimõisades on talupoegade olukord parem kui eramõisades. Riik, millele taheti maad anda, ei olnud isegi Eesti riik, vaid oldi Venemaa osa. Kuigi Tõnisson asutas kohaliku Eduerakonna, peab „Virulane“ endastmõistetavaks, et partei on midagi üle-venemaalist.
Uuritud ajalõigu alguses hooples „Virulane“, et hoolimata karistussalkade terrorist on vabadus suurenenud, nüüd arutatakse parlamendis samu küsimusi, mille eest enne karistati, ja parlamenti ei saada keegi laiali. Kuid siis see laialisaatmise otsus tuli. Mul tekkis lugedes mitu võrdlust Pätsi vaikiva ajastuga. Pätsi ajal pandi parlament vaikivasse olekusse rahva rahustamise ettekäändel, kuid „Virulane“ aastal 1906 avaldas arvamust, et rahvast rahustaks see, kui parlament uuesti kokku kutsutaks. Keiser ja parlamendi pooldajad süüdistasid üksteist vastakuti seaduse rikkumises. Ka Päts ja vabadussõjalased süüdistasid hiljem mõlemad üksteist riigi pööramises.
Toimus ka relvavõitlust. 1917 oktoobripöörde ajal olevat lastud Auroralt vist üks pauk, aga 1906 oli mõnes linnas nagu Sveaborg paugutamist rohkem. Kuigi „Virulane“ mõnes küsimuses kaitses seaduslikkust, ei nimetanud ta seadusevastaseks relvastatud ülestõusu ja esimesel hetkel paistis uskuvat, et ülestõusnuid saadab edu.
Varem olen võrrelnud, et „Postimees“ kirjutas Eesti eestlastest, „Olevik“ Venemaa piiridest lahkunutest ja „Ristirahva Pühapäevaleht“ Venemaa piires ümber asunutest. Nüüd loetud „Virulase“ numbrid sarnanevad selle poolest kõige rohkem „Ristirahva Pühapäevalehega“, kuigi „Virulane“ ei tee usupropagandat.
19. sajandil olid olnud vastuolud „Virulase“ toimetaja Järve ja „Valguse“ toimetaja Kõrvi vahel. Neist vastuoludest oli ka nüüd üle ühe korra juttu. Samal aastal, kui Järv oma ajalehe taastas, lõpetas Kõrv revolutsiooni tõttu pettununa enda ajalehe väljaandmise. Kõrvi on nimetatud eesti ajakirjanike hulgast suurimaks venestuse pooldajaks, kuid „Virulasest“ paistab, et Kõrv tahtis samaaegselt olla nii venelaste kui ka sakslaste sõber. Seda ei saa öelda „Oleviku“ toimetaja Grenzsteini kohta, kes tegi venestusele järeleandmisi, aga kritiseeris samal ajal teravalt sakslasi.
19. sajandi ajalehtedest on peetud „Virulast“ ja „Valgust“ keskmisest kollasemaks. Ka 20. sajandi „Virulases“ tundus olevat keskmisest lehest rohkem uudiseid kuritegude kohta. Seevastu ei huvita „Virulast“ erinevalt praegustest lehtedest sport. On üks uudis kalapaatide võidusõidu kohta, kuid selle asemel, et tuua ära võitja nimi, kahtleb ajaleht, kas selliseid võistlusi on vaja. Iseloomulik ajastu kohta on ka see, et kalapüüdmiseks ja võidusõiduks ei olnud eraldi paate.
