Peidukoht

On vaja peidukohta, kuhu asjad ruumi eest ära peita. Kui jätta asjad ruumi hooleks, saab see kiiresti täis ja tuleb hakata asju ära viskama. Peidukohas jääksid nad alles. See peidukoht ei saa olla aju, sest ajust ei saa kõike enam kätte. Peidukohta saaks panna ka sekundeid ja aastaid.

Lasud

Nägin unes, et kõndisin üle Sõpruse silla, kui lumega kaetud kanalilt hakkasid kaks poissi minu suunas püssidest tulistama. Kõndisin edasi samas tempos, lootes, et nad ei sihi täpselt. Teised inimesed tegid samuti. Aga aegamööda võisid poisid täpsemalt laskma hakata, kui nad oleksid sihtinud minu ette. Seepärast leidsin, et parem oleks vahepeal hetkeks seisatada. Karlovasse jõudes palusin tuttavat politseinikku, et ta need poisid teisest suunast maha laseks. Politseinik oleks tahtnud hoopis ennast maha lasta, sest tal oli vähe lootust elus midagi saavutada. Mõtlesin, et tegelikult on vist jah õigem need poisid ellu jätta, sest peale nende tapmist võib välja tulla, et nad tegid ohutute püssidega sportlaskmist. Kõndisin kanali kesklinna poolsesse otsa, kus suusatati. Mõtlesin, et see on idiootlik, et auhind antakse kõige kiiremale suusatajale, samal ajal kui kõige meeldivam inimene on hoopis kõige aeglasem suusataja. Tahtsin seda põhimõtet lastele õpetada. Siis mõtlesin, et kui ma neile seda õpetaks, siis nad ei pingutaks võibolla enam üldse, mis ei oleks hea.

Lahkusime maleklassist ja keegi Sveni sarnane ütlles, et Sven mängis väga viletsalt. Ütlesin, et teised võitsid Sveni mänguga ja mina reitinguga. Sven ei olnud vahepeal tükk aega malega tegelenud ja sel ajal oli tema reiting langenud 1911-le, samal ajal kui minul oli 1941. Tegelikult ma ei saanud aru, kuidas Sveni reiting nii palju langeda sai, kui see oli tal varem kõvasti üle 2000. Need, kes internetis mängivad, rääkisid, et mõned tulevad sinna mängima alati koolivaheajal ja siis läheb raskeks. Mina internetis ei mänginud, aga mul oleks kooli ajal ka õppimisest aega üle jäänud. Küsisin, kas tänapäeval mängitakse põhiliselt internetis. Vastati, et mängitakse metsas ja igalpool. Ütlesin, et seal mängivad need, kes ei oska. Läksime bussi peale, et sõita Paidesse võistlustele. Sõime mitut torti, millest ma kõiki ei võtnud. Meie hulgas oli palju juute.

Kodutu polikliinikus

Kodutu tuli polikliinikusse. Talt küsiti, mis tema arsti nimi on. Ta vastas, et ta ei mäleta, ta käis selle juures nii ammu. Talt küsiti, kas tal haigekassa kaart on. Ta vastas, et on küll, aga ei ole kaasas. Leti tagant ütles polikliiniku töötaja talle, et ta ei saa haisu pärast rääkida. Kodutu küsis, millest ta nii väga haiseb, kui ta ei joonud. Teine polikliiniku töötaja ütles, et enne polikliinikusse tulekut tuleb ennast puhtaks pesta. Esimene töötaja ütles, et ta hakkab oksendama. Teine töötaja otsis arvutist kodutu nime ja tegi kindlaks, et tal ei ole ravikindlustust. Temaga rääkimiseks kutsuti kolmas töötaja. See küsis abipalujalt, mis tal viga on. Ta ütles, et ta tunneb ennast väga halvasti ja vahepeal on tunne, nagu seest põleks. Vaat mis meid ees ootab.

Kiri. Raamat. Pood.

Nägin unes, et kirjutasin Oudekkile paberil kirja, kus oli juttu kahest tema tuttavast. Panin selle suurde ümbrikusse. Siis sain teada uusi üksikasju, mistõttu kirjutasin esialgse asemele uue kirja, natuke väiksemasse ümbrikusse. Võtsin esimese kirja uuesti postkontori postkastist välja, aga mõtlesin seda siiski kunagi Oudekkile näidata, kui temaga kokku saan.

Nägin unes, et minu koostatud raamat tuli trükikojast. Hakkasin otsima, ega selles vigu ei ole. Nägin, et toimetaja ongi teinud sisse palju vigu, mida korrektuuri lugemise ajal veel ei olnud. Küsisin isalt, kas see on esialgu ainuke eksemplar. Isa vastas, et kõik on juba trükitud. Ütlesin, et seda ei saa müüki lasta. Mõnest asjast ei saanud aru, kas see on kogemata või meelega tehtud. Osadele lehekülgedele olid pandud taustaks sinised fotod. Need olid siiski meelega. Lehekülgedele oli lisatud ka ääremärkusi. Toimetaja oli raamatule lisanud ajakirjadest otsitud venekeelsete tekstide koopiaid, aga need olid nii pisikese kirjaga, et neid ei saanud lugeda. Tuli õpetaja Velleramm ja küsis, miks nähakse alati seda, mida näha tahetakse. Mõtlesin, et võibolla tõesti nähakse. Kontrollimiseks vaatasin kolm korda seinal olevat pilti, aga nägin seda siiski iga kord samamoodi. Lõpuks tundus, et ühel vaatamisel on üks detail teistsugune.

