kolmapäev, veebruar 28, 2018
Siniseks nimetamine
Ühel päeval on taevas sinine. Üks inimene vaatab taevasse ja ütleb: "Täna on sinine esmaspäev". Teine vastab: "Mul on küll tuju hea." Esimene seletab: "Täna on sinine esmaspäev, sest on esmaspäev ja taevas on sinine." Teine vastab: "Kui oleks sinine esmaspäev, siis oleks taevas hall, vihma sajaks ja eile oleks joodud. Sa oled sinisilmne, kui seostad omavahel esimesena pähe tulevaid asju."
Teemamark
Olin ülikooli raamatukogus. Olin endale tellinud raamatukogu kaudu välismaalt koju ajaloojakirja. Esimese numbri olin kätte saanud alles selle peale, kui olin raamatukogust küsima läinud. Nüüd oli tulemata teine number. Pidi vist jälle raamatukogust küsima. Lugesin raamatukogu avariiuli asju. Lugedes köited kulusid, pärast võidi mäletada, et neid olen lugenud mina.
*
Olime tunnis. Minu kõrval istus Sander. Õpetaja esitas küsimuse ja Sander vastas, aga õpetaja ei kuulnud. Sander kordas vastust. Nüüd õpetaja kuulis, et Sander midagi ütles, aga mitte täpsemalt. Õpetaja palus korrata.
*
Hakkasime koju minema. Läksin täna koos Erikuga. Varem olime sageli koos läinud, aga vahepeal mitte. Nüüd Erik ütles midagi selle kohta. Täna läksime algul koos, siis eri teid, seejärel sattusime jälle samale teele ja jätkasime kõndimist koos.
*
Õpetaja tahtis, et me annaksime talle põllumajanduse teemalisi marke. Leidsin oma margialbumist ühe ja andsin õpetajale. Vaatasin kogu margialbumi läbi, aga rohkem selleteemalisi ei leidnud.
*
Olime tunnis. Minu kõrval istus Sander. Õpetaja esitas küsimuse ja Sander vastas, aga õpetaja ei kuulnud. Sander kordas vastust. Nüüd õpetaja kuulis, et Sander midagi ütles, aga mitte täpsemalt. Õpetaja palus korrata.
*
Hakkasime koju minema. Läksin täna koos Erikuga. Varem olime sageli koos läinud, aga vahepeal mitte. Nüüd Erik ütles midagi selle kohta. Täna läksime algul koos, siis eri teid, seejärel sattusime jälle samale teele ja jätkasime kõndimist koos.
*
Õpetaja tahtis, et me annaksime talle põllumajanduse teemalisi marke. Leidsin oma margialbumist ühe ja andsin õpetajale. Vaatasin kogu margialbumi läbi, aga rohkem selleteemalisi ei leidnud.
teisipäev, veebruar 27, 2018
Pika mängu reklaam
Lp Tartu malehuvilised!
Rõõm on teatada, et juba alates märtsist on võimalik mängida Tartus iganädalaselt partii aeglast malet, ning seda turniiriformaadis ja reitinguarvestusega.
10. märtsil (algusaeg võib muutuda) alustab Tartu Male 2018 tavamaleturniir, mis kujutab endast ringisüsteemis mängitavaid üheksavoorulisi turniire. Grupid moodustatakse maleliidu reitingute alusel, kohti jagub esialgselt 30le maletajale! Turniire organiseerivad Andres Karba ja Andre Uibos. Peamine mängukoht Tartu Kirjanike Liidu maja. Vt lähemalt juhendist.
Juhend:
https://docs.google.com/document/d/1CNNe8p_9LKg-laJPceuCmoqfSkzZva_XRpJWDfIO9W0/
Tartu Male kalender:
Informatsioon Tartu Kevad 2018 voorude ja muude Tartu maletegemiste kohta. Kindlasti ka sellel silma peal hoida!
https://docs.google.com/spreadsheets/d/1l8_5qmMZDPeMR74oXroUkiEGbPW2kslFLnHxErqfX5Q/
Kui kasutate Facebooki, palun liituda Tartu Male grupiga:
https://www.facebook.com/groups/1400874176691565/
Tartu Kevad 2018 turniiritabelid:
https://docs.google.com/spreadsheets/d/1FUA6qFJ1VHVX1LKySGLNNcaXAXc7g_0r3zLNSILCde0/
Lisaks kutse maleraamatute laadale! (juba see laupäev, 03. märts)
https://www.facebook.com/events/167638007219545/
NB! Palun, võimalusel levitada infot, kutsuda tuttavaid maletajaid turniirile. Mida rohkem maletajaid turniirile osalema saame, seda paremini me Tartu maleelu käima tõmbame!
Seniks head maleindu!
Andres Karba ja Andre Uibos
Rõõm on teatada, et juba alates märtsist on võimalik mängida Tartus iganädalaselt partii aeglast malet, ning seda turniiriformaadis ja reitinguarvestusega.
10. märtsil (algusaeg võib muutuda) alustab Tartu Male 2018 tavamaleturniir, mis kujutab endast ringisüsteemis mängitavaid üheksavoorulisi turniire. Grupid moodustatakse maleliidu reitingute alusel, kohti jagub esialgselt 30le maletajale! Turniire organiseerivad Andres Karba ja Andre Uibos. Peamine mängukoht Tartu Kirjanike Liidu maja. Vt lähemalt juhendist.
Juhend:
https://docs.google.com/document/d/1CNNe8p_9LKg-laJPceuCmoqfSkzZva_XRpJWDfIO9W0/
Tartu Male kalender:
Informatsioon Tartu Kevad 2018 voorude ja muude Tartu maletegemiste kohta. Kindlasti ka sellel silma peal hoida!
https://docs.google.com/spreadsheets/d/1l8_5qmMZDPeMR74oXroUkiEGbPW2kslFLnHxErqfX5Q/
Kui kasutate Facebooki, palun liituda Tartu Male grupiga:
https://www.facebook.com/groups/1400874176691565/
Tartu Kevad 2018 turniiritabelid:
https://docs.google.com/spreadsheets/d/1FUA6qFJ1VHVX1LKySGLNNcaXAXc7g_0r3zLNSILCde0/
Lisaks kutse maleraamatute laadale! (juba see laupäev, 03. märts)
https://www.facebook.com/events/167638007219545/
NB! Palun, võimalusel levitada infot, kutsuda tuttavaid maletajaid turniirile. Mida rohkem maletajaid turniirile osalema saame, seda paremini me Tartu maleelu käima tõmbame!
Seniks head maleindu!
Andres Karba ja Andre Uibos
"Garibaldi" meenutuseks
- Räägi meile raamatust "Garibaldi".
- "Garibaldi" oli romantiline seiklusromaan, mis ilmus Eesti ajal vihikute kaupa. Peategelane on ajalooline isik, kes tegeles 19. sajandil rahvaalgatuse korras väikeste Itaalia riikide ühendamisega. Isa laenas kelleltki selle romaani vihikuid, mida ma kuskil põhikooli ajal suure põnevusega lugesin. Kaks vihikut oli laenutatud komplektist puudu. Ühe vahelejäämisega midagi eriti arusaamatuks ei jäänud, aga teise ajal toimus tegevuses hüpe, nii et midagi läks kaotsi.
- Mida sa mäletad raamatu sisust?
- Raamatus kasutati kohati selliseid võtteid, nagu tõepärased unenäod või nägemused. Raamatul oli ka naistegelasi, seal olid peale poliitiliste sündmuste ka armulood. Vahepeal toimus tegevus Napolis, kus tegutses kuritegelik organisatsioon nimega Kamorra. Vahepeal oldi Põhja-Itaalias, vahepeal Türgi riigis ja vahepeal Lõuna-Ameerikas, kus toimuvates võitlustes Garibaldi samuti osales. Kõike ma parem ümber ei jutusta, põnevusromaani on teistel huvitavam lugeda, kui nad kõike ette ei tea.