Õpilased ja õpetajad
Lugesin raamatuid. Kuigi olin realistlikku kirjandust kritiseerinud, olin lugenud hea meelega palju realistlikke romaane. Kristeril oli välismaa naine. Rääkisin Kristeriga ühest selle naise maa kunagisest poliitikust, keda see naine ei mäletanud. Ta imestas, et mina ja Krister nii noorelt poliitikat jälgima hakkasime. Õpetaja ütles, et tema eelistab Otiga mitte ajalugu arutada, sest Otil on selle kohta oma seisukohad. Mina rääkisin Otiga sel teemal. Ott ütles, et papp ei ole võrdse tähtsusega mitte preestri, vaid piiskopiga. Olin luuletusi kirjutades sõna 'papp' kasutanud seda teadmata. Läksin ühele tänavale lõkke süütamisele. Süütaja valas kõigepealt lõkkeaseme veega üle. Üks vanainimene küsis mult, miks see mees nii teeb. Vastasin, et võibolla selleks, et näidata, et lõke süttib puude märjaks tegemisest hoolimata. Mõtlesin, et võibolla ei valatudki vett, vaid lõhkeainet. Põgenesin kaugemale, et mitte plahvatuses kannatada saada. Vanainimene põgenes samuti. Aga plahvatust ei tulnud. Mul ei olnud riideid seljas. Olin midagi mõtlemata riided seljast võtnud, sest olin arvanud, et on aeg seda teha. Aga vanainimene võis hiljem rääkima hakata, et ma nägin sobimatult välja. Osadel lõkke äärde kogunenutel olid ülikonnad seljas, aga üks teine poiss oli ka ilma riieteta. Üks tüdruk ütles sellele poisile, et see poiss jäi talle meelde, aga mulle ei öelnud midagi. Poiss vastas sellele tüdrukule, et Võrumaal on kombeks ilma riieteta käia. Ma võisin öelda, et ma pole küll Võrumaalt pärit, aga olen seal suvitanud. Hakkasime kooli õuel jalgpalli mängima. Meie meeskond sai rohkem väravaid löödud. Mina lõin palli nõrgalt, aga andsin korduvalt resultatiivseid sööte. Mõtlesin, et unenägudes on see tavaline, et kujutlen, et oma meeskond lööb rohkem väravaid. Vahepeal ei olnud väravavahti väravas. Jooksin palliga vastase värava suunas, kui mitte kedagi ei olnud kaitses. Tegin pealelöögi, aga pall põrkas postist tagasi. Pidin teise löögi veel tegema. Sain palli väravasse, aga võibolla see oleks reeglite järgi pidanud puudutama ka värava põhja, pall peatus varem. Meie väravas ei olnud vahepeal samuti väravavahti. Üks mängija rääkis, et loodab ülikooli sisse saada. Õpetaja küsis talt, et kas ta loodab, et kui teeb kaks vaimset eksamit kümne palli süsteemis kolmele, et siis saab füüsilised eksamid kümned ja pääseb ülikooli sisse. Poiss vastas jah. Ta oli vastaste väravavaht. Mõtlesin, et kui ta väravaid sisse laseb, siis võibolla ta eksib, kui arvab, et füüsilised eksamid läheksid tal hästi.
esmaspäev, oktoober 24, 2016
Kodulehekülje koopia
Tegin kodulehekülje failidest teisiti süstematiseeritud koopia aadressile http://simorunnel.blogspot.com.ee/ . Kodulehekülg ise võib varsti kustuda ja viimased uuendused on ainult uuemas variandis.
pühapäev, oktoober 23, 2016
Võrgu-uudised
Tahtsin lisada kodulehekülje malelehele kahte uut partiid viimaste aastate turniiridelt. Selgus aga, et tasuta kodulehekülje teenus on lõppemas. Seetõttu panin valitud partiid üles uude kohta http://simorunnel.blogspot.com.ee/2016/10/valitud-partiid.html . Sinna blogisse mõtlen kopeerida ka muid seni koduleheküljel olnud asju.
*
Lähenevad AVRO-38 mälestusturniirid kiir- ja välkmales. Juhendid asuvad aadressil http://www.maleliit.ee/info/2016/Juhend_AVRO_2016.pdf .
*
Feisbuk teatab, et Kerese mälestuseks mängitakse ka Viimsis: http://www.eestimale.ee/uudised/2016/turniirikutse-paul-keres-100-viimsi-valla-kiirmaleturniir .
*
Lähenevad AVRO-38 mälestusturniirid kiir- ja välkmales. Juhendid asuvad aadressil http://www.maleliit.ee/info/2016/Juhend_AVRO_2016.pdf .