Nägin unes, et olin Anne poes. Mul oli peale muu kauba ostukorvis ka üks noorte naiste ansambli CD, millest ma ei saanud ostutšeki järgi aru, kas olen selle eest juba maksnud, või on tšekile siiski märgitud mingi teine kaup ja pean CD eest maksma koos muu kaubaga. Kuna ma seda ei teadnud, ei läinud ma kassasse. See, kellelt küsida, seisis kassa kõrval ja ma ei tahtnud talt küsida kassapidaja kuuldes. Aga hakkas tunduma, et tema koht ongi seal. Nii möödus oodates kogu päev. Istusin ühe riiuli peal. Tulid kolm noort meest, kes arvasid, et mina kui haige inimene peaksin õnnetu olema, aga ma kuulan hoopis kõrvaklappidega muusikat. Andsin neile kõrvaklappe, et nad kuuleksid, et sealt ei tule tegelikult häält. Neile siiski ei meeldinud, et ma õnnetu ei ole. Ise kahetsesin natuke ainult seda, et olin tulnud poodi üleni paljana, samal ajal kui kõik teised olid suvest hoolimata riides ja ka minu iseloomuga oleks paremini sobinud riides tulek. Aga ma võisin näidelda ka teistsugust iseloomu. Kolm meest kiusasid mind edasi. Hakkasin neid peksma ja neid pekstes koju minema. Et nad ei tuleks meie korterisse sisse, ajasin neid Jani korterisse. Nad rääkisid pettunult, et tuleb välja, et ma olen veel kõige õnnelikum inimene. Alles peale nende läbipeksmist sain minna poodi maksma.

Sõnad

Ütlesin nõunikule:
"Hea, et ilm sulale läks, nüüd saame endale kindluse ehitada."
"Täpselt," ütles nõunik.
Läksin ütlesin teisele nõunikule:
"Kui kunagi sula ei oleks, ei saaks me kunagi endale kindlust ehitada."
"Umbes nii," ütles teine nõunik.
Seega esitasid nad üksteisele vastupidiseid väiteid. Kumba pean ma neist uskuma?

Üks unenägu

Nägin unes, kuidas läksin kullassepa juurde ja mu kuld oli madala prooviga. Kullasepp oli hambaarst. Neid oli mitu. Üks rääkis, et naised ütlevad, et neil hammas valutab, aga mehed ei ütle. Mõtlesin, et võibolla ma ei pea siis valu valuks, midagi on mul hammastes tunda küll. Läksin trepist alla kooli fuajeesse. Kirjutasin seal mõne reaga paberile, kuidas ma hambaarsti juures käisin. Varsti tulid hambaarstid ka trepist alla. Vanaema tuli ja ütles midagi. Kirjutasin tema sõnad ka üles. Vaatasin kaarti ja rääkisin Lauri N-ga, kui palju iga 10 laiuskraadi järel külmemaks läheb. Ütlesin, et lõunapoolus ei olegi kõige külmem koht, vaid Antarktikas on veel eraldi külmapoolus. Pidin üritusel luuletusi ette lugema. Mõtlesin, et peast lugedes ei tuleks võibolla kõik siiski kohe meelde, sellepärast hakkasin otsima paberit, kuhu olin need luuletused välja kirjutanud. Tundus, et ma ei leiagi seda. Ja kui leidsin, siis nägin, et seal on millegipärast ainult üks luuletus. India ookeanil oli loodud suur liitriik, mille erinevad osad olid rahutuks muutunud. Varem olin selle riigi loomist tervitanud, lootes, et sellest saab millelegi vastukaal, nüüd tahtsin, et ta laguneks. Öeldi, et selle riigi juhtimine toimub ainult ühelt Austraalia poolsaarelt. Austraalia pealinn oli varem olnud läänerannikul paiknev Melbourne, siis oli viidud pealinn idarannikule, et see ka areneks. Uueks pealinnaks oli Sydney. Nüüd elas juba idarannikul rohkem inimesi kui läänerannikul. Kaardilt nägin, et seal oli Kesk-Austraalias märgitud ära vaid pärismaalaste asukohti. Need olid märgitud mehikestena. Mul ei olnud meeles, et peale aborigeenide elab Austraalias veel ka ühe teise nimega pärismaalasi. Võtsin ajalehed uuesti kätte, et meelde tuletada, mida ma sealt enne vaatasin. Tagumistel lehekülgedel olid töökuulutused. Alati pakuti seal vaid füüsilist tööd, samal ajal kui vaimse töö tegijad pidid tööd kuidagi teisiti leidma. Läbi metsa läks kaheks hargnev tee vee äärde. Tee peal oli tõkkepuu. Selle taga mängis üks laps, kes rääkis sellest tõkkepuust, sest oli just selle nimetuse teada saanud. Olin inglise keele tunnis. Kalme rääkis inglise keeles, et on raske keerdküsimus valida, kumma õpetaja rühma minna. Vastasin samuti inglise keeles, et minu jaoks ei ole see keerdküsimus, sest olen juba otsustanud, et tahan olla tema rühmas. Jürgen I. ütles, et minu vastus näitab, et Eestis on sotsiaalne mõtlemine nõrgalt arenenud. Sellega ta pidas silmas, et tema arvates oleks ma pidanud valima teise rühma, kui nägin, et Kalme rühmas juba on rohkem inimesi kui teises.