- Mida sa arvad sellest raamatust praegu?
- Ma ei saa kindlalt öelda, kui palju see raamat on mind mõjutanud, sest lugesin Itaalia kohta ka muud kirjandust. Igal juhul ilukirjandus aitas kaasa sellele, et kirjutasin Itaalia kohta kolm keskkooli geograafia referaati, ülikooli lõputöö ja magistritöö. Ka hiljem Carlyle'i raamatut lugedes oli mul meeles, et Carlyle, Dumas ja Garibaldi ning tema kohta kirjutatud romaan on kõik romantism. Seda romaani ongi ilmselt parem lugeda kooliõpilasena, hiljem võib vägivald tugevamalt vastu hakata ja raamatu sisu ei ole enam nii üllatav. Aga ajalooline isik Garibaldi võib ka praegu eeskujuks olla, et ta võitles idee, mitte isikliku võimu nimel, ja viis ideed ka ellu.
- Kas romaani autorist saab ka eeskuju võtta?
- Ma ei oska öelda romaani autori nime, ma ei ole ilmselt ühtegi tema teist raamatut lugenud. Aga see raamat tuli tal hästi välja. Minul sellesarnane raamat ilmselt välja ei tuleks ja kas ongi vaja mitut ühesugust. Aga selles mõttes võib eeskuju võtta, et keegi kirjutaks ka tänapäeval ilukirjandust ajalooliste sündmuste kohta. Selles mõttes minu kaks ilmunud proosaraamatut ongi sarnased, kuigi neid kirjutades ma vist otseselt sellele raamatule ei mõelnud. Aga ühisosa on, et kõigis kolmes raamatus on tegemist unenägude või nägemuste ja Itaalia teemaga.
- "Garibaldi" oli romantiline seiklusromaan, mis ilmus Eesti ajal vihikute kaupa. Peategelane on ajalooline isik, kes tegeles 19. sajandil rahvaalgatuse korras väikeste Itaalia riikide ühendamisega. Isa laenas kelleltki selle romaani vihikuid, mida ma kuskil põhikooli ajal suure põnevusega lugesin. Kaks vihikut oli laenutatud komplektist puudu. Ühe vahelejäämisega midagi eriti arusaamatuks ei jäänud, aga teise ajal toimus tegevuses hüpe, nii et midagi läks kaotsi.
- Mida sa mäletad raamatu sisust?
- Raamatus kasutati kohati selliseid võtteid, nagu tõepärased unenäod või nägemused. Raamatul oli ka naistegelasi, seal olid peale poliitiliste sündmuste ka armulood. Vahepeal toimus tegevus Napolis, kus tegutses kuritegelik organisatsioon nimega Kamorra. Vahepeal oldi Põhja-Itaalias, vahepeal Türgi riigis ja vahepeal Lõuna-Ameerikas, kus toimuvates võitlustes Garibaldi samuti osales. Kõike ma parem ümber ei jutusta, põnevusromaani on teistel huvitavam lugeda, kui nad kõike ette ei tea.
- Mida sa arvad sellest raamatust praegu?
- Ma ei saa kindlalt öelda, kui palju see raamat on mind mõjutanud, sest lugesin Itaalia kohta ka muud kirjandust. Igal juhul ilukirjandus aitas kaasa sellele, et kirjutasin Itaalia kohta kolm keskkooli geograafia referaati, ülikooli lõputöö ja magistritöö. Ka hiljem Carlyle'i raamatut lugedes oli mul meeles, et Carlyle, Dumas ja Garibaldi ning tema kohta kirjutatud romaan on kõik romantism. Seda romaani ongi ilmselt parem lugeda kooliõpilasena, hiljem võib vägivald tugevamalt vastu hakata ja raamatu sisu ei ole enam nii üllatav. Aga ajalooline isik Garibaldi võib ka praegu eeskujuks olla, et ta võitles idee, mitte isikliku võimu nimel, ja viis ideed ka ellu.
- Kas romaani autorist saab ka eeskuju võtta?
- Ma ei oska öelda romaani autori nime, ma ei ole ilmselt ühtegi tema teist raamatut lugenud. Aga see raamat tuli tal hästi välja. Minul sellesarnane raamat ilmselt välja ei tuleks ja kas ongi vaja mitut ühesugust. Aga selles mõttes võib eeskuju võtta, et keegi kirjutaks ka tänapäeval ilukirjandust ajalooliste sündmuste kohta. Selles mõttes minu kaks ilmunud proosaraamatut ongi sarnased, kuigi neid kirjutades ma vist otseselt sellele raamatule ei mõelnud. Aga ühisosa on, et kõigis kolmes raamatus on tegemist unenägude või nägemuste ja Itaalia teemaga.
Pikk vangipõli
Olin inimasustusest kaugel vanglas. Üks mees ütles, et skisofreeniat põdevad inimesed tuleb kinnistes asutustes hoida, sest neil ei ole reaalsustaju. Vaidlesin vastu, et neil on küll reaalsustaju. Mees ütles, et ei ole. Andsin järele, et haiguse ägeda faasi ajal ei ole. Vanglas elades võis aidsi saada. Siis oleks vist tulnud lihtsalt surmaga leppida. Me olime vanglas olnud juba palju aastaid, aga meil lubati alles teist korda hambaid pesta. Ma ei teadnud üldse, millises kuriteos mind süüdistatakse. Võibolla need, kes olid vabadusse jäänud, olid olnud aastakümneid teadmisega, et ma olen sooritanud mingi kohutava kuriteo. Aga lootsin, et ükskord tuleb päevavalgele tõde, et ma pole seda teinud. Ma ei saanud aru, miks pole kogu vanglas oldud aja jooksul keegi tulistatutest surma saanud. Võibolla meile polnud antud pärispüsse. Vangid alustasid mässu, aga vangivalvur ei saanud kohe aru, et nad mässavad. Üks vang ütles, et ta on nüüd raadio Vaba Euroopa direktor. Vangivalvur vastas rahuliku häälega, et seal on üks teine direktor. Teise vangi väeosa alustas tulistamist. Sel korral said inimesed surma ka, teiste hulgas vangivalvur. Mõne hetkega lasti maha üle 300 000 inimese, 400 000-le lähenev arv. Kasutati vist üleloomulikku jõudu.
*
Üks mees jälgis korraga kahte ekraani. Ühel ekraanil näidati surijat ja teisel noort naist. Mõlemat filmiti varjatud kaameraga. Naine lamas voodis, aga märkas midagi kahtlast ja läks teise seina juurde vaatama. Ta sai aru, et seinal oleva täpi taga on kaamera. Naine mõtles, et ta ei arvanud, et filmimist alustatakse nii varasel kellaajal. Ta hakkas põgenema. Ta põgenes ühte võõrasse majja, kus ei olnud parajasti inimesi. Naine ei pannud esialgu lampi põlema, et teda valgustatud akna järgi ei leitaks.
*
Üks mees jälgis korraga kahte ekraani. Ühel ekraanil näidati surijat ja teisel noort naist. Mõlemat filmiti varjatud kaameraga. Naine lamas voodis, aga märkas midagi kahtlast ja läks teise seina juurde vaatama. Ta sai aru, et seinal oleva täpi taga on kaamera. Naine mõtles, et ta ei arvanud, et filmimist alustatakse nii varasel kellaajal. Ta hakkas põgenema. Ta põgenes ühte võõrasse majja, kus ei olnud parajasti inimesi. Naine ei pannud esialgu lampi põlema, et teda valgustatud akna järgi ei leitaks.
esmaspäev, veebruar 26, 2018
Linnulaul ja matemaatika
Täna otsustasin ühendada jalutuskäigu apteegis käimisega. Külma oli 8 kraadi. Mõtlesin, et selle ilmaga kõndides erinevalt suusatamisest võib vist juba paksemalt riidesse panna. Aga vahepeal läks see meelest ja kui meelde tuli, siis ma ei viitsinud enam uuesti ülemisi riideid pealt võtta. Väljas selgus, et tegin siiski õigesti, sest jahedust ei olnud. Linnud laulsid. Üks laulis kolmeosaliselt piip-piip-piip, siis tegi pausi ja natukese aja pärast kordas. Ei teadnud, mis liik see oli. Kraak-kraak tegi ilmselt vares, kuigi ma teda ei näinud.