*
Feisbuk teatab, et Kerese mälestuseks mängitakse ka Viimsis: http://www.eestimale.ee/uudised/2016/turniirikutse-paul-keres-100-viimsi-valla-kiirmaleturniir .
Korterimäng
Oli kirjanduse tund. Lehitsesin oma vihikut, et leida kohta, kuhu saaks kirjutada. Mõnes kohas oli tühje ridu, aga järgmine lehekülg oli jälle täis. See vihik oli vist juba lõpetatuks kuulutatud, võtsin kotist teise ja tühjema. Õpetaja kirjutas tahvlile arvutusi. Aga enne kui ma jõudsin nendega midagi teha, kustutas ta need uuesti ära. Sellega ma polnud rahul, aga järele mõeldes sain aru, et oli vaja kustutada, muidu poleks järgmisi asju kuskile kirjutada. Õpetaja viskas vihast minu vastu äratuskella põrandale puruks. Ta ütles, et mina tükid ära koristaks. Mina ütlesin, et tema viskas ja tema peab koristama. Panin seina najale istuma karvaseid mänguloomi. Õpetaja hakkas rääkima minu "Vikerkaares" ilmunud luuletustest. Mulle oma luuletused meeldisid ja samuti olid ilusad pildid, mille õpetaja nende kohta värvikriitidega tahvlile joonistas, aga tundus, et ta tahab jutuga välja jõuda selleni, et selliseid luuletusi ei tohi kirjutada. Mõtlesin, et kui ta peaks seda ütlema, siis saadan just avaldamiseks järgmised luuletused. Õpetaja kustutas tahvlilt joonistused ära ja joonistas asemele teise variandi. Esimene variant oli illustreerinud minu luuletusi abstraktsete kujunditega, teine inimfiguuridega.
*
Olin leidnud vanast ajalehest midagi huvitavat. Seal oli ühes lühinupus juttu minust, teises Jürgen I-st. Rääkisin sellest teistele ja näitasin ajalehte projektoriga seina peal. Õpetaja Kalme näitas, et projektoriga peab tegema teistsugust pilti. Nüüd nägin ma ise uduselt. Aga mõtlesin, et mis sellest, ma näitan pilti teiste jaoks, ja kes ei näe, võib binokli võtta. Jürgeni nimega nuppu ma ei leidnud üles. Kui ajalehe Jürgeni kätte andsin, siis tema leidis. Ajalehte jälle enda kätte saades leidsin ka mina. See oli ühes kahest parema serva poolsemast tulbast. Aga kuigi olin nupu juba leidnud, kaotasin selle uuesti silmist ja pidin uuesti otsima hakkama.
*
Lugesin Enekest. Keerasin lehti ja lugesin läbi artiklid riikide kohta. Tegin nende kohta märkmeid. Jõudsin artiklini Liechtensteinist. Selles entsüklopeedias kirjutati see Liichtenstein. Ja oli veel kaks erinevat kirjapilti, teises oli viimast tähte kahekordselt. Sõitsin bussis. Bussi uks ei läinud kinni ja ma rippusin välja. Hoidsin kinni, aga käsi võis korraks lahti minna ja siis ma võisin välja kukkuda. Mul õnnestus pääseda sügavamale bussi. Selles bussis tahtsid piletikontrollid kehtestada uut korda ja kontrollisid pileteid juba aastaid, ilma et nad oleks bussi eesotsa välja jõudnud. Aja jooksul muutus uus karm kord küll leebemaks. Mängisin ühes kohas paberi peal mängu, kus ma tähistasin trepikoja iga korteri mullide reaga, kus iga mulli sisse oli midagi kirjutatud. Osadel korteritel oli hulk mulle, mille sisse oli kirjutatud 0, aga neil oli ka muusisulisi. Meie korteri kohta oli kirjutatud kaks korterinumbrit. Üks mees tahtis näha, mida ma paberile kirja olen pannud.