Kes ma oleks

Kui ma avaldaks ajalehes iga aasta ühe artikli ja saaks selle eest 300 krooni, aga muud sissetulekud mul puuduksid, siis ma oleksin elukutselt ajakirjanik. Aga see sissekanne ei anna ju ajaleheartikli pikkust välja. Ja kui nad selle kuulutuseks liigitavad, siis pean hoopis mina maksma.

Koolipaberid

Nägin unes, kuidas Raun ja Bristol olid pannud peeglisse sellise peegelpildi, mis inimese liigutuste peale ei liikunud. Peegli pinnal oli tolm ja selle sisse olid nad sõrmega tonte joonistanud. Läksin üle järve. Teisel kaldal oli Taimo või Ustav või Tanel, kes oli ühtlasi midagi indiaanlase taolist. Tal oli koer, kelle kohta ta ütles, et see on tapnud 50 vaenlast ja selle koera jaoks on see sama tühine asi kui tavalisele koerale tappa 10 vaenlast.

Vaatasin oma sahtlisse. Seal nägin, et kaks punase ümbrispaberiga eesti keele vihikut on pooleks murtud. Püüdsin selle peale valju häälega nutta. See tuli mul ka enam-vähem välja. Nutu vahele rääkisin, et keegi on vist täna öösel minu sahtli kallal käinud ja sihilikult vihikut murdnud, sest paari päeva eest, kui mul need vihikud koolis kaasas olid, olid nad veel terved. Leidsin lohutust mõttest, et kamba ajakirja vihiku murdsin ka kunagi õue viimiseks neljaks, aga aastatega on murdejooned peaaegu kustunud. Leidsin laua pealt Hennu õpilaspäeviku ja hakkasin seda lehitsema. Sellel olid suured märkustelahtrid, esmaspäevadel olid need veel suuremad kui teistel päevadel. Henn oli ühte märkuste lahtrisse kirjutanud, et enne eesti keele eksamit tüdrukuid "nuumati" õpetusega, aga tema sai ilma selletagi asja nii hästi selgeks, et 6060 võimalikust teeks ta ainult 66 viga. Ta oli märkinud üles, et see on ta seitsmes sissekanne. Ta oli hakanud õpilaspäevikut kasutama isikliku päevikuna. Seda oli ta hakanud tegema sellepärast, et selles vanuses oli ta elu ilusaks läinud ja ta tahtis nüüd kõike jäädvustada. Minu elu oli alati ilus olnud, seetõttu olin kogu elu päevikut pidanud.

Metsavennad

Miks tegutsevad metsavennad ainult rasketel aegadel? Meeldivam oleks ju rahulikul ajal metsas elada. Metsavendluse võiks Eestis taastada. Uued metsavennad ei peaks Voitkade moodi röövima, vaid võiksid võidelda salaküttide, metsavaraste ja prahitoojatega. Metsades võiksid olla kindlad punktid, kuhu linnaelanikud saaksid metsaelanikele toitu jätta ja kust metsavennad saaksid öö varjus seda söömas käia. Metsad, kus on metsavendi, võiks võtta muinsuskaitse alla.

Valekäigud

Nägin unes, et olime Meelval, mis muutus Peedu vanaema suvila aiaks. Seal oli ka Dennis või tema sarnane poiss. Kuigi ta oli alles laps, oli ta andnud välja minust rohkem raamatuid. Toomas oli alles väike. Ta oli avaldanud raamatu ühe väikse tüdruku kohta, keda ta tundis.

Mõtlesin hakata niimoodi ajalehele artikleid kirjutama, et panen esmalt kirja pealkirja ja siis hakkan tegema uurimistööd. Tahtsin kirjutada Keskerakonda ja Rahvaliitu võrdlevat artiklit. Selleks kavatsesin läbi lugeda mõlema erakonna programmid. Savisaar küsis mult, mis erakonda ma kuulun. Vastasin, et käin maleklubis.

Algas film Siberi kohta, mille oli teinud Lennart Meri. Algul näidati taevatähtede kiiret ja pühalikku liikumist. See oli jõulu- või vana-aasta õhtu. Edasi hakkasid Meri ja üks teine temasugune eestlane Siberi metsas suusatama. Kuigi nad ei olnud kõige kiiremad suusatajad, tundus filmis nende liikumine väga kiire, sest neid ei olnud kellegagi võrrelda.

Algas välkmaleturniir. Mängiti koolipinkide peal. Kohtunikuks oli Rei. Mul olid mustad ja minu vastaseks oli mees, keda ma varem ei tundnud. Ta käis avangus d4-d6. Ütlesin, et see on valekäik ja välgus tähendab see kaotust. Rei ütles, et selle loeme juhuslikuks käiguks ja selle saab siiski tagasi võtta. Järgmisel käigul andis vastane minu kuningale etturiga d7-lt tuld. Ma unustasin kuningalt tule kõrvaldada ja käisin teise käigu. Nüüd ütles vastane, et valekäik on kaotus. Mina leidsin, et kui tema sai valekäigu tagasi võtta, siis pean mina ka saama. Puudutasin rusikaga tema lõuga. Küsisin, ega ma teda ei löönud, ja ütlesin, et loodetavasti keegi ei näinud. Hakkasin mõtlema, kas lüia ettur lipu, oda või ratsuga. Nupud pudenesid laualt põrandale, sest laud oli viltu. Proovisime neid tagasi panna, aga see ei õnnestunud. Seejärel proovisime panna teistele selles reas olevatele laudadele, aga see ka ei õnnestunud, sest need olid ka viltu. Lõpuks tegin ettepaneku, et mängime pimesi. Kellal olid seierid paigast nihkunud. Panin nad oletatavasse õigesse asendisse tagasi. Hakkasime üksteisele mõistatusi esitama. Mina esitasin lihtsa küsimuse, vastane pikema ja konksuga. Selle viimane lause oli, et mis torust tuleb muda. Vastasin, et tean teise sarnase mõistatuse põhjal, et õige vastus on mudatorust, aga ma saaks siis ka edasi mängida, kui ma midagi muud vastaksin, sest males on seisus võimalik teha rohkem kui üks erinev käik. Mõtlesin, et järgmiseks võib ta mulle esitada mõne veel raskema küsimuse. Oli kaks võimalust, kuidas mängida - kas püüda esitada võimalikult raskeid küsimusi, et vastane rivist välja lüia, või esitada lühikesi küsimusi, et enda mõtlemisaega kokku hoida.