Apteegis tahtsin osta hambaloputusvedelikku, mida hambaarstid on tarvitada soovitanud. Vastavalt soovitusele olen kasutanud erinevaid kordamööda, aga ei olnud enam kindel, milline mul viimati otsa sai, sellest olid mõned päevad möödas. Arve tuli 4 eurot sentidega. Maksin 5-eurosega ja ladusin lisaks sente juurde. Kassapidaja ütles mulle, et ma maksin 10 senti liiga palju ja andis selle tagasi. Ta küsis, kas ma tšekki soovin. Vastasin, et täna ei soovi. Hiljem edasi kõndides mõtlesin, et ma pidin saama tagasi 1 euro, selle tagasisaamist ma ei mäleta.
Kõndisin edasi. Mõtlesin, et linnulaulu on rohkem kui inimeste hääli. Nagu metsas. Linnud laulavad nähtavasti valguse, mitte temperatuuri tõttu. Püüdsin eristada, milliseid linnulaule ma veel kuulen. Üks laulis: siuts-säuts ... siuts ... siuts. Mõtlesin, et see võib olla varblane, aga ma ei näinud teda. Kodus kontrollisin rahakotist, kas seal on mõni 1-eurone. Ei olnud.
/TÄIENDUS: Kontrollisin raamatust, milline on varblase laul. Tundub, et oletasin õigesti. Teiseks tuli meelde, et laulusõnad on tii-tii-tihane. Oletasin, et siis oli esimesena kuuldud lind tihane. Kontrollisin raamatust, mis kinnitas, et tihase laul on tii-tii-tii./
Apteegis tahtsin osta hambaloputusvedelikku, mida hambaarstid on tarvitada soovitanud. Vastavalt soovitusele olen kasutanud erinevaid kordamööda, aga ei olnud enam kindel, milline mul viimati otsa sai, sellest olid mõned päevad möödas. Arve tuli 4 eurot sentidega. Maksin 5-eurosega ja ladusin lisaks sente juurde. Kassapidaja ütles mulle, et ma maksin 10 senti liiga palju ja andis selle tagasi. Ta küsis, kas ma tšekki soovin. Vastasin, et täna ei soovi. Hiljem edasi kõndides mõtlesin, et ma pidin saama tagasi 1 euro, selle tagasisaamist ma ei mäleta.
Kõndisin edasi. Mõtlesin, et linnulaulu on rohkem kui inimeste hääli. Nagu metsas. Linnud laulavad nähtavasti valguse, mitte temperatuuri tõttu. Püüdsin eristada, milliseid linnulaule ma veel kuulen. Üks laulis: siuts-säuts ... siuts ... siuts. Mõtlesin, et see võib olla varblane, aga ma ei näinud teda. Kodus kontrollisin rahakotist, kas seal on mõni 1-eurone. Ei olnud.
/TÄIENDUS: Kontrollisin raamatust, milline on varblase laul. Tundub, et oletasin õigesti. Teiseks tuli meelde, et laulusõnad on tii-tii-tihane. Oletasin, et siis oli esimesena kuuldud lind tihane. Kontrollisin raamatust, mis kinnitas, et tihase laul on tii-tii-tii./
Kõrvale ja silmale
Väljast kostab automootori käivitamine. Teisest toast kostab rääkimine. Siin toas on peale minu elusolenditest tomatitaim. On oletatud, et see on nii kaua vastu pidanud tänu seentele, mis samas potis kasvavad. Seened ise pole kaua vastu pidanud. Viimane seen on alles võibolla tänu sellele, et kastmine jäi hiljaks ja siis ta erinevalt eelmistest ei mädanenud ära, vaid selle asemel kuivas. Tomati ladvalehed veel kuivanud ei ole. Üks päev vaatasin tomatitaime ehitust tähelepanelikumalt. Mõni oks on tal kaldu ladva ja mõni juurte suunas. Okstest hargneb lehti kahes suunas, aga oksa tipu leht kasvab ainult ühes suunas.
Ajalukku üleminek
Klaus oli varem õppinud ülikoolis ühte reaalainet, siiani oli ta sel alal töötanud, aga nüüd ütles, et tahab astuda ajaloo magistriõppesse. Mõtlesin, et lõpuks jõuavad kõik tuttavad ajaloo osakonda. Aga hoiatasin, et ajalukku on raske sisse saada, minu ajal sai kaheksast üks. Lisasin, et praegu on küll konkurss väiksem. Ütlesin, et minu ajal said sisse ainult need, kellel oli ajalugu esimene huviala. Parandasin, et sisse sai ka neid, kes oleksid eelistanud õigusteadust. Klaus hakkas sisseastumiseksamiks õppima ja küsis minu käest ajaloo kohta. Vastasin, et gvelfid ja gibelliinid olid keskajal, ma täpset sajandit ei mäleta. Kartsin, et ajaloo osakonnas võib Klausile see probleeme tekitada, et tal on minuga sama perekonnanimi.
pühapäev, veebruar 25, 2018
Teine puhkepäev
Täna on osadel teist ja osadel kolmandat päeva järjest puhkepäev. Tegelesin veel eilsele pidupäevale pühendatud blogisissekannete muudesse keskkondadesse levitamisega. Oli jutuajamisi eilse peo järelkajade teemal. Mõned inimesed leiavad ka pidupäeval midagi halba. Ajakirjanikud olevat presidendi vastuvõtul käinutest koostanud maitsetute häbitahvli. Seejuures polevat aru saada, milles nende maitsetus seisnes, seda ei kommenteeritud. Oletati, et õiendati lihtsalt vastastega arveid. Kas vabariigi aastapäev ei peaks olema päev, mis inimesi ühendab? Lohutasin ennast sellega, et kui ajaleht alla käib, on mul võimalus oma blogis kõrgemal tasemel kirjutada.
Täna läksin 11. korda sel talvel suusatama, et kaks korda nädalas täis saada. Vaatasin enne kraadi pealt, et külma oli 7 kraadi. Olin oodanud ilmateate põhjal rohkem, nii väikeste külmakraadidega ma ei hakanud riietust paksemaks muutma.
Kanali äärde kõndides nägin, et keegi oli ülekäiguraja märgi pikali ajanud. Siin on võimalikud erinevad variandid. Seda võis teha keegi, kes tähistas eilset pidupäeva suurest rõõmust purju joomisega, aga võis teha ka Eesti Vabariigi vaenlane viha välja valamiseks.
Kanalil oli pühapäeval rohkem rahvast kui tööpäevadel, aga need ei olnud suusatajad. Kui panin suuski alla, siis lähedal ühed tüdrukud naersid, aga ma ei saanud aru, mille üle. Hakkasin sõitma ümber kanali ringiratast. Otse suusaraja kõrval tegi üks vanem inimene kepikõndi.
