Suuskadega joonistamine

Eile oli talve üheksas suusatamine. Kui mõned lähevad maratonile, siis ma ka pikendasin natuke distantsi. Seni olin suusatanud umbes kahe kanaliringi pikkuselt, aga nüüd kolme. Ainult et mitte ringi kujuliselt. Kõigepealt sõitsin hobuseraua kujuliselt kanali peal, siis läksin kanali taha, nii et hobuseraud või U muutus S-iks. Seejärel tulin läbi kõrkjate uuesti kanalile, nii et S muutus 9-ks. Kõige lõpus suusatasin veel kolm korda seda kanalipikkust edasi-tagasi, kust olin alustanud. Et hiljuti oli sula, siis oli kanali tagumisel küljel kohati lume asemel jää. Kui see ei tulnud just jääkattesse aukude puurimisest. Mõtlesin, et kõndides olen vahel lugenud mõttes luuletusi, prooviks suusatamise ajal ka. Lugesin mõttes ühe suusatamise teemalise luuletuse ja sellega piirdusin, et keskenduda uutele tähelepanekutele, aga neid tegin siiski vähem kui mõnel varasemal korral. Kanalil nägin peale enda ainult ühte inimest. See oli kalamees, kes oli kogu minu suusatamise aja ühes punktis. Suusaraja kõrval oli kepijälgi tihedamalt kui eelmisel suusatamiskorral, nii et keegi oli sõitmas käinud. Mõtlesin, et ma suusatan nii vara, et koolilapsed ei ole veel pärast kooli sõitma jõudnud, võibolla nad tulevad hilisemal kellaajal. Suusatamiskohta kõndides olin mõelnud sellest, et kuigi külmakraadid on tagasi tulnud, peavad jää all vees olema soojakraadid.