*
Olin leidnud vanast ajalehest midagi huvitavat. Seal oli ühes lühinupus juttu minust, teises Jürgen I-st. Rääkisin sellest teistele ja näitasin ajalehte projektoriga seina peal. Õpetaja Kalme näitas, et projektoriga peab tegema teistsugust pilti. Nüüd nägin ma ise uduselt. Aga mõtlesin, et mis sellest, ma näitan pilti teiste jaoks, ja kes ei näe, võib binokli võtta. Jürgeni nimega nuppu ma ei leidnud üles. Kui ajalehe Jürgeni kätte andsin, siis tema leidis. Ajalehte jälle enda kätte saades leidsin ka mina. See oli ühes kahest parema serva poolsemast tulbast. Aga kuigi olin nupu juba leidnud, kaotasin selle uuesti silmist ja pidin uuesti otsima hakkama.
*
Lugesin Enekest. Keerasin lehti ja lugesin läbi artiklid riikide kohta. Tegin nende kohta märkmeid. Jõudsin artiklini Liechtensteinist. Selles entsüklopeedias kirjutati see Liichtenstein. Ja oli veel kaks erinevat kirjapilti, teises oli viimast tähte kahekordselt. Sõitsin bussis. Bussi uks ei läinud kinni ja ma rippusin välja. Hoidsin kinni, aga käsi võis korraks lahti minna ja siis ma võisin välja kukkuda. Mul õnnestus pääseda sügavamale bussi. Selles bussis tahtsid piletikontrollid kehtestada uut korda ja kontrollisid pileteid juba aastaid, ilma et nad oleks bussi eesotsa välja jõudnud. Aja jooksul muutus uus karm kord küll leebemaks. Mängisin ühes kohas paberi peal mängu, kus ma tähistasin trepikoja iga korteri mullide reaga, kus iga mulli sisse oli midagi kirjutatud. Osadel korteritel oli hulk mulle, mille sisse oli kirjutatud 0, aga neil oli ka muusisulisi. Meie korteri kohta oli kirjutatud kaks korterinumbrit. Üks mees tahtis näha, mida ma paberile kirja olen pannud.
laupäev, oktoober 22, 2016
Pargikoer
Kõndisin läbi pargi Raekoja platsi suunas. Pargis oli varem üks koer ketis olnud, aga nüüd oli ta ketist lahti. Ma ei teadnud, kas ta võib kallale tulla või mitte. Ka sõbraliku koera ketist lahti laskmine oli halb, sest teised võisid selle eeskujul lasta kurja koera. Varasematel aegadel, kui seda koera polnud veel ketti pandud, oli ta juba ketist lahti olnud. Raekoja platsil heitis see koer pikali ja inimesed silitasid teda. Kahtlustasin, et vaenlased on selle koera marutõppe nakatanud, sest ta on sõbralik ja inimesed lähevad teda silitama, vaenlase eesmärk oleks, et inimesed ka marutõppe jääksid. Pidu hakkas läbi saama. Raekoja platsile kogunenud inimesed tõusid püsti lõpulaulu jaoks. Mina jäin esialgu istuma, aga siis tõusin ka püsti. Vaatasin, et Klaus veel istub.
reede, oktoober 21, 2016
Valesti topeldamine
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. g3 d5 4. Og2 dc 5. La4+ Od7 6. Lc4 Oc6 7. Rf3 Rbd7 8. Rc3 Rb6 9. Ld3 Ob4 10. 0-0 0-0 11. Vd1 h6 12. Od2 Le7 13. a3 Oc3 14. Lc3 (Siiani partiist Smõslov-Keres) Vfd8 15. Vac1 Vd7 16. Re5 Vd6 17. Rc6 bc 18. Oc6 Vad8 19. e3 Rfd5 20. La5 Rc8 21. Od5 ed 22. Ob4 Le4 23. Od6 Vd6 24. Lc7 Vf6 25. Lc8+ Kh7 26. Lc2 1:0
Mustad nõud
Läksin kööki. Tahtsin kapist taldrikut võtta. Aga leidsin sealt musta taldriku. Selle all järgmised nõud olid ka mustad. Need oli ära määritud, ilma et neist oleks üldse söödud. Öeldi, et mustust levitati listide kaudu.
