Eile lugesin ajalehti päeva lõpus. Tegin iga veeru järel mõtlemispausi, seetõttu jõudsin magamamineku kellaajaks läbi ainult kolm kirjutist, lisaks pealkirju. Aga nüüd on tänaseks sissekandeks teema olemas.
Esimesena lugesin "Tartu Postimehest" P. Oleski kirjutist, mis kritiseeris ühe Tallinna kõrgkooli uut lühendit, millest pool on võõrkeelne. Kriitikaga olin nõus, ma olen puhta eesti keele pooldaja. Nõus ei olnud ma sellega, kui Olesk kirjutas, et teistsugune seisukoht on skisofreenia ning et skisofreenia on hullem kui surm. Ei ole kindel, mis tähenduses ta sõna 'skisofreenia' kasutas, aga haiguse mõttes mul see diagnoos on, sellest hoolimata kasutan võimalikult puhast eesti keelt ja mulle meeldib elada. Aastal 2000 oli depressioon, mille ajal tõesti väga ei meeldinud, aga sellest paranesin 11 kuuga ja see pole kordunud. Mõnel vist küll kordub sagedamini.
Teisena lugesin samast ajalehest ühte majandusmeest. Tema kirjutisest leidsin vähem seda, millega nõustuda. Ta esindas ideoloogiat, et mida suurem linn ja mida rohkem raha, seda parem. Kui suur siis Tartu peaks olema? Kas nii suur, et kasvaks Tallinnaga kokku? Majandusmees leidis, et Pärnumaale annavad eelise uus raudtee ja sinna tselluloositehase kavandamine. Kui eesmärk on hästi suur linn, siis minu tuttavad kartsid Tartusse tselluloositehase kavandamise ajal, et rikutud õhk võiks inimesi Tartust põgenema sundida. Pärnus käiakse puhkamas ja tervist parandamas, aga kui see muutuks ebatervisliku õhuga kohaks, siis võiks sealgi turistide arv langeda.
Kolmandaks lugesin suurest "Postimehest" vähi teemalist artiklit. Nagu ühes kirjutises pidas Olesk õudseks skisofreeniat, nii ka vähiteemalises kirjutises öeldi, et ka vähihaigetest hakkavad teised inimesed eemale hoidma. Ma isiklikult ei mäleta, et ma kellestki varasemast rohkem oleks hakanud. Aga küllap eemalehoidjaid leidub. Selle loo lõpus öeldi, et vähiga ei tohi kurvaks muutuda. See tundub natuke inimese vabaduse piiramise moodi, kas inimene ei või ise otsustada, milliseid hinnanguid ta oma elus juhtuvale annab? Kas Shakespeare ei tohtinud tragöödiaid kirjutada?
kolmapäev, oktoober 31, 2018
teisipäev, oktoober 30, 2018
Maastikumaalide näitus
Linnaraamatukogus oli jälle selline näitus üleval, mida ma polnud veel vaadanud. Sildil oli vist öeldud, et see on mahutatud kahele korrusele, aga ma vaatasin esialgu ainult teisel korrusel. Välja olid pandud ühe psühholoogi maalid. Kuigi psühholoog töötab inimestega, maalidel inimesi ei olnud, selle asemel olid maastikud. Mõnel pildil oli ka üksikuid hooneid. Näituse tutvustuses mainiti rohelist värvi, aga piltidel oli palju ka sinist. Rohelised olid puud ja põõsad, sinised erinevad veekogud, jõed või järved. Nagu mõnda pilti läbis jõetriip, nii mõnda teist ka sarnase kujuga teetriip. Ühel pildil jõgi ja tee ristusid, ristumiskohal oli sild. Tundus, et kõik olid reaalsed maastikud, mitte fantaasiapildid. Puu- ja põõsalehti polnud detailselt välja maalitud, väljaarvatud ühel suuremana näidatud puul. Selle kohta mõtlesin, et sellel puul on pildil vist rohkem erinevat värvi lehti kui pärispuul. Piltide autor ütles enesetutvustuses, et vahel tal tulevad pildid välja. Mulle tundusid väljapandud pildid ilusad. Kunstnik vist mainis, et käib maalimas mingi rühmaga koos, aga rühma liikmetest piltidel mingit jälge ei olnud.
Uudistesaade ilmateatega
Televiisori uudistesaates öeldi, et minu kirjutatud raamatuarvustus muidu avaldataks, kui Maa ei kohtuks kolme päeva pärast teise planeediga. Mõtlesin, et mina seda planeeti taevast vaatama ei hakka, muidu mul tekib hirm, et see võib Maaga kokku põrgata. Mõtlesin, et avaldatakse viis minu kirjutatud arvustust järjest, ei tea, miks nii palju. Võibolla on tulnud haigekassast nõudmine, et terviseprobleemidega inimeste kaastöid tuleb avaldada eelisjärjekorras. Aga võib ka olla, et ükski teine kirjutaja ei ole lihtsalt nii hea kirjutamismeetodi peale tulnud kui mina. Televiisoris loeti ilmateadet ja selle juurde näidati pikalt Lõuna-Ameerika kaarti. Kaamera libises mööda kaarti aeglaselt lõunast põhja poole. Ma ei teadnud, kas plaanis on kogu maailma kaart ära näidata. Tristan oleks öelnud selle Lõuna-Ameerika kaardi näitamise kohta, et televiisoris näidati ühte väga head asja.
esmaspäev, oktoober 29, 2018
Võimalikud ründajad
Üks inimene ütles, et istume täna koos ilma riieteta vannipõhja. Ise ta istus. Mina ütlesin, et kui ma riided seljast võtaksin, siis hakkaks mul külm. Varsti hakkas temal külm. Läksime teise kohta. Nüüd hakkas minul külm ja temal soe, sest ta oli liikunud. Läksime ühte pimedasse lauta. Olin põranda lähedal madalas asendis. Tundus, et üks loom tahab rünnata. Loomad vist ründasid neid, kes olid neist madalamal. Selle ärahoidmiseks tõusin püsti. Siin laudas olevat kõik loomad meid kõiki tuttavateks pidanud ja polevat meid seetõttu rünnanud. Kõndisin ühe maja suunas. Mõtlesin kirjutada, et isegi siin Läti piiri lähedal räägivad kõik loomad ja linnud eesti keelt, kuigi nad käivad üle piiri Lätis. Nägin taevas lendamas drooni. Tundus, et see tahab mind tappa. Läksin tema eest majja trepikotta ja panin ukse enda järel kinni. Droon võis läbi ühe ukse sisse lennata, seetõttu sulgesin kaks ust. Droon jäi õhus seisma ja vaatas läbi ukseklaasi sisse.
pühapäev, oktoober 28, 2018
Diagonaalid lahti
O-O-V-R-K-R-V-L
1. b3 Rg6 2. c4 c5 3. g3 Rc6 4. Rfe3 0-0 5. 0-0 b6 6. Rc3 e6 7. Re4 Rce7 8. f3 f5 9. Rf2 f4 10. gf Of4 11. Lg2 Rf5 12. Rf5 ef 13. e3 Oe5 14. Oe5 Re5 15. e4 fe 16. Oe4 Oe4 17. Re4 h5 18. Vce1 Vce8 19. Rg5 Lh6 20. f4 Rd3 21. Ld5+ Kh8 22. Ld3 Ve1 23. Ve1 Vf4 24. Rh3 Vg4+ 25. Kh1 Lc6+ 26. Ve4 Le4+ 27. Le4 Ve4 28. d3 Ve2 29. Rf4 Va2 30. Rh5 Vb2 31. Rf4 Vb3 0:1. Valge mõtles 11 ja must 10 minutit.
