Kirjutasin vastuseks telesaate reklaamile:
Lugesin Kissingeri "Diplomaatiast" uuesti läbi kõik kolm Vietnami-teemalist peatükki. Kissinger kirjutab ka sellest, mis erinevus on sõjauudiste ajalehest ja televisioonist jälgimisel. Vietnami sõjale hakanud vastuseis tekkima just seoses sellega, et levis televisioon, kust vaadates toimuv tundus koledam. Mujalt olen lugenud uuringutest, et televisioonis vägivalla näitamine põhjustab uut vägivalda. Aga ka Kissinger mainib sõjavastaste vägivaldset käitumist.
Kissinger kahetseb seda, et sõda ei õnnestunud võita. Ta iseloomustab ameeriklasi idealistidena ning vietnamlasi jõhkrate ja lepingurikkujatena. Aga kokkuvõtteks mainib, et Ameerika Ühendriigid toibusid sõjast, kuid Vietnami võidu järel võitlust Jeemenisse, Etioopiasse, Angoolasse ja Afganistani laiendanud Nõukogude Liit lagunes.
Nõukogude aja lõpust on mul mälestus, kuidas sõitsin kahe klassivennaga bussis ja üks küsis teiselt: "Mitu Vietnami marki sul on?" Teine vastas: "Mina sotsmaade marke ei kogu." Tol ajal olid Tartu filateeliapoes ja ajaleheputkades müügil ainult sotsmaade margid. Aga minu margikogu esimene mark oli sõjaeelne Pätsi-pildiga Eesti mark, mille üks kolmas klassivend andis, samuti oli võimalik saada lääneriikide marke nendega kirju vahetades. Ühes teadusajakirjas on ilmunud artikkel sellest, kuidas postkontorites avati ümbrikuid veel rohkem kui rahvas arvas.
neljapäev, veebruar 01, 2018
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar