Suurmeistri elulugu

Mulle räägiti, et varasemal maleturniiril olin ma võitnud suurmeister Gellerit. Ma polnud tulnud selle peale, et vastane on suurmeister, arvasin, et tal on ainult sama perekonnanimi. Nüüd lähenes mul uus mäng Gelleriga. Arvasin, et seekord ma ei võida, sest minu jaoks ei ole mäng nii tähtis kui talle. Eelmine kord võitsin osalt tänu teooria tundmisele, see ei näidanud minu suuremat mõtlemisoskust. Hea tulemuse tõttu tõsteti minu reitingut mitusada punkti korraga. Nüüd oli see umbes 2400 ja minu pika male reiting oli 600 punkti kõrgem kui kiirmale oma. Öeldi midagi, aga ma polnud kindel, kas ma kuulsin õigesti. Võibolla taheti öelda, et ma sain nüüd meistrikandidaadiks. Küsisin üle ja ikka kuulsin sama vastust. Aga ei öeldud, et ma oleksin saanud meistrikandidaadiks, vaid et Eesti diplomaadid lähevad FIDE kongressile mulle meistrikandidaadi tiitlit taotlema. Taheti, et ma koos Gelleriga meie eelmist mängu analüüsiks. Geller hakkas rääkima oma eluloost ja näitas seda pildina. Ta rääkis, et lapsepõlves malega tegeledes püüdis ta päikest, aga kätte ei saanud. Ta sai vanemaks ja ühel päeval ei olnud näha enam päikest, vaid tuhmim objekt. Geller sai enda kohta aru, et ta polegi päike, vaid kuu.

*
Vaatasin raamatukogu kataloogist, kas A. Sirgul on mõni raamat ilmunud. Selgus, et tal oli kataloogis üks teos. Aga see polnud valminud magistritöö, vaid märkmed magistritöö jaoks. Erinevad inimesed kirjutasid uurimistöid nende kohta, kelle pooldajad nad olid, nii oli ka Sirk kirjutanud V. Kingissepa kohta. Teiselt võrgulehelt leidsin midagi enda kohta. Kirjutati ajaloo uurimisest ja lõpus öeldi, et uuem suund on võrgus süvenemiseta kirjutamine, nagu teen mina, või tendentslike mõtteloo raamatute koostamine. Mõtlesin, et kuigi siin on minu kohta tarvitatud kriitilisi sõnu, võib seda võtta ka kiitusena, sest mina olen ainus, keda uuemate suundade all nimetatakse.