Kui esimene kanalipikkus oli läbitud, tahtsin sõita mööda kanali teist külge vastassuunas, aga rada viis kanali ja jõe vahele. Keerasin tagasi, et sõita siiski mööda jääd, kus mäletasin ka raja olevat. Leidsin selle üles, aga seda olid vahepeal jalakäijad olematumaks sõtkunud. Kohati oli peale saapajälgede näha ka kelgujälgi. Mõtlesin, et kui suusatajad raja ette teevad, mis siis jalakäijatel viga kõndida. Ainult et ma teen rada enda ja teiste suusatajate jaoks, mitte jalakäijatele. Kanali tagumisel küljel oli kalamehi rohkem kui tööpäeval. Kanali otsal täna rada ei olnud. Vetelpäästemaja juures oli jää õhem ja lähedal oli lahtiseid jääst nelinurki. Üks laps tahtis kõndida üle õhema jää. Tema ema keelas teda, et seal võib läbi kukkuda, aga laps ei teinud välja. Tuli meelde, et alles eile nägin ajalehe võrguküljel lugu selle kohta, kuidas talisuplejad käisid seal vabariigi aastapäeva tähistamas. Tundsin ka ühe tuttava talisupleja fotolt ära. Seega võis jää olla üks päev vana. Laps läbi ei kukkunud, aga võibolla täiskasvanu oleks kukkunud. Või päästis inimesi see, et eile olid tavalisest suuremad külmakraadid. Kui ma olen varem suusatamas käinud, olen ma näinud selle koha peal jää asemel üldse lahtist vett.
Läksin teisele ringile. Mõtlesin, et kanali tagumisel küljel oli tempo aeglasem, teise ringi teen suurema. Sel korral läksin jõe ja kanali vahele. Seal nägin esimesi lahti läinud pajuurbi. Vetelpäästemaja juures pidin ühel sammul astuma trepiastme moodi kohast. Seda tehes tulid mulle meelde laulusõnad: "Ära sina sõida surra-vurra, ära sina suuski ära murra." Mõtlesin, et maratonidel inimesed murravadki suuski. Kuna ma pole maratonil käinud, on minu suusad aastakümneid vastu pidanud.
Otsustasin, et kolmandat ringi ei sõida ma ringiratast, vaid esimesel küljel edasi-tagasi. Kui jõudsin kanali otsa pööramiskohta, hakkas parajasti lund sadama. Varsti läks see üle. Uuesti vetelpääste otsale lähenedes nägin esimest teist suusatajat. See oli üks väike laps. Ilma suuskadeta lapsevanem hoidis tal käest kinni ja vahepeal jooksis. Mõtlesin, et varsti sõidan neist mööda. Aga nad olid nii kiired, et ma mööduda ei jõudnud, enne saabus kanali ots ja tahtsin tagasi keerata.
Läksin neljandale ringile. Algul kaalusin, kas mitte piirduda kolme ringiga, et lõunat sööma minna. Varem olin mõelnud ka, et kuna täna oli sõidu algus hilisemal kellaajal ja ilm on külmem, võiks piirduda kahe ringiga. Aga lõpuks mõtlesin, et kuna on pühapäev, siis teen neli ringi. See on selle talve senine rekord. Kui lähenesin viimast korda Sõpruse sillale, nägin eespool tulesid. Algul oletasin, et see on mingi lahtine tuleleek, aga lähemale jõudes nägin, et tegemist on mootorsaani laternaga. Kui mootorsaan oli selja taha jäänud, siis nägin, et see jättis endast maha kelgujälje sarnase jälje. Vaatasin, ega ta pole suusarada kahjustanud. Tundus, et suuremalt jaolt mitte, kuigi ühes punktis oli risti üle suusaraja mindud.
Viimast kanali pikkust tagasi sõites tuli vastu kaks noort naissoost inimest, kes tundusid kõndivat mööda suusarada. Kui ma lähemale jõudsin, siis nad vähemalt hargnesid kahele poole rada ja üks võttis maast lund. Nende selja taga oli rada siiski endiselt kasutuskõlblik. Suuskade alt võtmise järel nägin teist korda mootorsaani möödumas.
Täna läksin 11. korda sel talvel suusatama, et kaks korda nädalas täis saada. Vaatasin enne kraadi pealt, et külma oli 7 kraadi. Olin oodanud ilmateate põhjal rohkem, nii väikeste külmakraadidega ma ei hakanud riietust paksemaks muutma.
Kanali äärde kõndides nägin, et keegi oli ülekäiguraja märgi pikali ajanud. Siin on võimalikud erinevad variandid. Seda võis teha keegi, kes tähistas eilset pidupäeva suurest rõõmust purju joomisega, aga võis teha ka Eesti Vabariigi vaenlane viha välja valamiseks.
Kanalil oli pühapäeval rohkem rahvast kui tööpäevadel, aga need ei olnud suusatajad. Kui panin suuski alla, siis lähedal ühed tüdrukud naersid, aga ma ei saanud aru, mille üle. Hakkasin sõitma ümber kanali ringiratast. Otse suusaraja kõrval tegi üks vanem inimene kepikõndi.
Kui esimene kanalipikkus oli läbitud, tahtsin sõita mööda kanali teist külge vastassuunas, aga rada viis kanali ja jõe vahele. Keerasin tagasi, et sõita siiski mööda jääd, kus mäletasin ka raja olevat. Leidsin selle üles, aga seda olid vahepeal jalakäijad olematumaks sõtkunud. Kohati oli peale saapajälgede näha ka kelgujälgi. Mõtlesin, et kui suusatajad raja ette teevad, mis siis jalakäijatel viga kõndida. Ainult et ma teen rada enda ja teiste suusatajate jaoks, mitte jalakäijatele. Kanali tagumisel küljel oli kalamehi rohkem kui tööpäeval. Kanali otsal täna rada ei olnud. Vetelpäästemaja juures oli jää õhem ja lähedal oli lahtiseid jääst nelinurki. Üks laps tahtis kõndida üle õhema jää. Tema ema keelas teda, et seal võib läbi kukkuda, aga laps ei teinud välja. Tuli meelde, et alles eile nägin ajalehe võrguküljel lugu selle kohta, kuidas talisuplejad käisid seal vabariigi aastapäeva tähistamas. Tundsin ka ühe tuttava talisupleja fotolt ära. Seega võis jää olla üks päev vana. Laps läbi ei kukkunud, aga võibolla täiskasvanu oleks kukkunud. Või päästis inimesi see, et eile olid tavalisest suuremad külmakraadid. Kui ma olen varem suusatamas käinud, olen ma näinud selle koha peal jää asemel üldse lahtist vett.
Läksin teisele ringile. Mõtlesin, et kanali tagumisel küljel oli tempo aeglasem, teise ringi teen suurema. Sel korral läksin jõe ja kanali vahele. Seal nägin esimesi lahti läinud pajuurbi. Vetelpäästemaja juures pidin ühel sammul astuma trepiastme moodi kohast. Seda tehes tulid mulle meelde laulusõnad: "Ära sina sõida surra-vurra, ära sina suuski ära murra." Mõtlesin, et maratonidel inimesed murravadki suuski. Kuna ma pole maratonil käinud, on minu suusad aastakümneid vastu pidanud.
Otsustasin, et kolmandat ringi ei sõida ma ringiratast, vaid esimesel küljel edasi-tagasi. Kui jõudsin kanali otsa pööramiskohta, hakkas parajasti lund sadama. Varsti läks see üle. Uuesti vetelpääste otsale lähenedes nägin esimest teist suusatajat. See oli üks väike laps. Ilma suuskadeta lapsevanem hoidis tal käest kinni ja vahepeal jooksis. Mõtlesin, et varsti sõidan neist mööda. Aga nad olid nii kiired, et ma mööduda ei jõudnud, enne saabus kanali ots ja tahtsin tagasi keerata.
