24. veebruar kooliajal

Uuel ajal hakati Eesti Vabariigi aastapäeva tähistama aastal 1988. Minu isa sai tol aastal kelleltki postkaardi, millele oli trükitud sinimustvalge lipp ja arv 70. Muinsuskaitsepäevi lipu tänavale toomisega polnud siis veel olnud. Nagu 2. veebruaril, toimus ka 24. veebruaril Tartus midagi meeleavalduse taolist, aga vist väiksemalt. Ajaleht "Edasi" kirjutas sellest jälle halvustavalt, pealkiri oli minu mälu järgi "Laste jalutuskäik". Sel kuupäeval toimusid üritused ka Tallinnas. Mait Rauna dokumentaalromaanis "Wake up" on kirjeldatud, et korraldati meeleavaldus lageda taeva all, aga võimulolijatele kuulekamad inimesed püüdsid inimesi sealt mujale suunata.

Erinevalt 2. veebruarist ma 24. veebruari üritusi tol aastal ei näinud ja pole kalendermärkmikusse 24. veebruari peale mitte midagi kirjutanud. 23. veebruarile olen kirjutanud ühe rea loetamatus salakirjas. 22. veebruarile on kirjutatud aastaid varem välja mõeldud maa kohta:

"Kuldramaa ajaleht 87.
I Coudrama Aež 7 555 000 000
II Coulbi Neud 3 456 000 000
III Buoned Farid 1 000 000 000
IV Coulaspa 950 000 000".

Algul tõlgendasin seda nii, et need on ajalehtede tiraažid. See võiks näidata, et ka Eesti ajalehtede tiraažid olid tõusuteel. Aga siis vaatasin, et juurde on joonistatud ka midagi maakaardi taolist, kuhu oleks nagu kirjutatud samad nimed. Seega võivad kirja pandud arvud olla ka provintside rahvaarvud ja sõna "ajaleht" võib viidata sellele, et see on väljavõte kujutletavast ajalehest. Mõlemal juhul kinnitab see, et ajalehti ma tol ajal lugesin.

Järgneb suur hulk täitmata lehekülgi ja alles 31. märtsil on kirjas:

"Kõik on väga tühi
eile sai natuke kaugele
homme on esimene
tühi, algab loendus
mis ei saa olla
väga hea kuningas
ei ole surnud
Ufod nr. 1670 ja nr 1991
on ära ähvardatud,
sest nad on salaja
Fafi poolt."

Seda on kirjutatud sulepeaga, värvipliiatsiga on kirjutatud "VALGED LAIGUD" ja lisatud eelmistele lehekülgedele näitav nool. Neil aastatel oli ajakirjanduses juttu ajaloo valgete laikude täitmisest, see oli vist Gorbatšovi väljend. Samuti lugesime Ott Arderi lasteluuletust, kus see väljend esines.

Vanades kalendermärkmikutes on 24. veebruari peale kirjutatud midagi aastal 1990:

"Sandri sünnipäev Jäin sinna hiljaks.
käisin enne viimases jooksu tunnis
seal: 3 filmi, 2 osa Rambot ja Jooksev
Mees / Suur Madu Ja Pantvang"

Viimane rida tähendas vist, et sünnipäevalapsel oli kodus riidest madu ja tulevane ajakirjanik Krister Paris nimetas seda Mao Zedongiks. Jooksutunnid olid koolis antud kohustus, mis lumeta talve tõttu asendasid varasemate aastate suusatunde.