Rääkisin, et kõigi parteide liikmeskond on avalik. Vastati, et Gorbatšovi partei puhul mitte. Ütlesin, et Gorbatšovi partei puhul jah. See oli väike venelaste partei. See, kes oli mulle vastanud, oli ise ka Gorbatšov. Üks vanem naine kallistas teda, sest ta oli kõigest hoolimata tänulik selle eest, mis Gorbatšov oli kunagi Eesti heaks teinud.

Mängisin kirimalet. Vastased saatsid mulle käike paberil. Olin vastanud elektrooniliselt, aga hakkasin mõtlema, et see ei ole vist määrustega lubatud. Vastane oli saatnud mulle käike nii, et neid oli raske paberi pealt üles leida. Ütlesin, et see loll kirjutas juurde, et mäng lõppes tema võiduga, aga mina ei ole sellega nõus. Ostsime väiksest raamatupoest raamatuid.

Olime Paide aias. Sõin ära ühe suure kibuvitsamarja, aga rohkem neid ei söönud, sest hakkasin kartma, et need on mürgised. Siiri rääkis, kuidas keegi nimetas ühte vilja teise nimega ja ta ei julge sellele enam öelda, mis on selle vilja õige nimi, sest muidu see inimene võibolla ei kasuta enam enda tarvitatud nimetust. Siiri ütles, millise soomekeelse lause ta kuskilt kuulnud oli. Imestasin, et tal soome keel nii hästi meelde jääb.

Mõtlesin, et peaksin tõesti saatma kirju paberil, sest arvuti seostub minu jaoks magistritöö kirjutamisega. Vaatasin, et mu magistritöö oli ainult 130 lehekülge pikk, samal ajal kui enamus lehekülgi jäi kirjutamata. Lugesin Jungi raamatut mälestustest ja unenägudest. Jung ütles seal, et nüüd on tal õnnestunud näha neid kohti (Kaunase puiestee kandis) lähedalt, mis lapsena paistsid eemalt. Ta lisas, et nüüd on ta näinud lähedalt isegi lapsena eemalt paistnud kitsesid. Ta lõpetas selle lõigu lausega: "Seepärast jää minu juurde, Akamba!"

Tulevane unenägu Hitlerist

Võin näha unes, et Hitler tahab uuesti võimule tulla, et allutada kogu Euroopa Liit Saksamaale. Ta läheb selleks Hindenburgilt volitusi küsima. Lähen temaga kaasa, et sosistada Hindenburgile kõrva, et ta tuletaks meelde, mis eelmisel korral juhtus ja volitusi ei annaks. Ma ei saa seda teha, sest Hitler hüpnotiseerib Hindenburgi ära ja see hakkab järjest andma allkirju kõigile paberitele, mis talle ette torgatakse. Hakkan kartma, et Hitler hüpnotiseerib mind ka ära, seepärast hakkan põgenema. Hitler hakkab mind taga ajama. Majade vahel sikk-sakke tehes õnnestub mul temast lahti rabeleda. Tahan põgeneda Uus-Meremaale, sest see oleks ainuke koht, kus ta mind kätte ei saa. Hüppan liikuvale rongile. Selgub, et see on täis natsipartei rünnakrühmlasi, kes hakkavad mulle lähemale tulema. Viimase abinõuna teen silmad lahti. Ärkan vanglas, sest tegelikult on mind juba kätte saadud.

*
Lisaks juba kirja pandutele nägin täna unenäo, kus oli inglise keele tund. Õpikusse oli kirjutatud või Kalme ütles, et "Tõde ja õigust" lugemata ei ole võimalik lugeda ühtegi teist raamatut. Kadri K-s vaidles vastu, et tema jaoks on see eelkõige konstateeriv raamat. Tahtsin öelda, et seda raamatut mõistab see, kes on maal elanud. Ma ei hakanud seda siiski ütlema, sest see oli liiga isalt kuuldud lause. Pealegi meenus mulle, et Kadri võis kunagi maal ka elada, sest ta tuli meile väiksemast linnast. Merje ütles Kadri jutu täienduseks, et selline oli näiteks see ilus poiss, kes pidevalt kitarri mängis. Ta ütles, et ta ei mäleta tema nime. Mina teadsin, et ta mõtleb Merkot, aga ma ei öelnud seda. Merje ütles, et välimuse rõhutamine on poisikeselik. Mind ajas see lause naerma, kuigi ma mõtlesin, et selliste asjade üle ei sobi naerda. Merje ütles, et ta ei mäleta, kas see poiss läks õppima karjapoisiks või lehmapoisiks. Mina mäletasin, mida ta tegelikult õppima läks, aga ma ei öelnud.