Läksin neljandale ringile. Algul kaalusin, kas mitte piirduda kolme ringiga, et lõunat sööma minna. Varem olin mõelnud ka, et kuna täna oli sõidu algus hilisemal kellaajal ja ilm on külmem, võiks piirduda kahe ringiga. Aga lõpuks mõtlesin, et kuna on pühapäev, siis teen neli ringi. See on selle talve senine rekord. Kui lähenesin viimast korda Sõpruse sillale, nägin eespool tulesid. Algul oletasin, et see on mingi lahtine tuleleek, aga lähemale jõudes nägin, et tegemist on mootorsaani laternaga. Kui mootorsaan oli selja taha jäänud, siis nägin, et see jättis endast maha kelgujälje sarnase jälje. Vaatasin, ega ta pole suusarada kahjustanud. Tundus, et suuremalt jaolt mitte, kuigi ühes punktis oli risti üle suusaraja mindud.
Viimast kanali pikkust tagasi sõites tuli vastu kaks noort naissoost inimest, kes tundusid kõndivat mööda suusarada. Kui ma lähemale jõudsin, siis nad vähemalt hargnesid kahele poole rada ja üks võttis maast lund. Nende selja taga oli rada siiski endiselt kasutuskõlblik. Suuskade alt võtmise järel nägin teist korda mootorsaani möödumas.
Pikk mäng
Mängisin Trohhaleviga pikka malet. Olin lippu läinud ja vastane ka. Küsisin talt, millal ta teise lipu peale pani. Ta vastas, et seda pole talle protokolli märgitud. Otsustasin, et kui tal seda käiku protokollis ei ole, siis mina pärast mängu lõppu protokollile alla ei kirjuta. Vaatasin, et vastase aeg on juttu ajades kõvasti edasi tiksunud. Mõlema nool oli juba püsti, aga vastasel oli veel vähem aega kui mul. Mõtlesin, et kui ma kaotavat käiku ei tee, siis peaksin ajaga ära võitma.
laupäev, veebruar 24, 2018
Söömistund
Läksin tundi. Lauad pandi üksteise kõrvale ritta. Öeldi, et täna me ei õpi, vaid sööme, sest õpetaja on surnud. Ma ei saanud aru, kuidas ta surnud saab olla, kui ta seisab klassi ees. Aga võibolla seal seisis keegi, kes ainult mängis õpetajat. Ütlesin, et ma tahan istuda rea otsal. Üks tüdruk tegi mulle sinna ruumi, nihkudes sellelt kohalt üks koht edasi. Istuda oli kitsas, olin sellele tüdrukule tihedalt vastu litsutud. Ma ei teadnud, kas üksteise vastu on litsutud kõik istujad või ainult mina ja see tüdruk. Mõtlesin, et teeks talle ruumi.
24. veebruar kooliajal
Uuel ajal hakati Eesti Vabariigi aastapäeva tähistama aastal 1988. Minu isa sai tol aastal kelleltki postkaardi, millele oli trükitud sinimustvalge lipp ja arv 70. Muinsuskaitsepäevi lipu tänavale toomisega polnud siis veel olnud. Nagu 2. veebruaril, toimus ka 24. veebruaril Tartus midagi meeleavalduse taolist, aga vist väiksemalt. Ajaleht "Edasi" kirjutas sellest jälle halvustavalt, pealkiri oli minu mälu järgi "Laste jalutuskäik". Sel kuupäeval toimusid üritused ka Tallinnas. Mait Rauna dokumentaalromaanis "Wake up" on kirjeldatud, et korraldati meeleavaldus lageda taeva all, aga võimulolijatele kuulekamad inimesed püüdsid inimesi sealt mujale suunata.
Erinevalt 2. veebruarist ma 24. veebruari üritusi tol aastal ei näinud ja pole kalendermärkmikusse 24. veebruari peale mitte midagi kirjutanud. 23. veebruarile olen kirjutanud ühe rea loetamatus salakirjas. 22. veebruarile on kirjutatud aastaid varem välja mõeldud maa kohta:
"Kuldramaa ajaleht 87.
I Coudrama Aež 7 555 000 000
II Coulbi Neud 3 456 000 000
III Buoned Farid 1 000 000 000
IV Coulaspa 950 000 000".
Algul tõlgendasin seda nii, et need on ajalehtede tiraažid. See võiks näidata, et ka Eesti ajalehtede tiraažid olid tõusuteel. Aga siis vaatasin, et juurde on joonistatud ka midagi maakaardi taolist, kuhu oleks nagu kirjutatud samad nimed. Seega võivad kirja pandud arvud olla ka provintside rahvaarvud ja sõna "ajaleht" võib viidata sellele, et see on väljavõte kujutletavast ajalehest. Mõlemal juhul kinnitab see, et ajalehti ma tol ajal lugesin.
Järgneb suur hulk täitmata lehekülgi ja alles 31. märtsil on kirjas:
"Kõik on väga tühi
eile sai natuke kaugele
homme on esimene
tühi, algab loendus
mis ei saa olla
väga hea kuningas
ei ole surnud
Ufod nr. 1670 ja nr 1991
on ära ähvardatud,
sest nad on salaja
Fafi poolt."
Seda on kirjutatud sulepeaga, värvipliiatsiga on kirjutatud "VALGED LAIGUD" ja lisatud eelmistele lehekülgedele näitav nool. Neil aastatel oli ajakirjanduses juttu ajaloo valgete laikude täitmisest, see oli vist Gorbatšovi väljend. Samuti lugesime Ott Arderi lasteluuletust, kus see väljend esines.
Vanades kalendermärkmikutes on 24. veebruari peale kirjutatud midagi aastal 1990:
"Sandri sünnipäev Jäin sinna hiljaks.
käisin enne viimases jooksu tunnis
seal: 3 filmi, 2 osa Rambot ja Jooksev
Mees / Suur Madu Ja Pantvang"
Viimane rida tähendas vist, et sünnipäevalapsel oli kodus riidest madu ja tulevane ajakirjanik Krister Paris nimetas seda Mao Zedongiks. Jooksutunnid olid koolis antud kohustus, mis lumeta talve tõttu asendasid varasemate aastate suusatunde.
Erinevalt 2. veebruarist ma 24. veebruari üritusi tol aastal ei näinud ja pole kalendermärkmikusse 24. veebruari peale mitte midagi kirjutanud. 23. veebruarile olen kirjutanud ühe rea loetamatus salakirjas. 22. veebruarile on kirjutatud aastaid varem välja mõeldud maa kohta:
"Kuldramaa ajaleht 87.
I Coudrama Aež 7 555 000 000
II Coulbi Neud 3 456 000 000
III Buoned Farid 1 000 000 000
IV Coulaspa 950 000 000".
Algul tõlgendasin seda nii, et need on ajalehtede tiraažid. See võiks näidata, et ka Eesti ajalehtede tiraažid olid tõusuteel. Aga siis vaatasin, et juurde on joonistatud ka midagi maakaardi taolist, kuhu oleks nagu kirjutatud samad nimed. Seega võivad kirja pandud arvud olla ka provintside rahvaarvud ja sõna "ajaleht" võib viidata sellele, et see on väljavõte kujutletavast ajalehest. Mõlemal juhul kinnitab see, et ajalehti ma tol ajal lugesin.
Järgneb suur hulk täitmata lehekülgi ja alles 31. märtsil on kirjas:
"Kõik on väga tühi
eile sai natuke kaugele
homme on esimene
tühi, algab loendus
mis ei saa olla
väga hea kuningas
ei ole surnud
Ufod nr. 1670 ja nr 1991
on ära ähvardatud,
sest nad on salaja
Fafi poolt."
Seda on kirjutatud sulepeaga, värvipliiatsiga on kirjutatud "VALGED LAIGUD" ja lisatud eelmistele lehekülgedele näitav nool. Neil aastatel oli ajakirjanduses juttu ajaloo valgete laikude täitmisest, see oli vist Gorbatšovi väljend. Samuti lugesime Ott Arderi lasteluuletust, kus see väljend esines.
