Teine puhkepäev

Täna on osadel teist ja osadel kolmandat päeva järjest puhkepäev. Tegelesin veel eilsele pidupäevale pühendatud blogisissekannete muudesse keskkondadesse levitamisega. Oli jutuajamisi eilse peo järelkajade teemal. Mõned inimesed leiavad ka pidupäeval midagi halba. Ajakirjanikud olevat presidendi vastuvõtul käinutest koostanud maitsetute häbitahvli. Seejuures polevat aru saada, milles nende maitsetus seisnes, seda ei kommenteeritud. Oletati, et õiendati lihtsalt vastastega arveid. Kas vabariigi aastapäev ei peaks olema päev, mis inimesi ühendab? Lohutasin ennast sellega, et kui ajaleht alla käib, on mul võimalus oma blogis kõrgemal tasemel kirjutada.

Täna läksin 11. korda sel talvel suusatama, et kaks korda nädalas täis saada. Vaatasin enne kraadi pealt, et külma oli 7 kraadi. Olin oodanud ilmateate põhjal rohkem, nii väikeste külmakraadidega ma ei hakanud riietust paksemaks muutma.

Kanali äärde kõndides nägin, et keegi oli ülekäiguraja märgi pikali ajanud. Siin on võimalikud erinevad variandid. Seda võis teha keegi, kes tähistas eilset pidupäeva suurest rõõmust purju joomisega, aga võis teha ka Eesti Vabariigi vaenlane viha välja valamiseks.

Kanalil oli pühapäeval rohkem rahvast kui tööpäevadel, aga need ei olnud suusatajad. Kui panin suuski alla, siis lähedal ühed tüdrukud naersid, aga ma ei saanud aru, mille üle. Hakkasin sõitma ümber kanali ringiratast. Otse suusaraja kõrval tegi üks vanem inimene kepikõndi.

Kui esimene kanalipikkus oli läbitud, tahtsin sõita mööda kanali teist külge vastassuunas, aga rada viis kanali ja jõe vahele. Keerasin tagasi, et sõita siiski mööda jääd, kus mäletasin ka raja olevat. Leidsin selle üles, aga seda olid vahepeal jalakäijad olematumaks sõtkunud. Kohati oli peale saapajälgede näha ka kelgujälgi. Mõtlesin, et kui suusatajad raja ette teevad, mis siis jalakäijatel viga kõndida. Ainult et ma teen rada enda ja teiste suusatajate jaoks, mitte jalakäijatele. Kanali tagumisel küljel oli kalamehi rohkem kui tööpäeval. Kanali otsal täna rada ei olnud. Vetelpäästemaja juures oli jää õhem ja lähedal oli lahtiseid jääst nelinurki. Üks laps tahtis kõndida üle õhema jää. Tema ema keelas teda, et seal võib läbi kukkuda, aga laps ei teinud välja. Tuli meelde, et alles eile nägin ajalehe võrguküljel lugu selle kohta, kuidas talisuplejad käisid seal vabariigi aastapäeva tähistamas. Tundsin ka ühe tuttava talisupleja fotolt ära. Seega võis jää olla üks päev vana. Laps läbi ei kukkunud, aga võibolla täiskasvanu oleks kukkunud. Või päästis inimesi see, et eile olid tavalisest suuremad külmakraadid. Kui ma olen varem suusatamas käinud, olen ma näinud selle koha peal jää asemel üldse lahtist vett.

Läksin teisele ringile. Mõtlesin, et kanali tagumisel küljel oli tempo aeglasem, teise ringi teen suurema. Sel korral läksin jõe ja kanali vahele. Seal nägin esimesi lahti läinud pajuurbi. Vetelpäästemaja juures pidin ühel sammul astuma trepiastme moodi kohast. Seda tehes tulid mulle meelde laulusõnad: "Ära sina sõida surra-vurra, ära sina suuski ära murra." Mõtlesin, et maratonidel inimesed murravadki suuski. Kuna ma pole maratonil käinud, on minu suusad aastakümneid vastu pidanud.

Otsustasin, et kolmandat ringi ei sõida ma ringiratast, vaid esimesel küljel edasi-tagasi. Kui jõudsin kanali otsa pööramiskohta, hakkas parajasti lund sadama. Varsti läks see üle. Uuesti vetelpääste otsale lähenedes nägin esimest teist suusatajat. See oli üks väike laps. Ilma suuskadeta lapsevanem hoidis tal käest kinni ja vahepeal jooksis. Mõtlesin, et varsti sõidan neist mööda. Aga nad olid nii kiired, et ma mööduda ei jõudnud, enne saabus kanali ots ja tahtsin tagasi keerata.

Läksin neljandale ringile. Algul kaalusin, kas mitte piirduda kolme ringiga, et lõunat sööma minna. Varem olin mõelnud ka, et kuna täna oli sõidu algus hilisemal kellaajal ja ilm on külmem, võiks piirduda kahe ringiga. Aga lõpuks mõtlesin, et kuna on pühapäev, siis teen neli ringi. See on selle talve senine rekord. Kui lähenesin viimast korda Sõpruse sillale, nägin eespool tulesid. Algul oletasin, et see on mingi lahtine tuleleek, aga lähemale jõudes nägin, et tegemist on mootorsaani laternaga. Kui mootorsaan oli selja taha jäänud, siis nägin, et see jättis endast maha kelgujälje sarnase jälje. Vaatasin, ega ta pole suusarada kahjustanud. Tundus, et suuremalt jaolt mitte, kuigi ühes punktis oli risti üle suusaraja mindud.

Viimast kanali pikkust tagasi sõites tuli vastu kaks noort naissoost inimest, kes tundusid kõndivat mööda suusarada. Kui ma lähemale jõudsin, siis nad vähemalt hargnesid kahele poole rada ja üks võttis maast lund. Nende selja taga oli rada siiski endiselt kasutuskõlblik. Suuskade alt võtmise järel nägin teist korda mootorsaani möödumas.