Unenäod valude vahel

Nägin unes, et käisime kooli kolmandal korrusel üksteise kannul ja igaüks mängis erinevat pilli. Ma ei kuulnud pillimängu helina, vaid tajusin seda kuidagi teisiti. (Pille näha ka ei olnud.)

Pimedas toas vehkis keegi minu kohal noa või käega. (Lamasin oma voodis.) Arvasin, et ta tahab mind ära tappa. Ta andis mõista, et kui ta mind tappa tahaks, siis oleks ta seda juba teinud. Ta lõi mind mõned korrad just selle kahtluse eest. Läksime kööki, kus pidin talle hernesuppi andma. Kui olin talle seda ühe kruusitäie andnud, kartsin, et see võis olla viga, sest ta võib olla härjapõlvlane, kes sööb nüüd kogu supi ära. Aga ta sõi siiski vaid oma portsu. Ta oli näärisokk. Suures toas pandi väljumiseks riidesse. Näärisokk halvustas ülikondade kandmist, sest nendega hakkab külm. Ta lasi panna ümber linikud, milliseid kanti vanasti idamaadel. Näärisokuks oli Andrus. Pille arvates oli minu süü, et Andrus tuletas meelde Piretit ja Kerstinit, samal ajal kui Andruse kohaletulek ise näitab, et kõiki sõpru saab samu ülesandeid täitma panna.

Tr saatis mulle koopia pikast kirjast, mille ta kirjutas vastuseks Tiiu kaebusele. Selle kirja alt tuli välja Tr õige nimi. See oli mehenimi. Mulle oli ta koopia saatnud vist sellepärast, et arvas, et mina võin ka kergesti pisiasjade peale protestima hakata. Kirja lugedes muutusid sinised tähed punasteks ja punased oranžideks, millele juhtis ka kirja tekst tähelepanu. Tekkis küsimus, et kui pikemal vaatamisel nähtav värv muutub, kuidas teavad inimesed siis, mis värviga on üldse tegemist. Nähtavasti peetakse õigeks värviks seda, mida nähakse esimesena. Tavaliselt ei olegi aega ühte punkti pikemalt vaadata, mistõttu ainult esimest värvi nähaksegi. Rääkisin Klausile, et mul on kahe öö unenäod järjest täide läinud - kummalgi ööl nägin unes, kellelt ma kirja saan, ja saingi mõlemalt inimeselt. Blog.tr.ee uute sissekannete pealkirjadesse ilmus soovitus, et tuleb probleem lahendada sellega, et täiustada blog.tr.ee otsingumootorit. Seletasin Klausile, et probleem seisnes vist selles, et inimese nimi on Tr ja lehekülje nimi blog.tr.ee. Sealt olid teemasildid ära kaotatud, nende asemele olid tulnud hinded, mida pandi kõigile blogidele ja riputati aegajalt värskelt paberitükil seinale välja. Minu blogi hindeks oli 25, mõnel 30 või 32. Mõtlesin, et aja jooksul võib minu hinne siiski ka tõusma hakata. Aga inimesed ei tea sellele kõrgemat hinnet panna, kui nad ei näe teemasilti, mille järgi sinna minna. Ütlesin maas istuvale K. Sandrile, et mind need hinded ei huvita. Ta vastas, et teda ka mõttetused ei huvita. Arutlesin, et sildid tuleks taastada, sest nad on ikka hinnetest paremad, väljaarvatud need sildid, mille tähendusest ma aru ei saa. Tahtsin tuua näiteks, et ma ei saa aru sildist "asjalik". Siis taipasin, et seda ei või öelda, sest Oudekkil just see silt ongi. Siis leidsin, et võibolla saab mõni neist kõigist aru.

Mängisime tsivilisatsiooni. Sel korral mängisime seda nii, et me ei sõdinud omavahel, vaid tegime koostööd. Minu kõrvale tekkis tsivilisatsioon, mille paadid hakkasid ringi sõitma ja kõigile kaarte jagama. Mulle eriti ei meeldinud, et kogu planeedi kaart mulle nähtavaks muutub, sest siis on raskem ennast selle pealt üles leida. Tsivilisatsiooni nimi oli tähistatud kolme tähega, nii et üks täht oli viltuse kriipsuga i. Erinevate kasutajanimede all oli kirjapilt natuke erinev. Minu ja Klausi tsivilisatsiooni nimetati kaubandustsivilisatsiooniks, aga kuna värskelt tekkinu läks minust kohe arengus mööda, siis öeldi mulle, et minu tsivilisatsioonil ei olnudki õige nimi. Vaidlesin vastu, sest tekkinu oli tegelikult vaid sama tsivilisatsiooni teine haru. Nähtavasti oli eeldatud, et valge tsivilisatsioon läheb nagunii arengus kõigist teistest mööda, et talle kaubandustsivilisatsiooni nimi pandi.

Üks meie kooli tüdruk tahtis kooliraadios teatada, et ta saab ühelt meesõpetajalt lapse. Läksime klassi 119 viivasse koridori. Keegi ütles, et ta sai kahe mehe käest teada, et veel üks kuulus kirjanik on haiglasse viidud, sest teda löödi kaks korda noaga. Ta ütles, et tema ei teadnudki. Küsisin, kas sellest oli tänases ajalehes juttu. Ütlesin, et ma pole veel tänaseid ajalehti näinud, aga kui seal seda sees ei ole, siis pole seda lugu päriselt juhtunud, sest need kaks meest mõtlevad asju välja.