Vanades kalendermärkmikutes on 24. veebruari peale kirjutatud midagi aastal 1990:
"Sandri sünnipäev Jäin sinna hiljaks.
käisin enne viimases jooksu tunnis
seal: 3 filmi, 2 osa Rambot ja Jooksev
Mees / Suur Madu Ja Pantvang"
Viimane rida tähendas vist, et sünnipäevalapsel oli kodus riidest madu ja tulevane ajakirjanik Krister Paris nimetas seda Mao Zedongiks. Jooksutunnid olid koolis antud kohustus, mis lumeta talve tõttu asendasid varasemate aastate suusatunde.
reede, veebruar 23, 2018
Vastastikune ähvardamine
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 g6 4. d4 Og7 5. d5 Rb8 6. Oe2 d6 7. Oe3 Re7 8. Ld2 Rd7 9. 0-0-0 b6 10. Vhf1 Ob7 11. Rg5 h6 12. Rh3 Lc8 13. f4 Oa6 14. fe Oe2 15. Le2 Re5 16. Rb5 Ld7 17. Rd4 0-0 18. Rf4 Rg4 19. Og1 Vae8 20. h3 Rf6 21. Vde1 c5 22. Rf3 Rh7 23. g4 g5 24. Rh5 Oh8 25. Rd2 Rg6 26. Oe3 Le7 27. Rg3 Rh4 28. Vf2 Rf6 29. Vef1 Rd7 30. Rf5 Rf5 31. gf Rf6 32. h4 Re4 33. Re4 Le4 34. Lh5 Le3+ 35. Vd2 Og7 36. hg Lg5 37. Lh3 Ve3 38. Lh1 Vfe8 39. f6 Lg3 40. V2d1 Kh7 41. fg Lg7 42. Vg1 Vg3 43. Vge1 Ve1 44. Ve1 Lg5+ 45. Kb1 Ve3 46. Vf1 Ve7 47. a3 Ld2 48. Lf3 b5 49. Lf5+ Kg8 50. Vg1+ Kf8 51. Lc8+ Ve8 52. Ld7 Ld5 53. La7 Va8 54. Ld7 b4 55. a4 b3 56. cb Ld3+ 57. Ka2 Ve8 58. Lg4 Ve3 59. Lc8+ Ke7 60. Lc7+ Ke6 61. Lc8+ Kd5 62. Lb7+ Ke6 viik. Valge mõtles 28 ja must 27 minutit.
Venekeelsed käigud
Tõusin hommikul pimedas üles, et kooli minna. Viimasel ajal käisin juba kodus vannitoas ära ja panin päevariided selga. Ma mäletasin, nagu oleksin ma varem pidžaamaga koolimajja kõndinud ja alles seal vannituppa läinud. Aga see võis olla valemälestus, sest koolimajja jõudes poleks olnud vannituppa minekuks aega, vaid oleks pidanud kohe tundi minema.
*
Lugesin "Postimeest". Henn tuli minu kõrvale ja hakkas sama ajalehte vaatama. Ta tahtis lehte keerata, sest lahti oleval leheküljel oli ebameeldiv pilt. Aga mul ei olnud sellelt leheküljelt veel kõik loetud ja ma mõtlesin, et praegu on minu lugemiskord, seetõttu keerasin lehe tagasi. Seepeale Henn eemaldus. Kui jõudsin spordileheküljeni, siis leidsin sealt maleteemalise artikli. Toodud oli venekeelseid malekäike koos eestikeelsete kommentaaridega. Ajakirjanikud võibolla ei teadnud, et käigud saab ka eesti keelde tõlkida. Kommentaare oli kirjutanud Vihmand. Ta oli toonud variandi, mille kohta mulle tundus, et seda näitas ta klubis esimest korda meievahelist partiid analüüsides. Igal juhul oli mõlemal korral tegemist keerulise seisuga. Mõtlesin, et keerulisi seise ma peaksin vältima, ma saavutan lihtsatega paremaid tulemusi. Vihmand oli need kommentaarid saatnud esmalt Aasia maleajakirjale. Ta oli kirjutanud, et Euroopa maletajad jälgivad seda ajakirja ning parandavad vigu. Mulle hakkas tunduma, et kõik ajalehes toodud käigud on naljakäigud. Tegemist oli kõrgemal tasemel naljaga, nii et oli ainult tugevatele maletajatele arusaadav, et see on nali.
*
Lugesin "Postimeest". Henn tuli minu kõrvale ja hakkas sama ajalehte vaatama. Ta tahtis lehte keerata, sest lahti oleval leheküljel oli ebameeldiv pilt. Aga mul ei olnud sellelt leheküljelt veel kõik loetud ja ma mõtlesin, et praegu on minu lugemiskord, seetõttu keerasin lehe tagasi. Seepeale Henn eemaldus. Kui jõudsin spordileheküljeni, siis leidsin sealt maleteemalise artikli. Toodud oli venekeelseid malekäike koos eestikeelsete kommentaaridega. Ajakirjanikud võibolla ei teadnud, et käigud saab ka eesti keelde tõlkida. Kommentaare oli kirjutanud Vihmand. Ta oli toonud variandi, mille kohta mulle tundus, et seda näitas ta klubis esimest korda meievahelist partiid analüüsides. Igal juhul oli mõlemal korral tegemist keerulise seisuga. Mõtlesin, et keerulisi seise ma peaksin vältima, ma saavutan lihtsatega paremaid tulemusi. Vihmand oli need kommentaarid saatnud esmalt Aasia maleajakirjale. Ta oli kirjutanud, et Euroopa maletajad jälgivad seda ajakirja ning parandavad vigu. Mulle hakkas tunduma, et kõik ajalehes toodud käigud on naljakäigud. Tegemist oli kõrgemal tasemel naljaga, nii et oli ainult tugevatele maletajatele arusaadav, et see on nali.
neljapäev, veebruar 22, 2018
Tihane rõdul
Täna käis rõduserval kollase kõhuga tihane. Korraks lendas ta ka akna juurde. Panin tähele, et tihane liikus rõduserval kahel jalal hüpates nagu känguru. Seejuures väga kiiresti ja kaua ta seal ei viibinud.
Palliplatsi lähedal
Ühed tüdrukud mängisid palliplatsi lähedal palli. Ma hakkasin oma mänguoskusest paremini arvama, sest nemad viskasid ainult üksteisele palli ja lähedalt. Sain kokku ühtede teiste, tuttavate tüdrukutega. Mul puutus jalg vastu ühe jalga, arvasin, et tema puudutas mind. Aga kui see oli juba lõppenud, siis nägin, et ma olin ettepoole kummargil, järelikult olin süüdi mina. Tõnu tõi mulle uued jalanõud, et ma neid jalga prooviksin ja sobimise korral poelt ära ostaksin. Mul olid enda ketsid olemas. Tõnu toodud jalanõud olid number 47, aga ei tundunud olevat liiga suured. Ütlesin, et olen kandnud numbreid 45, 46 või 47. Varem kandsin 44, aga nüüd on need väiksed.
*
Kõndisime ühe naise kannul. Pidime minema naistesalongi. Ütlesin, et õigem oleks seda ilusalongiks nimetada. Selline nimetus ütleks, et mehed ei saa kunagi ilusaks.
*
Kõndisime ühe naise kannul. Pidime minema naistesalongi. Ütlesin, et õigem oleks seda ilusalongiks nimetada. Selline nimetus ütleks, et mehed ei saa kunagi ilusaks.
kolmapäev, veebruar 21, 2018
Vietnam ja Kambodža
Vietnam ja Kambodža erinevates raamatutes
Lugesin veel hulgast raamatutest esimest või teist korda katkendeid Vietnami ja muu Indo-Hiina kohta.