1. b3 Rg6 2. c4 c5 3. g3 Rc6 4. Rfe3 0-0 5. 0-0 b6 6. Rc3 e6 7. Re4 Rce7 8. f3 f5 9. Rf2 f4 10. gf Of4 11. Lg2 Rf5 12. Rf5 ef 13. e3 Oe5 14. Oe5 Re5 15. e4 fe 16. Oe4 Oe4 17. Re4 h5 18. Vce1 Vce8 19. Rg5 Lh6 20. f4 Rd3 21. Ld5+ Kh8 22. Ld3 Ve1 23. Ve1 Vf4 24. Rh3 Vg4+ 25. Kh1 Lc6+ 26. Ve4 Le4+ 27. Le4 Ve4 28. d3 Ve2 29. Rf4 Va2 30. Rh5 Vb2 31. Rf4 Vb3 0:1. Valge mõtles 11 ja must 10 minutit.
Raamat plaanide elluviimisest
Sirly Hiiemäe. „Bucket List“. Pärnu, 2018. Kirjastus Hea Tegu. 264 lehekülge.
Selle raamatu peategelane on keskealine mees, kes koostab nimekirja asjadest, mida ta elus teha tahab, ja hakkab siis plaane ellu viima. Psühholoog Allik on nimetanud iseloomuomadust, mis paneb tegevust planeerima ja plaane ellu viima, meelekindluseks. Sünonüümid võiksid olla tahtejõulisus või kindlameelsus. Hiiemäe raamatu peategelane viib plaane ellu sõltumata sellest, kas need valmistavad talle naudingut või kannatusi. See on üks raamatus esinevatest autobiograafilistest elementidest. Kui raamatu autor on andnud uusaastalubaduse, et avaldab aasta igal päeval ühe blogisissekande, on ta sellest kinni pidanud. Kui ta on järgmisel aastavahetusel lubanud, et järgmine aasta kirjutab ta harvem, on ta ka sellest kinni pidanud. Romaanis ei ole üks tegelane siiski ühe reaalse inimese vaste, vaid autobiograafilisi elemente on jagatud erinevate tegelaste vahel.
Romaani alustades meenutas see mulle Jaan Tõnissoni, kes tegeles maailma parandamisega. Romaani peategelane parandab rohkem ennast kui maailma, väidetavalt ei ole ta enne tegevusplaani koostamist eriti millegagi tegelenud, aga nüüd hakkab tegelema. Kuid Tõnisson oli poliitik, romaani autor on aga nimetanud ennast poliitikakaugeks inimeseks, seda on ka tema tegelane. Ja ta teeb vahepeal tegusid, mida kõlbluse eest võitlev Tõnisson poleks mingil juhul heaks kiitnud.
Lugedes tuli vahepeal meelde ka üks aastal 1994 loetud Jack Londoni romaan, kus tegelane läks füüsiliselt nõrgana Alaskale ja sai seal füüsiliselt tugevaks. Ka nüüd loetud romaani tegelane asub muuhulgas oma füüsilist vormi parandama. Samuti leidsin Hiiemäe romaanil sarnasusi Tolkieni raamatutega ja Bondi filmidega, kus kõik üle noatera kavatsuste kohaselt läks.
Olen leidnud, et lapsepõlves meeldisid mulle rohkem sellised raamatud, kus oli palju kontrastseid tegelasi. Hiiemäe raamatul on sellistega sarnasust, aga mitte kontrastsete tegelaste, vaid tegevuste rohkuse poolest. Seda raamatut sobiksid iseloomustama mõned hinnangud, mida on antud ka erinevatele minu raamatutele – horisontaalne tunnetus, laiahaardelisus, kõigest kirjutamine. Horisontaalsest tunnetusest rääkimist võib võtta ka kriitikana, sest kui keegi mängib näiteks aasta malet ja siis läheb kabe peale üle, siis ta males oma võimete lage ei saavuta. Aga ilukirjanduses võib kasuks tulla, kui osata rohkem erinevaid elualasid kirjeldada.
Mõne koledama asja kirjeldust lugedes tuli meelde ka Goethe „Faust“. Faust on samuti tegelane, kes tahab elus võimalikult palju asju ära proovida ja sellel võivad olla traagilised tagajärjed. Kindlameelsust nõuab ka pühakirjakäskude, viisaastakuplaanide, seaduste ja põhiseaduste täitmine. Aga pühakirjad ja seadused annavad käskude kõrval ka keelde. Hiiemäe tegelane annab endale rohkem käske kui keelde.
Plaanimajandust on peetud turumajandusest vähem edukaks, sest plaane tehes ei nähta kõiki asjaolusid ette. Paul Keres on kirjutanud, et maletajal peab mängu ajal olema mänguplaan, sest ka halb plaan olevat parem kui plaanita mäng. Aga malemängu võiks võrrelda ka turumajandusega, sest kui vastane teeb ootamatu käigu, saab plaani korrigeerida. Ka Hiiemäe romaanis on võetud arvesse, et enda jaoks on plaane teha lihtsam kui teisi inimesi oma plaane täitma panna.
Romaani autor on varem tegelenud kirjanik Prometi loomingu uurimisega, kelle raamatutest ta leidis huumorit. Nüüd loetud raamat sisaldab samuti huumorit, aga seda märkasin ma rohkem raamatu teise poolde jõudes. Esimeses pooles võis seda olla vähem või panin ma ise halvemini tähele.
Selle raamatu peategelane on keskealine mees, kes koostab nimekirja asjadest, mida ta elus teha tahab, ja hakkab siis plaane ellu viima. Psühholoog Allik on nimetanud iseloomuomadust, mis paneb tegevust planeerima ja plaane ellu viima, meelekindluseks. Sünonüümid võiksid olla tahtejõulisus või kindlameelsus. Hiiemäe raamatu peategelane viib plaane ellu sõltumata sellest, kas need valmistavad talle naudingut või kannatusi. See on üks raamatus esinevatest autobiograafilistest elementidest. Kui raamatu autor on andnud uusaastalubaduse, et avaldab aasta igal päeval ühe blogisissekande, on ta sellest kinni pidanud. Kui ta on järgmisel aastavahetusel lubanud, et järgmine aasta kirjutab ta harvem, on ta ka sellest kinni pidanud. Romaanis ei ole üks tegelane siiski ühe reaalse inimese vaste, vaid autobiograafilisi elemente on jagatud erinevate tegelaste vahel.