Revolutsioonide hüvanguks

Kas mõni revolutsioon on õnnestunud? Mõne puhul võimu haaramine ei õnnestugi, teiste puhul saadakse küll võim, aga seda hakatakse halvasti kasutama. Et tulevikus paremini läheks, tuleks luua revolutsiooni kallakuga koolide võrk. Meil on vaja doktorikraadiga revolutsionääre. Et need koolid saaks rahus tegutseda, tuleb eelnevalt lisada põhiseadusesse paragrahv, et ükski seadus ei õigusta revolutsionääride tagakiusamist.

Prantsusmaale

Nägin unes, et mul oli Kerese raamatu käsikiri valmis, aga lugesin ühest raamatust juurde, et Keres sai luuletajaks, kui ta avaldas aastal 1935 "Akadeemia" jaanuarinumbris ühe artikli. Selle artikli tahtsin veel ka lisada. Otsisin selle numbri välja. Kerese artikkel oli paigutatud esikohale. See oli naljalugu, milles ta kirjeldas malevõistlusi, ütlemata, et ta räägib malest. Muuhulgas kirjutas ta, et kui üks annab tuld, siis teine tõmbab tuld enda peale.

Järgmine unenägu koosnes mõtetest, kui kahju see on, et seda artiklit tõenäoliselt päriselt olemas ei ole.

Ühes unenäos mängisin Klausiga kabet tema kabenuppudega. Tegin ettepaneku muljuda nupud teistsugusteks, et hakata mängima teist mängu, kus kõik nuppud käivad ühtemoodi. Ütlesin, et selleks ei võta me Klausi kabenuppe, vaid minu kabenupud. Rääkisin, et kuigi etteandmist mängitakse kiiresti, peaks seal tegelikult eriti palju mõtlema. (See on mäng malenuppudega, kus löömine on kohustuslik ja võidab see, kes enne nuppudest lahti saab.) Mõtlesin, et teooria tundmise korral võib seal siiski vähem mõelda olla, sest õigeid mänguvariante on arvatavasti vähem.

Nägin unes, et pidin hommikul rohtu võtma. Ema andis mulle rohu kätte. Varsti taipasin, et ta andis suure hunniku erinevaid tablette, aga pidin võtma ainult ühe tabeleti. Kui seda emale rääkisin, siis ta ütles, et ta tegi seda kogemata. Ütlesin, et ma võtsin vist juba kaks tabletti.

Nägin unes, et mind kutsuti Pariisi maleturniirile, aga ma ei olnud nõus minema. Selle peale kutsus naine, kes töötas Tallinnas asuvas Eesti Prantsuse saatkonnas mind paar päeva hiljem algavale teisele maleturniirile ühes teises Prantsusmaa linnas. Selle linna nimi tundus tuttav, aga ma ei teadnud, kus see asub. Mulle öeldi, et saatkond maksab mu rahalised kulud kinni. Küsisin voorude toimumisaegu. Öeldi, et pühapäeval on kaks vooru ja teistel päevadel üks. Nõustusin minema. Mõtlesin, et võtan kaasa ainult ranitsatäie asju. Mõtlesin, et oleks siiski halb, kui tahaksin ainult üks kord elus lennukiga lennata, aga just sellel korral kukuks lennuk alla. Ma ei teadnud, kas ma üldse kannatan lennukisõitu. Mõtlesin, et võin küll Prantsusmaale mängima minna, sest oskan prantsuse keeles viiki pakkuda ja teisi asju saab rääkida inglise keeles. Küsisin Habichtilt, kas ta on välismaal võistlustel käinud. Ta ütles, et ta on käinud mängimas Saksamaal ja Ameerikas. Küsisin kui palju see maksma läks. Ta vastas, et Ameerikas käimisele kulus 8000 krooni. Mõtlesin, et Prantsusmaal käimine oleks odavam. Vaatasin ajakirjast, kes olid sellel Prantsuse turniiril varem mänginud. Toodud oli üks partii, milles kummagi vastase reiting oli üle 2400. Mõtlesin, et siis ma parem ei lähe sinna, sest minu reiting on 500 punkti madalam. Edasi mõtlesin, et tegelikult on kindlasti toodud just kahe kõige tugevama osavõtja omavaheline partii, aga tegemist on suure šveitsi süsteemis turniiriga, kus on ka palju nõrgemaid osavõtjaid. Mõtlesin, et miks ma peaksin välismaale mängima minema, kui ma käin ka teistes Eesti linnades harva mängimas. Taipasin, et selle Prantsusmaa linna nime ei kirjutatagi niimoodi kolmeosaliselt, nagu ma algul arvasin, vaid see on hoopis tuttava nimega linn Lausanne. Otsustasin, et lähen Prantsusmaale ainult siis, kui Tõnu kaasa tuleb, sest üksi oleks välismaal raske. Tõnu pidi algul tulema, aga lõpuks ütles, et ta läheb Prantsusmaale alles paar päeva hiljem. Sellega oli otsustatud, et ma ei sõida. Varsti hakkasin siiski mõtlema, et võiks üksi ka sõita. See oleks mul olnud esimene kord nii kaugesse riiki sõita.