Soomlaste "Maailma ajaloos" on Vietnamist juttu rohkem kui eestlaste omas. Soomlased toovad välja, et Vietnamis levis budism, aga selle vähemaskeetlik variant. Vietnam oli Hiina mõju all. Eurooplastest hakkasid selle piirkonna vastu esimesena huvi tundma portugallased. Eestlaste "Maailma ajaloo" kolmas köide nimetab Vietnami ainult seoses Hiinaga. Kord Hiina vallutas Põhja-Vietnami, kord vallutas uuesti, kord oli Põhja-Vietnam nõrga Hiina võimu all. Seega ei ole Põhja- ja Lõuna-Vietnami erinev ajalugu 20. sajandil esmakordne.
Olaf Klaasseni raamatust "Aasia ja Aafrika 16.-19. sajandil ning kontaktid Eestiga" saab teada, et Vietnam sai endale Vietnami nime 19. sajandil. "Maailma ajalood" kasutavad Vietnami nimetust siiski ka varasema aja kohta, võibolla see oli juba varem mitteametliku nimetusena olemas. Vahepeal räägitakse ka mõnest Vietnami osast nagu Annam, hakkamata täpsustama, et see on Vietnami osa. Klaasseni järgi vallutas Pantsusmaa Kambodža, Vietnami ja Laose 19. sajandi teisel poolel. Vietnam jagati kolmeks osaks. Mõnes kohas nimetatakse kõiki eurooplaste kaugemaid valdusi kolooniateks, aga Klaasseni järgi nimetasid prantslased kahte Vietnami osa protektoraatideks ja ühte kolooniaks. Prantslased sundisid Hiina loobuma formaalsest võimust Vietnami üle.
Soomlaste "Maailma ajaloo" järgi hakkas kommunism Vietnamis levima juba 1920. aastatel, aga esialgu prantslasi ei ohustanud. Teises maailmasõjas Prantsusmaa kokkuvarisemise järel tulid sinna Jaapani väed. Teise maailmasõja lõpul tahtis Jaapan võita Aasia rahvaste poolehoidu ja seetõttu tunnustas Vietnami iseseisvust. Prantslased tahtsid seal oma võimu siiski taastada ja võitlesid vietnamlastega Indo-Hiina sõjas. Selle lõppu seostatakse Stalini surma järgse ajutise pingelõdvendusega. Kui kommunistlik Põhja-Vietnam ilmutas Lõuna-Vietnami vastu agressiivsust, algas Vietnami sõda Ameerika ja Põhja-Vietnami vahel. Raamat ei öelnud, et Ameerika eesmärk oleks olnud Põhja-Vietnami vallutamine, küll aga heitis ta sinna pomme. Üks päev jäi Eesti Entsüklopeediast meelde, et ameeriklased hävitasid kuskil 5% Vietnami metsast ja kahjustasid 45%. Kui ameeriklased sõjast lahkusid, tabas sõjaveterane veel sama palju kaotusi läbielatu järelmõjuna. Põhja-Vietnam vallutas Lõuna-Vietnami aastal 1975, aga veel 21. sajandil oli Vietnam kümne juhtiva põgenike päritoluriigi hulgas.
Lugesin ka "Välispanoraame" aastate 1976, 1978, 1987 ja Kambodža osas 1979 kohta. Varem vaadatud raamatu fotodelt panin tähele, et Vietnamis on vähe autosid, aga üks "Välispanoraam" tõi ära elevandi pildi ja ütles, et Vietnami metsatöödeks sobib elevant paremini kui traktor. "Välispanoraam" aasta 1976 kohta räägib Vietnami ühinemisest ja seal toimunud Nõukogude-stiilis vastuhäälteta hääletustest. Aasta 1978 numbris on toodud Nõukogude-Vietnami sõprus- ja koostöölepingu tekst. Soomlaste "Maailma ajalugu" nimetab seda lepingut Vietnami-Hiina suhete halvenemise põhjuseks, aga "Välispanoraamide" järgi halvenesid suhted juba varem. Aasta 1987 puhul kirjutatakse Vietnami võitlusest inflatsiooniga.
Kambodža kohta kirjutatu illustreerib tõlkimisel olevat Sorokini raamatut revolutsioonidest. Aga Kambodža revolutsioon oli 1917. a. Vene revolutsioonist veelgi äärmuslikum. Leninilt kirjutati salmikutesse õppimisele üles kutsuvat tsitaati, kuigi Sorokini järgi venelaste haridustase langes, aga Kambodžas keelati lastele üldse mängimine ja õppimine, nad pidid selle asemel tööd tegema. Inimestelt nõuti ööpäevas 20 tundi töötamist, aga tootmine sellest hoolimata vähenes. Üle 6-aastased lapsed ei tohtinud enam vanematega koos elada. 1975. a. "Välispanoraamis" tervitatakse sotsialismi võitu Kambodžas, aga 1979. a. kohta käivas nimetatakse kambodžalasi fašistideks ja maoistideks. 1979 tähendanud küll juba Pol Pothi kukutamist. Keskkooliõpikust mäletan, et Kambodžasse tungisid Vietnami väed, riikidevahelisest sõjast on juttu ka ühes varasemas "Välispanoraamis", aga 1979. a. kohta käiv kujutab asja vist moonutatult kodusõjana. 1979 toimus ka sõda Vietnami ja Kambodžat toetava Hiina vahel, millest ma ei jõudnud pikemalt lugeda.
Lugesin veel hulgast raamatutest esimest või teist korda katkendeid Vietnami ja muu Indo-Hiina kohta.
Soomlaste "Maailma ajaloos" on Vietnamist juttu rohkem kui eestlaste omas. Soomlased toovad välja, et Vietnamis levis budism, aga selle vähemaskeetlik variant. Vietnam oli Hiina mõju all. Eurooplastest hakkasid selle piirkonna vastu esimesena huvi tundma portugallased. Eestlaste "Maailma ajaloo" kolmas köide nimetab Vietnami ainult seoses Hiinaga. Kord Hiina vallutas Põhja-Vietnami, kord vallutas uuesti, kord oli Põhja-Vietnam nõrga Hiina võimu all. Seega ei ole Põhja- ja Lõuna-Vietnami erinev ajalugu 20. sajandil esmakordne.
Olaf Klaasseni raamatust "Aasia ja Aafrika 16.-19. sajandil ning kontaktid Eestiga" saab teada, et Vietnam sai endale Vietnami nime 19. sajandil. "Maailma ajalood" kasutavad Vietnami nimetust siiski ka varasema aja kohta, võibolla see oli juba varem mitteametliku nimetusena olemas. Vahepeal räägitakse ka mõnest Vietnami osast nagu Annam, hakkamata täpsustama, et see on Vietnami osa. Klaasseni järgi vallutas Pantsusmaa Kambodža, Vietnami ja Laose 19. sajandi teisel poolel. Vietnam jagati kolmeks osaks. Mõnes kohas nimetatakse kõiki eurooplaste kaugemaid valdusi kolooniateks, aga Klaasseni järgi nimetasid prantslased kahte Vietnami osa protektoraatideks ja ühte kolooniaks. Prantslased sundisid Hiina loobuma formaalsest võimust Vietnami üle.
Soomlaste "Maailma ajaloo" järgi hakkas kommunism Vietnamis levima juba 1920. aastatel, aga esialgu prantslasi ei ohustanud. Teises maailmasõjas Prantsusmaa kokkuvarisemise järel tulid sinna Jaapani väed. Teise maailmasõja lõpul tahtis Jaapan võita Aasia rahvaste poolehoidu ja seetõttu tunnustas Vietnami iseseisvust. Prantslased tahtsid seal oma võimu siiski taastada ja võitlesid vietnamlastega Indo-Hiina sõjas. Selle lõppu seostatakse Stalini surma järgse ajutise pingelõdvendusega. Kui kommunistlik Põhja-Vietnam ilmutas Lõuna-Vietnami vastu agressiivsust, algas Vietnami sõda Ameerika ja Põhja-Vietnami vahel. Raamat ei öelnud, et Ameerika eesmärk oleks olnud Põhja-Vietnami vallutamine, küll aga heitis ta sinna pomme. Üks päev jäi Eesti Entsüklopeediast meelde, et ameeriklased hävitasid kuskil 5% Vietnami metsast ja kahjustasid 45%. Kui ameeriklased sõjast lahkusid, tabas sõjaveterane veel sama palju kaotusi läbielatu järelmõjuna. Põhja-Vietnam vallutas Lõuna-Vietnami aastal 1975, aga veel 21. sajandil oli Vietnam kümne juhtiva põgenike päritoluriigi hulgas.
