Vangla koridorides

Istusime koosolekul. Ruumi ees hakati joonistama graafikuid, milline nähtus millise reaktsiooni esile kutsub. Kui tuli joonistada graafik mõiste "korralikkus" kohta, siis tõusis minu kõrval istuv noor mees püsti ning läks ja joonistas joone, mis algul järsult tõusis ja kohe seejärel järsult langes. Korralikkus oli minu omadus. Langev joon vist näitas, et joonistaja peab seda negatiivseks omaduseks. Aga et see vähemalt algul tõusis, siis ta võis seda pidada ka positiivseks. Laua seest leiti ühe mehe pabereid. Ütlesin, et ma olen selle laua sees varemgi kaevanud, vahel olen ma selle mehe paberid leidnud ja vahel mitte.

*
Tahtsin vanglasse raamatuid viia. Kõigepealt läksin ja vaatasin ühte esimese korruse kongi. Sealt leidsin ühe tuttava maletaja. Ta rääkis minuga paar sõna juttu. Seejärel läksin ülemistele korrustele, kus mäletasin olevat tuttavaid, kellele ma tahtsin raamatut viia. Aga tuttavas kongis neid enam ei olnud. Hakkasin siis teistest kongidest otsima, aga ei leidnud kuskilt. Vahepeal veeti vange ühest ruumist teise. Neid veeti nii, et nad ei saaks ise jalgu liigutada. Mõtlesin, et kui nad ei saa isegi koridori mööda liikudes jalgu liigutada, siis nad ei saa üldse füüsilist koormust. Aga võibolla nii tahetigi, et nad jalgu liiga tugevaks ei treeniks ja valvurile jalahoopi ei annaks. Paistis, et minu tuttavad olid vaid lühiajaliselt vanglas viibinud. Võibolla nad olid siia toodud siis lihtsalt sellepärast, et olid purjus, kaineks saades lasti vabaks. Üks vangla töötaja tuli minuga pahandama, et ma ei tohi niimoodi mööda koridore kõndida. Vastasin, et mul on siin endal ka täna vastuvõtt. Selle peale ta jäi vait. Teised töötajad minuga ei pahandanud. Nähtavasti oli lihtsalt üks kurjema iseloomuga kui teised. Läksin uuesti esimesele korrusele tuttava maletaja kongi juurde. Nüüd hakkas tunduma, et see polegi kong, vaid haiglapalat. Tundus, et osa majast on vangla ja osa haigla.