Tulevikuplaan

Kui nafta otsa saab, ei viska me oma autot ära, sest tõldasid ei jätku kõigile, vaid rakendame autole hobused ette. Mootori võtame välja, et hobustel kergem oleks. Tapjate lennurada ei lõhuta ju ka ära, vaid liidetakse etnoloogia muuseumiga. Tuleb ühendada ebameeldiv kasulikuga.

Kampsunid. Vihikud.

Nägin unes, et ema oli ühe riidepuu peale kogunud minu kampsuneid, mida ta tahtis ära visata, sest nendes olid augud. Mul hakkas neist kõigist kahju, sest nad olid väga ilusad. Eriti meeldis mulle kampsun, millel olid paljudes erinevates värvides suured laigud. Ütlesin, et kui neilt kampsunitelt varrukad ja kraed küljest lõigata, saab neid veel kanda.

Olin raamatukogus. Seal käis ringi üks vana mees, kes hüüdis, et tuleb minema hakata, sest raamatukogu pannakse kinni. Hakkasingi minema. Sain aknalaua juures kokku Oudekkiga, kes nägi välja rohkem nagu Reeli. Andsin talle kamba vihiku. Ütlesin, et kui ta tahab midagi vastu anda, oleks kõige parem anda teine kamba vihik, mille ma talle eelmisel korral tagasi andsin. Ta võttiski selle kohe kotist välja ja andis mulle. Imestasin, et ta teadis selle kaasa võtta. Sellele mõttele võis ta tulla minu unenägusid lugedes. Vaatasin, mis selle vihiku vahel on. Seal oli muu hulgas üks katkine paber, millele olin kirjutusmasinaga ühe enda loo kirjutanud. Oudekki ei olnud seda katkiolekust hoolimata ära visanud. Lugesin seda lugu. Tahtsin öelda, et see on palju keerulisem kui need asjad, mida ma praegu kirjutan. Oudekki läks korraks ära. Jäin tema tagasitulekut ootama, et siis edasi rääkida, aga võimalused selleks kadusid, sest tuba-buss kiiluti tihedalt inimesi täis. Teiste hulgas tulid Krister koos ühe tüdrukuga. Varsti hakkas buss sõitma. Hiljem kõndisin lumisel väljal. Lähenesid suusatavad Krister ja Riin. Kuna olin enne kahest erinevast asjast kartnud, et mind nendega ära tapetakse, siis tuli mulle nüüd mõte, et Krister ja Riin hakkasid ainult selleks suusatama, et mind suusakeppidega surnuks torgata.

Järgmises unenäos oli Riin see, kes eelmises oli olnud Oudekki. Ta oli teinud midagi sellist, et mul oli mõistus üles ütlenud. Nüüd proovis ta seda korda tagasi saada. Ütlesin ka ise, et loodetavasti läheb see veel korda. Oli siiski teada, et tavaliselt elulood niimoodi lõppevadki ja midagi rohkemat ei järgne. Ma olin Katariina II.

Järgmises unenäos olin need eelnenud unenäod juba internetti pannud. Ema oli neid lugenud ja ütles ühele vennale, et on tähtis teada, mida ma rahulikult mõtlen.

Vaatasin vana vihikut, kuhu olin koolis noodiharjutusi kirjutanud. Mulle oli teinud siis nalja ja tegi ka nüüd, et ühe ülesande sõnad olid "di-di di-din". Olin selle juurde kirjutanud märgid kahtepidi viltu, et naljakam oleks. Nüüd kirjutasin need teise kohta sama moodi ümber. Kas peale ärkamist või veel selles unenäos mõtlesin, et mulle jäi meelde, millised noodid vihikus olid, aga internetti ma neid ei pane, sest ei tea, kuidas need päriselt kõlaksid.

Läksin ühte bussipeatusesse, kus mõned inimesed juba ootasid. Tuttavatest oli seal Helen, kes oli tulnud Eestisse klassikokkutulekule ja polnud ikka veel välismaale tagasi sõitnud. Käisin edasi-tagasi, mõeldes, kas öelda talle midagi. Lõpuks ma ei öelnud.

Inimene peab

Inimene peab omama maad, et oleks koht, kuhu endale ausammas püstitada.
Inimene peab tundma tähti, et enda elulugu kirjutada.
Inimene peab õppima võõrkeeli, et enda elulugu ka võõrkeeltesse tõlkida.

Peegeldus taevas. Kool.

Nägin unes, et läksin koos emaga üle Sõpruse silla. Ihaste pool taevas peegeldusid sild ja sellel olevad autod. Imelik oli, et kuigi sillal autod liikusid edasi, seisid nad taevas paigal. Tegelikult olin kodus. Oli karta, et mind tahetakse õhku lasta. Tänaval nimega Laagna tee oli toimunud juba mitu plahvatust. Panin pea padja alla, et plahvatuse killud mulle pähe ei kukuks. Aga mind võidi altpoolt ka õhku lasta.

Henn andis Tiiule oma kalli fotoaparaadi. Tiiu tehtud fotod muutusid peale seda kõik ilusateks. Aga fotoaparaadi teinud firma hakkas teda süüdistama autoriõiguste rikkumises. Nähtavasti oli Hennule aparaadi müümise lepingus punkt, et sellega võib pildistada ainult Henn ise.

Oli matemaatikatund ja tahvlile oli kirjutatud üks ülesanne. Sander ütles, et x on null. Vaatasin, et null sobiks sinna küll hästi, aga edasi mõtlesin, et sellepärast, et ta sinna sobib, ei pea ta seal veel tingimata olema. Jürgen I. lahendas ülesande ära ja sai vastuseks 217. Selgus, et see oli ühe vanaaegse väeosatüübi liikmete arv. Jürgen teadis palju selliseid fakte, mida mina ei teadnud.