Romaani alustades meenutas see mulle Jaan Tõnissoni, kes tegeles maailma parandamisega. Romaani peategelane parandab rohkem ennast kui maailma, väidetavalt ei ole ta enne tegevusplaani koostamist eriti millegagi tegelenud, aga nüüd hakkab tegelema. Kuid Tõnisson oli poliitik, romaani autor on aga nimetanud ennast poliitikakaugeks inimeseks, seda on ka tema tegelane. Ja ta teeb vahepeal tegusid, mida kõlbluse eest võitlev Tõnisson poleks mingil juhul heaks kiitnud.
Lugedes tuli vahepeal meelde ka üks aastal 1994 loetud Jack Londoni romaan, kus tegelane läks füüsiliselt nõrgana Alaskale ja sai seal füüsiliselt tugevaks. Ka nüüd loetud romaani tegelane asub muuhulgas oma füüsilist vormi parandama. Samuti leidsin Hiiemäe romaanil sarnasusi Tolkieni raamatutega ja Bondi filmidega, kus kõik üle noatera kavatsuste kohaselt läks.
Olen leidnud, et lapsepõlves meeldisid mulle rohkem sellised raamatud, kus oli palju kontrastseid tegelasi. Hiiemäe raamatul on sellistega sarnasust, aga mitte kontrastsete tegelaste, vaid tegevuste rohkuse poolest. Seda raamatut sobiksid iseloomustama mõned hinnangud, mida on antud ka erinevatele minu raamatutele – horisontaalne tunnetus, laiahaardelisus, kõigest kirjutamine. Horisontaalsest tunnetusest rääkimist võib võtta ka kriitikana, sest kui keegi mängib näiteks aasta malet ja siis läheb kabe peale üle, siis ta males oma võimete lage ei saavuta. Aga ilukirjanduses võib kasuks tulla, kui osata rohkem erinevaid elualasid kirjeldada.
Mõne koledama asja kirjeldust lugedes tuli meelde ka Goethe „Faust“. Faust on samuti tegelane, kes tahab elus võimalikult palju asju ära proovida ja sellel võivad olla traagilised tagajärjed. Kindlameelsust nõuab ka pühakirjakäskude, viisaastakuplaanide, seaduste ja põhiseaduste täitmine. Aga pühakirjad ja seadused annavad käskude kõrval ka keelde. Hiiemäe tegelane annab endale rohkem käske kui keelde.
Plaanimajandust on peetud turumajandusest vähem edukaks, sest plaane tehes ei nähta kõiki asjaolusid ette. Paul Keres on kirjutanud, et maletajal peab mängu ajal olema mänguplaan, sest ka halb plaan olevat parem kui plaanita mäng. Aga malemängu võiks võrrelda ka turumajandusega, sest kui vastane teeb ootamatu käigu, saab plaani korrigeerida. Ka Hiiemäe romaanis on võetud arvesse, et enda jaoks on plaane teha lihtsam kui teisi inimesi oma plaane täitma panna.
Romaani autor on varem tegelenud kirjanik Prometi loomingu uurimisega, kelle raamatutest ta leidis huumorit. Nüüd loetud raamat sisaldab samuti huumorit, aga seda märkasin ma rohkem raamatu teise poolde jõudes. Esimeses pooles võis seda olla vähem või panin ma ise halvemini tähele.
Õpetaja kingitus
Meil oli olnud inglise keeles tasemetöö. Olin saanud osa eest, mida ma varasemal aastal oskasin, nüüd ainult ühe punkti. Seejuures töötasin ma veel tõlkijana. Ma oskasin kirjalikult tõlkida, mitte ise inglise keelt rääkida. Õpetaja ei olnud seda osa tunnis korranud. Ta ütles, et ise pidi kordama. Ta kinkis mulle kolm inglise keele õpikut, et ma nende järgi kodus õpiks. Mul oli kingituse üle hea meel. Leidsin, et hinne sõltub sellest, kas on olemas hea õpik.
laupäev, oktoober 27, 2018
Aegavõttev peatus
Olime hulga inimestega teel maleturniiri voorule. Mõned läksid otse sinna, suurem osa jäid enne teise majja peatuma. Vaatasin kella pealt, et siia jäänud jäävad juba voorule hiljaks. Tehti ettepanek, et hakkaksime vooru mängima siinsamas, siis me ei hilineks. Tundus, et nii teha on võimalik edaspidi, mitte veel täna.
reede, oktoober 26, 2018
Metskits õuel
Meelva õuel oli metskits. Ta oli puude vahel peidus. Kits otsustas, et ta läheb metsa tagasi, sest siin on puud nii hõredad, et inimesed võivad teda näha. Sama moodi oli otsustanud üks loom sama kirjaniku ühes aastakümneid varem kirjutatud raamatus. Selle autori lugemine tegi metsaelu masendavaks, sest metsas olid ka puud hõredalt. Enne kui kits taluõuelt lahkus, tegi ta mõned korrad erinevatesse kohtadesse lõket. Pärast tule tegemist kustutas ta lõkked uuesti ära. Ma ei saanud aru, kuidas kits oskab nii hästi lõket teha ja millega ta tule süütab. Kui metskitsedele oli tuletegemine geenidega kaasa antud, siis pidid nad kuidagi tuld süüdata oskama ka ajal, kui inimesed polnud veel tuletegemisvahendeid leiutanud.
*
Sirly saatis mulle oma magistritöö mustandi. Ükskord varem ta oli juba ühe pika kirjatöö saatnud. Nüüd saadetud töö oli trükitud, aga iga natukese aja tagant tulid autori pastaka ja kirjatähtedega kirjutatud kommentaarid. Neist oli näha, et ta on seda tööd varem kellelegi teisele ka lugeda andnud, sest kommentaarid olid pöördumised ühe teise inimese poole. Kommentaarides ütles Sirly, et kõike pole ta lugenud ja ei viitsi lugeda.
neljapäev, oktoober 25, 2018
Mälestusi "Kalevalast"
- Mille kohta täna mälestusi kirjutada?
- Tänapäeval on lubatud kirjutada vist ainult avaliku elu tegelastest. Seega võiks kirjutada millegi loetu või televiisorist nähtu kohta. Mälu maht on vist ikkagi piisavalt väike, et kõik ühte blogisissekandesse ära mahuks.
- Mida sa mäletad soome eeposest "Kalevala"?