neljapäev, oktoober 20, 2016
Ülikool ja võistlused
Läksin suurde auditooriumisse ajalooloengusse. Istusin kõige tagumisse ritta. Loengupidaja ei lasknud registreerimislehte ringi käia. Tõin auditooriumi eest ise paberi ja panin selle ringi käima. Ma olin ka muudel kordadel asjade korraldamisega tegelenud. Aga võibolla loengupidajale piisas, et ühes loengus oli kirja pandud, kes tema loengutes käivad, teda ehk iga üksiku loengu kuulajate nimed ei huvitanudki. Esimene, kes oma nime kirja pani, kirjutas nime taha hinde 5. Teisena panin nime kirja mina. Ma mõtlesin, et eksamit ei ole veel olnud, siis ei ole hinde paberile kirjutamine õige, seetõttu kirjutasin oma nime taha "arvestatud". Siis tuli meelde, et arvestust pole ka olnud, seetõttu võtsin paberi oma kätte tagasi ja tõmbasin selle sõna maha. Esimene kirjutaja oli eksinud veel selles osas, et nüüd ei pandud hindeid numbrite, vaid tähtedega.
*
Läksin maleturniiri viiendale ja viimasele voorule. Mängiti kahel korrusel. Kõndisin läbi esimese korruse mängusaali ja siis läksin teise korruse väiksemasse saali, kus pidi toimuma minu mäng. Aga kell oli juba seisma pandud ja mulle oli märgitud kaotus, põhjendusega, et ma olin mängule hilinenud. Nüüd olid uued reeglid ja hilineda võis vähem kui varem. Enda meelest ma polnudki liiga palju hilinenud, sest olin esimesse saali jõudnud veel lubatud kellaajal. Kuigi mul jäi viimane voor mängimata, oli punkte siiski nii palju, et sain auhinna. Neist neljast partiist, mille olin ära mänginud, olin saanud 3,5 punkti. Praegu olin ma väga tugev. Mängisin malet. Vastase nupp läks vaheseina taha. Arvasin, et vahesein oleks tulnud kõrvaldada, et vastasele tuli ja matt peale panna. Siis mõtlesin, et kui minu vanker sai vastase vankri lüia, siis sai tegelikult vastase vanker ka minu vankri. Olin hakanud magistritööd kirjutama ja seetõttu igal ööl õppetööd unes nägema. Ma kordamööda ühel päeval õppisin võõrkeele sõnu ja teisel päeval tegin maletrenni, magistritööd ei kirjutanud ühelgi päeval. Läksin hämarasse auditooriumisse, kus toimus ühe doktorandi uurimisteema arutelu. E. Kuusik võttis sõna. Paljud kokkukogunenutest oskasid doktorandi teemale midagi täienduseks öelda. Doktorant kuulas vaikides. Mõtlesin, kas tal jäävad kõik märkused meelde. Mõtlesin, et mina ei taha doktoritööd kaitsta, sest tunneksin ennast kaitsmise ajal halvasti. Minu kõrval istus Helen. Iga lause üles kirjutamise järel pistis ta oma konspekti minu nina alla, et ma kontrolliks, kas ta kirjutas õigesti.