Lugesin ka "Välispanoraame" aastate 1976, 1978, 1987 ja Kambodža osas 1979 kohta. Varem vaadatud raamatu fotodelt panin tähele, et Vietnamis on vähe autosid, aga üks "Välispanoraam" tõi ära elevandi pildi ja ütles, et Vietnami metsatöödeks sobib elevant paremini kui traktor. "Välispanoraam" aasta 1976 kohta räägib Vietnami ühinemisest ja seal toimunud Nõukogude-stiilis vastuhäälteta hääletustest. Aasta 1978 numbris on toodud Nõukogude-Vietnami sõprus- ja koostöölepingu tekst. Soomlaste "Maailma ajalugu" nimetab seda lepingut Vietnami-Hiina suhete halvenemise põhjuseks, aga "Välispanoraamide" järgi halvenesid suhted juba varem. Aasta 1987 puhul kirjutatakse Vietnami võitlusest inflatsiooniga.
Kambodža kohta kirjutatu illustreerib tõlkimisel olevat Sorokini raamatut revolutsioonidest. Aga Kambodža revolutsioon oli 1917. a. Vene revolutsioonist veelgi äärmuslikum. Leninilt kirjutati salmikutesse õppimisele üles kutsuvat tsitaati, kuigi Sorokini järgi venelaste haridustase langes, aga Kambodžas keelati lastele üldse mängimine ja õppimine, nad pidid selle asemel tööd tegema. Inimestelt nõuti ööpäevas 20 tundi töötamist, aga tootmine sellest hoolimata vähenes. Üle 6-aastased lapsed ei tohtinud enam vanematega koos elada. 1975. a. "Välispanoraamis" tervitatakse sotsialismi võitu Kambodžas, aga 1979. a. kohta käivas nimetatakse kambodžalasi fašistideks ja maoistideks. 1979 tähendanud küll juba Pol Pothi kukutamist. Keskkooliõpikust mäletan, et Kambodžasse tungisid Vietnami väed, riikidevahelisest sõjast on juttu ka ühes varasemas "Välispanoraamis", aga 1979. a. kohta käiv kujutab asja vist moonutatult kodusõjana. 1979 toimus ka sõda Vietnami ja Kambodžat toetava Hiina vahel, millest ma ei jõudnud pikemalt lugeda.
Hümni keelamine
Viimasel ajal on ajalehtedes ja internetis olnud juttu rumalast hümniseaduse eelnõust. Nõukogude ajal oli Eesti hümn keelatud, kuna seda peeti pühaduseteotuseks, nüüd peetakse sama hümni nii pühaks, et tahetakse selle kasutamist ikkagi karistatavaks muuta. Võibolla mõni inimene on nii haige, et ei satugi sellisetele üritustele, kus hümni seaduslikult esitatakse, kas ta ei või seda siis kodus lindilt kuulata? Või võibolla võib kindlatel kuupäevadel ka lindilt kuulata, aga kui inimene tunneb, et ta tõenäoliselt selle kuupäevani ei ela, kas ta ei või varem kuulata või laulda? Seadusi on üldse juba liiga palju ja neid ei ole vaja pidevalt juurde teha. Annaks hääle valimistel parteile, mis seaduste arvu vähendada lubab. Üks põhjus Euroopa Liitu astumise vastu hääletada oli see, et see tõi kaasa palju uusi imelikke seadusi, aga ma olen ka selle vastu, kui Eesti ise halbu seadusi vastu võtab.
Sõidukitega lähenemine
Ärkasin keset ööd ja otsustasin minna kontrollima, kas välisuks on lukus. Keerasin lukukeelele keerdusid juurde. Aga trepikojas möödujad naersid, sest enne lukukeele rohkem välja keeramist olin teinud ukse praokile. Panin ukse uuesti kinni ja läksin tegin teise välisukse lahti. Trepikojas seisid inimesed, kes andsid mulle kala. Küsisin, mis kala see on.
*
Läksin kesklinnas bussipiletit ostma. Maksin selle eest neljaeurosega. Ütlesin, et ma ostan juba ühe asemel kümme piletit. Müüja ütles, et sellest rahast ei piisa. Vastasin, et ma annan raha juurde. Maksin 25-eurosega. Müüja ütles, et kui ta saab teada, et ma olen pensionär, siis ta müüb mulle odavamalt. Näitasin pensionitunnistust. See oli esimene kord, kui ma seda näitasin, tavaliselt kõndisin üldse jala.
*
Kuuba kriisi ajal olid Nõukogude lennukid lähenenud Ameerikale. Ameeriklastel oli olnud selline seade, et kui natuke pingutada, siis leidis sellega lennukid taevast üles ja sai ka lennukitesse sisse vaadata. Ameeriklased olid näinud lennukis kõigepealt ühte relva ja siis ka tuumarelva. Öeldi, et sellise tuumarelvaga oleks saanud sõja võita. Viimasel ajal tuumarelvadest rääkides enam ei öeldud, et nende kasutamine tähendaks üldse maailma lõppu. Sõitsin bussis. Mõtlesin, et pean juba selles peatuses püsti tõusma, sest juhul kui järgmine peatus on minu peatus, ei saa ma viimasel hetkel püsti tõustes enam maha. Kui lähenesime järgmisele peatusele, küsisin, mis peatus nüüd tuleb. Krister vastas, et Kaunase puiestee. Ütlesin, et Kaunase puiestee oli peatus, mida ma kõige paremini tundsin, ja nüüd ma ei tunne enam seda ka ära.
*
Läksin kesklinnas bussipiletit ostma. Maksin selle eest neljaeurosega. Ütlesin, et ma ostan juba ühe asemel kümme piletit. Müüja ütles, et sellest rahast ei piisa. Vastasin, et ma annan raha juurde. Maksin 25-eurosega. Müüja ütles, et kui ta saab teada, et ma olen pensionär, siis ta müüb mulle odavamalt. Näitasin pensionitunnistust. See oli esimene kord, kui ma seda näitasin, tavaliselt kõndisin üldse jala.
*
Kuuba kriisi ajal olid Nõukogude lennukid lähenenud Ameerikale. Ameeriklastel oli olnud selline seade, et kui natuke pingutada, siis leidis sellega lennukid taevast üles ja sai ka lennukitesse sisse vaadata. Ameeriklased olid näinud lennukis kõigepealt ühte relva ja siis ka tuumarelva. Öeldi, et sellise tuumarelvaga oleks saanud sõja võita. Viimasel ajal tuumarelvadest rääkides enam ei öeldud, et nende kasutamine tähendaks üldse maailma lõppu. Sõitsin bussis. Mõtlesin, et pean juba selles peatuses püsti tõusma, sest juhul kui järgmine peatus on minu peatus, ei saa ma viimasel hetkel püsti tõustes enam maha. Kui lähenesime järgmisele peatusele, küsisin, mis peatus nüüd tuleb. Krister vastas, et Kaunase puiestee. Ütlesin, et Kaunase puiestee oli peatus, mida ma kõige paremini tundsin, ja nüüd ma ei tunne enam seda ka ära.
Tellimine:
Postitused (Atom)