- "Kalevala" ma polegi läbi lugenud. Aga keskkooli ajal pidime lugema kohustusliku kirjandusena selle ümberjutustust. Keegi vastajatest ütles juba siis, et ta ei mäleta seda hästi, sest luges seda ammu. Õpetaja küsis, mida tähendab ammu. See võis tähendada mõne nädala või kuu eest. Üks vastaja vähemalt oskas midagi rääkida. Tal paluti iseloomustada tegelast nimega Väinämöinen. Vastaja ütles, et Väinämöinen oli isepäine. Mulle seostub Väinämöinen rohkem "Sõrmuste isanda" tegelasega Gandalf kui eesti Kalevipojaga. "Kalevipojas" oli nime ja võibolla ka tegevuse poolest sarnane tegelane vist Vanemuine. Väinämöinen oskas võibolla ka muusikat teha ja ta tegi vist veel asja nimega sampo. See oli vist imemasin, mis tegi raha ja võibolla ka muid asju. "Kalevalas" endas olid vist pikemad read kui "Kalevipojas". "Kalevipoeg" jagunes vist peatükkideks ja "Kalevala" vist runodeks. Sõna 'runo' üks tähendus soome keeles peaks olema ka lihtsalt 'luuletus'. "Kalevalas" esinesid vist ka tegelased Kullervo ja Lemminkäinen. Ühe kohta neist võis olla ühes kunstikalendris maal. Maalil lamas ta surnult vist Toonela jõe ääres, tema ema püüdis teda ellu äratada ja saatis lendu mesilase, kes pidi vist hinge tagasi tooma. Nii oli öeldud pildi kommentaarides. See oli vist ka ühe "Kalevala" loo ümberjutustus, mida loeti ette juba põhikoolitunnis. Seal oli üks meestegelane magatanud kõik mingi saare naised ja saare mehed hakkasid kättemaksuks nuga ihuma. Ühele klassivennale tegi see koht nalja. Kui "Kalevipoeg" lõppes salmiga sellest, kuidas Kalev tuleb kord tagasi eesti põlve uueks looma, siis "Kalevala" lõpus oli vist midagi juttu uue sampo tegemisest. Nii "Kalevipoega" kui ka "Kalevalat" on kirjutatud rahvaluule põhjal. "Kalevala" jaoks koguti rahvaluulet Karjala aladel. Sellest osa kuulub praegu Soomele ja osa Venemaale. Soomes poldud juba iseseisvumise järel riigipiiri asukohaga rahul, Ida-Karjala Selts tegeles alade juurde nõudmisega. Seda õppisin ülikooli ajalooloengus. Teises maailmasõjas vallutas Karjala alasid juurde aga Nõukogude Liit ja veel massiliselt soomlasi asus Soomele jäänud aladele ümber. Nõukogude ajal räägiti rahvusest nimega karjalased, nende jaoks oli algul Karjala NSV ja hiljem väiksema autonoomiaga Karjala ANSV. Praegu ma pole kindel, kas karjala keel ei ole lihtsalt soome keele murre või ongi eraldi keel. Nõukogude ajal räägiti, et kui eestlased oma maal vähemusse jäävad, siis läheb meiega nii nagu Karjalaga, et NSV muudetakse ANSV-ks. Nõukogude Liidu lagunemisel NSV-d iseseisvusid, aga ANSV-d ja AO-d ja AR-id mitte. Tšetšeenid püüdsid ilma NSV-ta iseseisvuda, aga nende vastu tuli sõda. Hiljem on küll NSV-d omanud Gruusia ja Ukraina vastu ka sõda alustatud, aga nende eesmärk oli võibolla ainult osa territooriumi vallutamine.
"Kalevala" koostaja nimi oli võibolla Elias Lönnrot või Lönrot. Võibolla võrreldi teda ühes kirjandustunnis Juhan Liiviga, kuigi loogiliselt oleks rohkem põhjust Kreutzwaldiga võrrelda. Võibolla olen lugenud midagi "Loomingu Raamatukogust" "Kalevala" autori eluloo kohta, kuigi tegelikult vist mitte, sest lugesin hoopis "Seitsme venna" autori elust. Tegelikult tegi "Kalevalas" sampot vist teine tegelane kui ma eespool mõtlesin, sest üks tegelane oli vist sepp ja Väinämöinen ei olnud sepp. "Kalevala" peaks olema maailmas tuntum kui "Kalevipoeg". Tolkien töötas vist välja haldjakeelt ja ühe eeskujuna kasutas vist soome keelt. Nüüd hakkab jutt otsa lõppema. Praegu loetavad raamatud jäävad loodetavasti paremini meelde, kuigi üle poole elu on tõenäoliselt juba läbi. "Kalevipoja" pealkiri on vist tuletatud "Kalevala" pealkirjast, mis ilmus varem, aga eesti rahvaluules oli ilmselt Kalevipojast juttu juba enne "Kalevala" ilmumist. Meil on soomega sarnane keel ja sarnase pealkirjaga eepos. Kodus on "Kalevala" tõlge olemas, olen vahel kaalunud selle läbilugemist, aga palju muud on ka lugeda.
- Tänapäeval on lubatud kirjutada vist ainult avaliku elu tegelastest. Seega võiks kirjutada millegi loetu või televiisorist nähtu kohta. Mälu maht on vist ikkagi piisavalt väike, et kõik ühte blogisissekandesse ära mahuks.
- Mida sa mäletad soome eeposest "Kalevala"?