*
Läksin maleturniiri viiendale ja viimasele voorule. Mängiti kahel korrusel. Kõndisin läbi esimese korruse mängusaali ja siis läksin teise korruse väiksemasse saali, kus pidi toimuma minu mäng. Aga kell oli juba seisma pandud ja mulle oli märgitud kaotus, põhjendusega, et ma olin mängule hilinenud. Nüüd olid uued reeglid ja hilineda võis vähem kui varem. Enda meelest ma polnudki liiga palju hilinenud, sest olin esimesse saali jõudnud veel lubatud kellaajal. Kuigi mul jäi viimane voor mängimata, oli punkte siiski nii palju, et sain auhinna. Neist neljast partiist, mille olin ära mänginud, olin saanud 3,5 punkti. Praegu olin ma väga tugev. Mängisin malet. Vastase nupp läks vaheseina taha. Arvasin, et vahesein oleks tulnud kõrvaldada, et vastasele tuli ja matt peale panna. Siis mõtlesin, et kui minu vanker sai vastase vankri lüia, siis sai tegelikult vastase vanker ka minu vankri. Olin hakanud magistritööd kirjutama ja seetõttu igal ööl õppetööd unes nägema. Ma kordamööda ühel päeval õppisin võõrkeele sõnu ja teisel päeval tegin maletrenni, magistritööd ei kirjutanud ühelgi päeval. Läksin hämarasse auditooriumisse, kus toimus ühe doktorandi uurimisteema arutelu. E. Kuusik võttis sõna. Paljud kokkukogunenutest oskasid doktorandi teemale midagi täienduseks öelda. Doktorant kuulas vaikides. Mõtlesin, kas tal jäävad kõik märkused meelde. Mõtlesin, et mina ei taha doktoritööd kaitsta, sest tunneksin ennast kaitsmise ajal halvasti. Minu kõrval istus Helen. Iga lause üles kirjutamise järel pistis ta oma konspekti minu nina alla, et ma kontrolliks, kas ta kirjutas õigesti.
kolmapäev, oktoober 19, 2016
Õppetöö kolmes ruumis
Olin oma toas ja õppisin võõrkeele sõnu. Tabelis oli ühe eestikeelse sõna vasteks teine eestikeelne sõna. Mõtlesin, et mis sellest, ma ei õpi võõrkeelt, vaid tabelit. Koolis olin vist ühel viktoriinil saanud esikoha mina ja teise koha Sander, teisel viktoriinil esikoha Sander ja teise koha mina. Olime arvanud, et kui meie pingis on tulemused umbes ühesugused, siis kogu klassil. Hiljem oli selgunud, et meie olimegi kaks klassi kõige paremat. Läksin kooli kirjanduse tundi, mida andis Volmer. Ma ei pakkinud kodus ranitsat, vaid võtsin kaasa need asjad, mis parajasti kotis olid. Seal olid ainult kahe või ühe aine asjad. Võibolla tuli koolipäeva jooksul tühje vihikuid juurde osta. Tänaseks oli üks raamat läbi lugeda, aga mul oli lugemata, sest mul polnud meeles. Mul ei olnud kunagi enne meeles õppida, kui vastavat teemat oli juba tunnis arutatud. Ma kirjutasin õppimise vihikusse üles, aga kodus ei olnud meeles üleskirjutatut lugeda. Võidi öelda, et see tuleb sellest, et ma kirjutan eri aine õppimise erinevatesse vihikutesse, mitte ühte päevikusse. Aga varem ma olin kirjutanud päevikusse ja siis polnud ka olnud meeles seda lugeda. Ütlesin, et ongi hea, et õppimine meelest läheb, sest kõike õppida nagunii ei jõuaks ja kui teaks, et midagi on õppimata, siis ei saaks magada. Volmer rääkis, et meie klass oli temaga varasemal korral nii valju häälega vaielnud, et hääled olid kostnud aknast tänavale. Tund sai läbi. Järgmine pidi olema vene keel klassis 112 ja teisel rühmal 111. Ootasin oma ruumi sissepääsemist, teine rühm oli juba klassiruumis sees. Kõik, kes seal klassis olid, läksid Kristerit sünnipäeva puhul õnnitlema. Praegu oli jaanuari algus, minu teada Kristeri sünnipäev oli veebruari algul. Tund hakkas pihta. Seda andis õpetaja Velleramm. Õpetaja ja üks tüdruk ütlesid mulle mõlemad, et mina ju vene keelt ei õpi, sest olin sellest õppeainest varasemas klassis loobunud. Ütlesin, et eelmine aasta ei õppinud, see aasta õpin. Olin vahepeal kodus vene keele oskust parandanud. Panin lauale kolm ülikooli raamatukogust laenatud venekeelset raamatut. Üks tüdruk kutsuti jutustamist vastama. Mina veel nii hästi jutustada ei osanud. Valisin kolmest lauale pandud raamatust välja Saksamaa ajaloo kohta käiva ja tegin selle lahti.
Tellimine:
Postitused (Atom)