- "Kalevala" ma polegi läbi lugenud. Aga keskkooli ajal pidime lugema kohustusliku kirjandusena selle ümberjutustust. Keegi vastajatest ütles juba siis, et ta ei mäleta seda hästi, sest luges seda ammu. Õpetaja küsis, mida tähendab ammu. See võis tähendada mõne nädala või kuu eest. Üks vastaja vähemalt oskas midagi rääkida. Tal paluti iseloomustada tegelast nimega Väinämöinen. Vastaja ütles, et Väinämöinen oli isepäine. Mulle seostub Väinämöinen rohkem "Sõrmuste isanda" tegelasega Gandalf kui eesti Kalevipojaga. "Kalevipojas" oli nime ja võibolla ka tegevuse poolest sarnane tegelane vist Vanemuine. Väinämöinen oskas võibolla ka muusikat teha ja ta tegi vist veel asja nimega sampo. See oli vist imemasin, mis tegi raha ja võibolla ka muid asju. "Kalevalas" endas olid vist pikemad read kui "Kalevipojas". "Kalevipoeg" jagunes vist peatükkideks ja "Kalevala" vist runodeks. Sõna 'runo' üks tähendus soome keeles peaks olema ka lihtsalt 'luuletus'. "Kalevalas" esinesid vist ka tegelased Kullervo ja Lemminkäinen. Ühe kohta neist võis olla ühes kunstikalendris maal. Maalil lamas ta surnult vist Toonela jõe ääres, tema ema püüdis teda ellu äratada ja saatis lendu mesilase, kes pidi vist hinge tagasi tooma. Nii oli öeldud pildi kommentaarides. See oli vist ka ühe "Kalevala" loo ümberjutustus, mida loeti ette juba põhikoolitunnis. Seal oli üks meestegelane magatanud kõik mingi saare naised ja saare mehed hakkasid kättemaksuks nuga ihuma. Ühele klassivennale tegi see koht nalja. Kui "Kalevipoeg" lõppes salmiga sellest, kuidas Kalev tuleb kord tagasi eesti põlve uueks looma, siis "Kalevala" lõpus oli vist midagi juttu uue sampo tegemisest. Nii "Kalevipoega" kui ka "Kalevalat" on kirjutatud rahvaluule põhjal. "Kalevala" jaoks koguti rahvaluulet Karjala aladel. Sellest osa kuulub praegu Soomele ja osa Venemaale. Soomes poldud juba iseseisvumise järel riigipiiri asukohaga rahul, Ida-Karjala Selts tegeles alade juurde nõudmisega. Seda õppisin ülikooli ajalooloengus. Teises maailmasõjas vallutas Karjala alasid juurde aga Nõukogude Liit ja veel massiliselt soomlasi asus Soomele jäänud aladele ümber. Nõukogude ajal räägiti rahvusest nimega karjalased, nende jaoks oli algul Karjala NSV ja hiljem väiksema autonoomiaga Karjala ANSV. Praegu ma pole kindel, kas karjala keel ei ole lihtsalt soome keele murre või ongi eraldi keel. Nõukogude ajal räägiti, et kui eestlased oma maal vähemusse jäävad, siis läheb meiega nii nagu Karjalaga, et NSV muudetakse ANSV-ks. Nõukogude Liidu lagunemisel NSV-d iseseisvusid, aga ANSV-d ja AO-d ja AR-id mitte. Tšetšeenid püüdsid ilma NSV-ta iseseisvuda, aga nende vastu tuli sõda. Hiljem on küll NSV-d omanud Gruusia ja Ukraina vastu ka sõda alustatud, aga nende eesmärk oli võibolla ainult osa territooriumi vallutamine.
"Kalevala" koostaja nimi oli võibolla Elias Lönnrot või Lönrot. Võibolla võrreldi teda ühes kirjandustunnis Juhan Liiviga, kuigi loogiliselt oleks rohkem põhjust Kreutzwaldiga võrrelda. Võibolla olen lugenud midagi "Loomingu Raamatukogust" "Kalevala" autori eluloo kohta, kuigi tegelikult vist mitte, sest lugesin hoopis "Seitsme venna" autori elust. Tegelikult tegi "Kalevalas" sampot vist teine tegelane kui ma eespool mõtlesin, sest üks tegelane oli vist sepp ja Väinämöinen ei olnud sepp. "Kalevala" peaks olema maailmas tuntum kui "Kalevipoeg". Tolkien töötas vist välja haldjakeelt ja ühe eeskujuna kasutas vist soome keelt. Nüüd hakkab jutt otsa lõppema. Praegu loetavad raamatud jäävad loodetavasti paremini meelde, kuigi üle poole elu on tõenäoliselt juba läbi. "Kalevipoja" pealkiri on vist tuletatud "Kalevala" pealkirjast, mis ilmus varem, aga eesti rahvaluules oli ilmselt Kalevipojast juttu juba enne "Kalevala" ilmumist. Meil on soomega sarnane keel ja sarnase pealkirjaga eepos. Kodus on "Kalevala" tõlge olemas, olen vahel kaalunud selle läbilugemist, aga palju muud on ka lugeda.
kolmapäev, oktoober 24, 2018
Kooliteel ja koolis
Kõndisin kooli poole. Valgusfooril ei olnud rohelist tuld. Vaatasin kõik tuled läbi, aga jalakäijatele rohelist tuld ei olnudki. Selle koha peal, kus oleks pidanud olema roheline, oli kollane. Jalakäijad pidid minema üle sel ajal, kui autodele oli punane. Aga kui kellelegi oleks õpetatud, et üle minna võib ainult rohelise tulega, siis ta polekski üle saanud. Raekoja platsil nägin politseiniku moodi meest ajamas juttu kahe mulle tuttava poisiga. Mõtlesin, et lähen teatan politseinikule, et valgusfoor ei ole korras. Aga see mees ütles, et ta ei ole politseinik, võõrad käivad temaga rääkimas, aga ta ei taha nendega rääkida. Ütlesin, et siis ma ei räägi, ja läksin edasi. Teel kohtusin ühe klassikaaslasega. Rääkisin talle, et see mees keeldus minuga rääkimast, kuigi tal oli kaks meie tuttavat juures. Läksime tuldud teed tagasi, et kõndida Emajõe ääres. Kuigi Emajõe ääres kõndis ka rääkimast keeldunud mees nende kahe poisiga. Nüüd need poisid eraldusid sellest mehest ja tulid koos minuga. Jõudsin kooliõuele. Mul oli käes võimäärimisnuga ja üks tüdruk kõndis selle nürimale servale vastu. Lootsin, et ta viga ei saanud, aga ta vaatas oma noaga kokku puutunud kõhtu. Esimene tund oli eesti keel ajalooklassis. Õpetaja andis tagasi kontrolltööd. Ütlesin õpetajale, et hindeid ei peaks panema, sest ma ei tea kunagi ette, mis hinde ma saan ja nüüd ka ei saa aru, mis hinne mulle on pandud. Ühte kohta oleks nagu kirjutatud viis ja teise kolm, aga ei tea, kumb neist hinne on. Õpetaja seletas, et hinne on soditud number. Algul ta pani mulle viie ja siis parandas selle kolmeks. Mõtlesin, et hinnet võttis ta alla vist pärast seda, kui oli vaadanud paberi teisele küljele. Oletasin, et minu pinginaaber sai viie, aga tema oli saanud hoopis kahe. Klassi astus üks poiss, kes ei olnud meie klassi õpilane. Ta teatas, et üks teine poiss on lubanud ennast täna selles klassiruumis üles puua. Mulle ei meeldinud, kui tundi segati, aga mõtlesin, et kui selle eesmärk on enesetapu ärahoidmine, siis on see vajalik. Poiss rääkis edasi, et ennast puua lubanud poisi kaela oli keegi puuudutanud ja kael on ikka veel valus. Ta ei nimetanud nimesid, aga sain aru, et jutt käib minu tänasest kohtumisest Raekoja platsil politseiniku moodi mehe juures olnud poistega. Ütlesin, et mina tema kaela ei puudutanud. Pinginaaber ütles mulle midagi. Ma ei kuulnud, aga ei pannud pead lähemale, et mind jälle puudutamises ei süüdistataks.
teisipäev, oktoober 23, 2018
Eksperimendid peegliga
Uurisin veel eilses sissekandes kirjeldatud nähtust, kuidas nägin peeglist, nagu mul oleks ainult üks silm. Katsetamisel nägin ilma prillideta peeglisse vaadates jälle ainult ühte silma, aga prillidega vaadates kogu aeg kahte. Tegelikult ma ei ole kindel, kas see on rohkem füüsikaline või psühholoogiline nähtus.
Ümbertehtud magistritöö
Sain kaitstud magistritöö Itaalia fašismist. Kui olin selle esimene kord kaitsmiseks esitanud, ei olnud seda kaitsmisele lubatud. Pärast seda olin tööd viimistlenud ja nüüd kaitsesin hindele B, mis oli parem kui magistrieksami hinne C. Kui olin töö esimest korda esitanud, olid õppejõud kirjutanud kommentaariks, et saaks teha rohkem järeldusi ja et töö on liiga pikk. Pärast seda olin järeldusi vahele juurde kirjutanud, millega töö läks küll veel pikemaks. Mõtlesin, et tõenäoliselt ei pääsenud töö esimesel katsel kaitsmisele sellepärast, et kirjutasin selle kirjatähtedega ja komisjon ei saanud käekirjast aru. Pärast seda olin selle arvutiga ümber kirjutanud. Olin kirjutanud, et esimesel katsel ma hinnet ei saanud. Nüüd vaatasin, et hindeks oli siiski kirjutatud E ja ainepunktide arvuks 0. Mõtlesin, et kui hinne tõusis E-lt B-le, siis oleks võinud ka bakalaureusetöö hinne tõusta B-lt A-le. Olin ennast juba ammu magistriks nimetanud, aga nüüd sain aru, et magistriks sain alles nüüd.
esmaspäev, oktoober 22, 2018
Optiline pete
Vaatasin peeglist oma silma. Hakkasin nägema, nagu mul ainult üks silm olekski. Siis muutsin pilku ja nägin jälle kahte silma. Mõtlesin, et proovin, kas mul õnnestub näha uuesti ainult ühte silma korraga. Esialgu see ei õnnestunud, aga siis hakkasid kaks silma üksteisele järjest lähemale sõitma ja läksid üheks kokku.
Hambad kontrollitud
Hambaarsti arve tuli alla 5 euro. Kodus öeldi selle kohta, et ei mäleta, et varem nii väiksest arvest oleks kuulnud. Mul tuleb meelde, et on olnud ka kordi, kui pole üldse maksma pidanud.
Röntgenipilt oli varem näidanud silmale nähtamatut auku, aga nüüd arvati, et röntgen näitas valesti. Vahepeal räägiti, et ma pean pidevalt hambaloputusvedelikku tarvitama, aga nüüd öeldi, et enam ei pea, sest igemed on korda läinud. Kui küsisin, kui pika vaheaja järel uus loputusvedeliku pudel osta, siis öeldi, et kuu aega võib vahet pidada. Ma olen vahet pidanud küll, aga nii pikalt vist mitte. Liiga sage tarvitamine ei pidanud ikkagi kõige suhtes tervislik olema.
Mult küsiti, kas ma suitsetan, sest oli tekkinud jälle hambakivi. Ütlesin, et ei suitseta. Ma pole kunagi suitsetanud. Järeldati, et siis tekib hambakivi tee joomisest. Aga ei saadud aru, miks ainult esihammastele. Terveid hambaid seletati korraliku pesemisega. Aga vanasti ma pesin üks, mitte kaks korda päevas, kuid tol ajal leiti auke veel vähem. Vahepeal leiti iga poole aasta järel keskmiselt üks auk.
Röntgenipilt oli varem näidanud silmale nähtamatut auku, aga nüüd arvati, et röntgen näitas valesti. Vahepeal räägiti, et ma pean pidevalt hambaloputusvedelikku tarvitama, aga nüüd öeldi, et enam ei pea, sest igemed on korda läinud. Kui küsisin, kui pika vaheaja järel uus loputusvedeliku pudel osta, siis öeldi, et kuu aega võib vahet pidada. Ma olen vahet pidanud küll, aga nii pikalt vist mitte. Liiga sage tarvitamine ei pidanud ikkagi kõige suhtes tervislik olema.
Mult küsiti, kas ma suitsetan, sest oli tekkinud jälle hambakivi. Ütlesin, et ei suitseta. Ma pole kunagi suitsetanud. Järeldati, et siis tekib hambakivi tee joomisest. Aga ei saadud aru, miks ainult esihammastele. Terveid hambaid seletati korraliku pesemisega. Aga vanasti ma pesin üks, mitte kaks korda päevas, kuid tol ajal leiti auke veel vähem. Vahepeal leiti iga poole aasta järel keskmiselt üks auk.
pühapäev, oktoober 21, 2018
Pikendatud kuningagambiit
Veast õppimise tõttu tuli kuningagambiidis partii pikem kui nädal tagasi ja võitja oli vastupidine:
1. e4 e5 2. f4 ef 3. Rf3 g5 4. d4 h6 5. Oc4 Og7 6. Rc3 Re7 7. Od2 Rc6 8. d5 Re5 9. Re5 Oe5 10. Lh5 d6 11. 0-0-0 Od7 12. h4 Rg6 13. hg hg 14. Lf3 Lf6 15. Ob5 0-0-0 16. Od7+ Vd7 17. Rb5 Kb8 18. Oa5 b6 19. Ob4 a6 20. Ra3 Ob2+ 21. Kd2 Vh1 22. Vh1 Ld4+ 23. Ld3 Lb4+ 24. Ke2 La3 25. Vh8+ Kb7 26. Lc4 Lc3 27. La4 b5 28. Vb8+ Kb8 29. La6 Lc2+ 30. Kf1 Lc4+ 31. Kg1 La4 32. Lc6 Od4+ 33. Kf1 Ld1++. Valge mõtles 11 ja must 10 minutit.
1. e4 e5 2. f4 ef 3. Rf3 g5 4. d4 h6 5. Oc4 Og7 6. Rc3 Re7 7. Od2 Rc6 8. d5 Re5 9. Re5 Oe5 10. Lh5 d6 11. 0-0-0 Od7 12. h4 Rg6 13. hg hg 14. Lf3 Lf6 15. Ob5 0-0-0 16. Od7+ Vd7 17. Rb5 Kb8 18. Oa5 b6 19. Ob4 a6 20. Ra3 Ob2+ 21. Kd2 Vh1 22. Vh1 Ld4+ 23. Ld3 Lb4+ 24. Ke2 La3 25. Vh8+ Kb7 26. Lc4 Lc3 27. La4 b5 28. Vb8+ Kb8 29. La6 Lc2+ 30. Kf1 Lc4+ 31. Kg1 La4 32. Lc6 Od4+ 33. Kf1 Ld1++. Valge mõtles 11 ja must 10 minutit.
Kõnelus vastasega
Mängisin ühe poisiga malet. Pärast mängu lõppu meenutasime, milliseid käike olime teinud. Poiss vaidles mulle vastu, et käigud olid teistsugused kui mina räägin. Ütlesin talle, et tema ei mäleta mänge nii hästi kui mina. Poiss küsis, mida ma tema naisest arvan. Mul läks enesetunne halvaks ja vastasin, et sellest ma ei räägi. Poiss ütles, et ühel korral ta nägi, kui ma tema naisega rääkisin ja kuulis, millise hääletooniga me seda tegime.
laupäev, oktoober 20, 2018
Lähemast ja kaugemast minevikust
- Milline oli eilne jalutuskäik?
- Kui hakkasin välja minema, räägiti, et väljas on külmemaks läinud, võiks paksemad riided panna. Mõtlesin, mida selga panna. Lõpuks otsustasin, et kuna iga kord on palav hakanud, siis ma väga pakse riideid ei pane. Kui olin üle poole maast ära kõndinud, mõtlesin veel, et lõpuks ometi on parajad riided. Aga jalutuskäigu lõpul hakkas ikkagi palav.
- Milline oli üleeilne jalutuskäik?
- Ei taha enam hästi meelde tulla. Nii palju veel mäletan, et olen kolm päeva tänast kaasaarvamata väljunud keskmisest hilisemal kellaajal. Üleeile oli soem kui eile. Käisin vist sama marsruuti, mis eile.
- Milline oli viimane teist marsruuti mööda jalutuskäik?
- See oli vist teisipäeval, kui väljusin varasemal kellaajal ja oli veel valge. Käisin vist Kalda teel. Kõndides mõtlesin vist tee algul luuletustest ja hiljem Bütsantsi ajaloost või romantismiajast või mõlemast.
- Mida sa romantismiajast mõtlesid?
- Mõtlesin, et raamat "Romantismiaja inimene" on paremini meeles kui "Bütsantsi inimene" pärast esimest lugemist. "Romantismiaja inimeses" öeldi, et tol ajal oli levinud selline luuletajatüüp, kelle elu lõppes koos noorusega. Mujalt olen lugenud, et tol ajal võis enneaegseid surmasid põhjustada arseeniga tehtud tapeet. Ja tol ajal olid ka pikad tööpäevad, ületöötamine võib samuti tappa. Romantismiaja inimesteks liigitati raamatus ka Marx ja realistlik kirjanik Balzac. Ühel leheküljel oli romantismiaega dateeritud vist aastatega 1815-1848, seega jäid välja mõlema Napoleoni valitsusajad. Mõnes peatükis mõni autor kasutas ka teistsuguseid dateeringuid.
- Kas sa meenutad varasemat blogisissekannet või mäletad sealt raamatust ka midagi sellist, mida varem ei ole kirjutanud?
- Paremini jääb tõesti meelde see, mida on oma kätega kirjutatud, eriti avalikult. Pealegi hakkan ma ka esimesel korral kirjutama seda, mida ma juba siis paremini mäletan. Jalutuskäigu ajal uuem mõte oli ehk, et kui on kõrvutatud mõisteid romantismiaeg ja revolutsioonide aeg, siis seal raamatus on romantismiaeg rohkem revolutsioonide vaheline aeg, kuigi hulka jääb ka 1830. aasta revolutsioon. Kaanevärvist ma ei ole vist varem kirjutanud. Kaas on helesinine ja kuskil on kirjutatud, et sinine õis on romantismi sümbol. Ühes ajaleheartiklis arvati aga, et romantism ei ole kuuvalgus, vaid midagi verist. Ajaloost tuleb siiski meelde, et tol ajal taheti pärast Napoleoni sõdu tagada rahu. On kirjutatud, et romantism oli rohkem opositsiooniline kui valitsejate liikumine, aga kui romantismiaja inimeseks sobib Balzac, siis sobivad ka tolleaegsed valitsejad.
- Kas sul tuli veel uusi mõtteid "Bütsantsi inimese" kohta?
- Mingeid uusi mõtteid tuli küll, samuti pole ma kõiki vanu elektrooniliselt kirja pannud, aga see ei tähenda, et kõik mõtted oleksid iga hetk teadvuses. Üks mõte oli, et seal on peatükk "Naine", mille järgi võiks arvata, et kõik ülejäänud peatükid on meestest. Aga tegelikult on naistest juttu ka mõnes muus peatükis, näiteks keisritest või pühakutest rääkivates. Aga peatükke "Mees" ja "Laps" ei ole. Lastest oli vist juttu peatükis "Naine", et poisslapsed olid oodatumad kui tüdruklapsed. Sama võiks kirjutada ka muude riikide ja aegade kohta, kuigi uuemas kirjanduses mõni ootab juba tüdruklast rohkem. Bütsantsi lastest oli juttu ka peatükis "Õpetaja". Lapsed olevat tuupimise pealesurumise pärast koolist poppi teinud. See ei seleta, miks minu kooliajal samuti poppi tehti, kui meie väga eeposte päheõppimisega ei tegelenud ja kirjutasime originaalkirjandeid ja originaalluuletusi, samuti oli meil kehaline kasvatus, kus ei tuubitud, aga kuhu kõik väga hea meelega ei läinud.
- Millistes koolitundides sa ise parema ja millistes halvema meelega osalesid?
- Rangemate õpetajate tunde kartsin rohkem, aga tegelikult neist kartsin ka rohkem puududa. Lahke iseloomuga õpetaja võis põhjustada tundidest äraminemist või tunnis enda valitud asjadega tegelemist. Ära mindi kergemini ka viimasest tunnist või jäeti esimesse ilmumata, keskmiste ajal kohaloleku tõenäosus oli suurem. Lemmikaine on olnud neljandast klassist praeguseni ajalugu, aga ühel korral oli ajalugu viimane tund ja kui peaaegu kõik olid juba ära läinud, läksin lõpuks ka mina. See tuli ehk küll rohkem üldisest närvipingest kui sellest, mis aine tund konkreetselt tulemas oli. Kõige nõrgemad ained olid mul vene keel ja kehaline kasvatus, neist puudusin vahel selleks, et vähem pahandataks. 11. ja 12. klassis võis ühe aine enda valikul ära jätta, siis jätsin vene keele. Võis ka lisaaineid valida, selleks valisin algul Idamaade kultuuri ja selle õpetaja ärakadumisel usundiloo, need sarnanesid ajaloo õppeainele.
- Kui hakkasin välja minema, räägiti, et väljas on külmemaks läinud, võiks paksemad riided panna. Mõtlesin, mida selga panna. Lõpuks otsustasin, et kuna iga kord on palav hakanud, siis ma väga pakse riideid ei pane. Kui olin üle poole maast ära kõndinud, mõtlesin veel, et lõpuks ometi on parajad riided. Aga jalutuskäigu lõpul hakkas ikkagi palav.
- Milline oli üleeilne jalutuskäik?
- Ei taha enam hästi meelde tulla. Nii palju veel mäletan, et olen kolm päeva tänast kaasaarvamata väljunud keskmisest hilisemal kellaajal. Üleeile oli soem kui eile. Käisin vist sama marsruuti, mis eile.
- Milline oli viimane teist marsruuti mööda jalutuskäik?
- See oli vist teisipäeval, kui väljusin varasemal kellaajal ja oli veel valge. Käisin vist Kalda teel. Kõndides mõtlesin vist tee algul luuletustest ja hiljem Bütsantsi ajaloost või romantismiajast või mõlemast.
- Mida sa romantismiajast mõtlesid?
- Mõtlesin, et raamat "Romantismiaja inimene" on paremini meeles kui "Bütsantsi inimene" pärast esimest lugemist. "Romantismiaja inimeses" öeldi, et tol ajal oli levinud selline luuletajatüüp, kelle elu lõppes koos noorusega. Mujalt olen lugenud, et tol ajal võis enneaegseid surmasid põhjustada arseeniga tehtud tapeet. Ja tol ajal olid ka pikad tööpäevad, ületöötamine võib samuti tappa. Romantismiaja inimesteks liigitati raamatus ka Marx ja realistlik kirjanik Balzac. Ühel leheküljel oli romantismiaega dateeritud vist aastatega 1815-1848, seega jäid välja mõlema Napoleoni valitsusajad. Mõnes peatükis mõni autor kasutas ka teistsuguseid dateeringuid.
- Kas sa meenutad varasemat blogisissekannet või mäletad sealt raamatust ka midagi sellist, mida varem ei ole kirjutanud?
- Paremini jääb tõesti meelde see, mida on oma kätega kirjutatud, eriti avalikult. Pealegi hakkan ma ka esimesel korral kirjutama seda, mida ma juba siis paremini mäletan. Jalutuskäigu ajal uuem mõte oli ehk, et kui on kõrvutatud mõisteid romantismiaeg ja revolutsioonide aeg, siis seal raamatus on romantismiaeg rohkem revolutsioonide vaheline aeg, kuigi hulka jääb ka 1830. aasta revolutsioon. Kaanevärvist ma ei ole vist varem kirjutanud. Kaas on helesinine ja kuskil on kirjutatud, et sinine õis on romantismi sümbol. Ühes ajaleheartiklis arvati aga, et romantism ei ole kuuvalgus, vaid midagi verist. Ajaloost tuleb siiski meelde, et tol ajal taheti pärast Napoleoni sõdu tagada rahu. On kirjutatud, et romantism oli rohkem opositsiooniline kui valitsejate liikumine, aga kui romantismiaja inimeseks sobib Balzac, siis sobivad ka tolleaegsed valitsejad.
- Kas sul tuli veel uusi mõtteid "Bütsantsi inimese" kohta?
- Mingeid uusi mõtteid tuli küll, samuti pole ma kõiki vanu elektrooniliselt kirja pannud, aga see ei tähenda, et kõik mõtted oleksid iga hetk teadvuses. Üks mõte oli, et seal on peatükk "Naine", mille järgi võiks arvata, et kõik ülejäänud peatükid on meestest. Aga tegelikult on naistest juttu ka mõnes muus peatükis, näiteks keisritest või pühakutest rääkivates. Aga peatükke "Mees" ja "Laps" ei ole. Lastest oli vist juttu peatükis "Naine", et poisslapsed olid oodatumad kui tüdruklapsed. Sama võiks kirjutada ka muude riikide ja aegade kohta, kuigi uuemas kirjanduses mõni ootab juba tüdruklast rohkem. Bütsantsi lastest oli juttu ka peatükis "Õpetaja". Lapsed olevat tuupimise pealesurumise pärast koolist poppi teinud. See ei seleta, miks minu kooliajal samuti poppi tehti, kui meie väga eeposte päheõppimisega ei tegelenud ja kirjutasime originaalkirjandeid ja originaalluuletusi, samuti oli meil kehaline kasvatus, kus ei tuubitud, aga kuhu kõik väga hea meelega ei läinud.
- Millistes koolitundides sa ise parema ja millistes halvema meelega osalesid?
- Rangemate õpetajate tunde kartsin rohkem, aga tegelikult neist kartsin ka rohkem puududa. Lahke iseloomuga õpetaja võis põhjustada tundidest äraminemist või tunnis enda valitud asjadega tegelemist. Ära mindi kergemini ka viimasest tunnist või jäeti esimesse ilmumata, keskmiste ajal kohaloleku tõenäosus oli suurem. Lemmikaine on olnud neljandast klassist praeguseni ajalugu, aga ühel korral oli ajalugu viimane tund ja kui peaaegu kõik olid juba ära läinud, läksin lõpuks ka mina. See tuli ehk küll rohkem üldisest närvipingest kui sellest, mis aine tund konkreetselt tulemas oli. Kõige nõrgemad ained olid mul vene keel ja kehaline kasvatus, neist puudusin vahel selleks, et vähem pahandataks. 11. ja 12. klassis võis ühe aine enda valikul ära jätta, siis jätsin vene keele. Võis ka lisaaineid valida, selleks valisin algul Idamaade kultuuri ja selle õpetaja ärakadumisel usundiloo, need sarnanesid ajaloo õppeainele.
reede, oktoober 19, 2018
Kohanumber päikese all
Mulle öeldi, et ma pole kõige parem ajaloolane. Ei öeldud, mitmendal kohal ma siis olen. Aga kõige parem ei tohiks ma üksikul alal tõesti olla, kui ma olen mitmekülgne. Ajalooprofessor ei pruugi olla avaldanud ühtegi luulekogu ja tal ei pruugi olla ühtegi Tartu malemeistrivõistluste medalit. Kuigi minu vanaisa oli ajalooprofessor ja mängis ka malet hästi. Aga luulekogusid ta ei avaldanud, samuti ei kirjutanud ta unenäoblogi. Unenägudest on vanaisaga siiski juttu olnud. Minu mälu järgi oli see tema, kes ütles, et kui ta näeb unes tulekahju, siis see tähendab alati, et magades on külm. Inimesel on kaks vanaisa, aga isapoolne vanaisa suri ammu enne minu sündimist. Vahel ütlesin, et mul on kolm vanaema, sest minuga samaaegselt elas veel pikalt üks vanavanaemadest. Viimases "Tuna" numbris viidati nii minu vanaisale kui ka vanavanaemale, erinevates artiklites.
Eksam täna
Õppisin tänaseks eksamiks. Eksamiteks õppides läksin alati hasarti ja ei saanud enam muude asjadega tegeleda. Aga täna oli tulemas teine eksam veel. Tekkis küsimus, kas ma pean siis õppima kaheks eksamiks samal päeval. Vaatasin ajakavast, et tegelikult sai ühte ja sama eksamit teha erinevatel kuupäevadel. Istusin klassis 306 Arieli kõrvale ja küsisin, mis eksamit tema täna teeb. Olin ühes ruumis ja näitasin juhtunut malekäikudena. Tegin käigud g3 ja f4, et oma kuninga eest rünnakule asuda, seejärel hakkasin tegema vigurikäike.
Tellimine:
Postitused (Atom)