Malepartiis mängis must taotluslikult plaanitult. Üle ruutude jooksid diagonaalid. Algul mõtlesin, et ruutude arv ei klapi klasside arvuga, aga siis sain aru, et iga klassi kohta on kaks rida ja kõik ikkagi klapib. Olin esimese klassi õpetaja. Esimene minu õpilastest jõudis õppimises teisele tasemele. Varsti jõudis ka teine. Mõlemad olid tüdrukud ja nad olid omavahel sõbrannad. Mõtlesin, et poisid jõuavad võibolla sellepärast hiljem, et nad on tähestikus tagapool. Ees seisis veel hulk tasemeid.

Läksin sügisel kooli, kus lasti lindilt laule. Lauljad olid minu klassikaaslased, sest tundsin ära Lauri K. hääle. Kooli jõudis Ivar, kes oli muutunud suureks ja paksuks. Talle öeldi, et laulsid need, kes kevadel koolis juhtusid olema. Õpetaja Laats rääkis meie kirjanduslikest töödest. Tema jutu järgi pidi mul olema eriti suur kirjandusanne. Mõnes teises õppeaines nimetatakse hoopis kedagi teist andekaks. Minu kõrval istus Supilinna naisautor. Lugesin tema kirjutatud teksti, mis oli hoopis teistsugune kui minu oma. Kõndisin ringi ja rääkisin, et minu tekstides esinevad vaimud, kummitused ja kuld võivad mõnele tunduda niisama esinevat, aga minu jaoks ongi need kõik olemas.

Ümber tapalava

Millest sa siis mõtlesid,
kui pead tal otsast raiusid?
Mis olid sinu lootused
ja tulevikuootused?

Mis mõtles otsast võetud pea,
seda täpselt ka ei tea.
Mis raamatud tal meenusid,
mis oli varem lugenud?

List. Uusaeg.

Nägin unes, et Pille hakkas endale uut arvutit ostma. Küsisin, mis tema eelmisest arvutist saab. Vastati, et ta paneb selle nurka maha. Vaatasin kodu ümbruses kasvavaid puid ja mõtlesin, kui tähtsad need mulle on. Vahepeal nägin puid mitmekordselt. Tahtsin saata poeesia listi küsimust, kas kellelgi on saata ilusaid talveluuletusi. Panin selleks listi plekk-karbid üksteise sisse, et nende keskele asetada oma listi mõeldud kiri. Elaan andis mõista, et ta ei taha, et ma listi kirjutaks ja et ta vihkab mind. Pille ka ei tahtnud, et ma listi kirjutaks. Sõimasin teda selle eest internatsionalistiks.

Mul oli jäänud tegemata uusaja eksam. Mõtlesin selleks vana konspekti järgi õppima hakata. Kuna mul ei olnud midagi muud teha, siis kavatsesin õppida kaks nädalat. Enne mõtlesin küsida õppejõult, kas võib eksami vana programmi järgi teha või peab tegema uue järgi. Olin valmis uuesti uusaja loengutes käima hakkama. Esmaspäeviti pidi olema veel nende juurde kuuluv uusaja võimlemine. Täna oligi esmaspäev, aga ma ei teadnud, kas need hakkavad juba täna pihta, sest ühtegi loengut ei olnud veel olnud. Ähvardas selguda, et loenguid peetakse vene keeles. Sel juhul kavatsesin õppejõule öelda, et see, et ta peab loenguid võõrkeeles, näitab, et ta ei oska neid eesti keeles pidada. Ma ei hakka võõrkeelsetes loengutes käima, sest mulle pole sellist haridust vaja.

Eile ja täna

Eile toimus "Eesti ajaloo" 6. köite esitlus. Ma ei tahtnud sinna minna, et mitte rikkuda rahulikku meeleolu. Täna hakkas natuke kahju, et ei läinud. Kas sellest järeldub, et esitlus toimus üks päev liiga vara? Jääb võimalus minna 5. köite esitlusele, kui see kunagi toimuma peaks.

Eile mõtlesin, et ma ei taha lugeda artiklit tarbimisest. Täna seda lugedes hakkasid meeldima nii artikkel ise kui ka kõik kaubad.

Loogikareeglid

Nägin unes, kuidas lugesin ühte ajalooraamatut. Seal oli kirjutatud, kuidas üks vanaaegne rahvas hävitas teise vanaaegse rahva keele. See ajas mind nutma. Järeldasin, et nii võib juhtuda ükskõik millise rahvaga. Ja vaevalt, et keegi hakkaks kadunud keelt taastama. Lugesin ühte kooli ajalooõpikut. Ütlesin, et loen kõik ajalooõpikud mitu korda läbi. Mul oli ajaloos doktorikraad, aga tahtsin minna jälle ülikooli ajaloo sisseastumiseksamit tegema, et näha, kas saan esikoha. Võimalik, et oleksin saanud ka vähem punkte kui eelmisel korral. Kavatsesin teha ainult ajalooeksami ja jätta teised ajaloo osakonda pääsemiseks vajalikud sisseastumiseksamid tegemata. Ma ei teadnud, kas sinna saab üldse kaks korda astuda. Tõnu rääkis, kuidas ta käis tegemas füüsika sisseastumiseksamit. Tal oli lubatud seal füüsika käsiraamatut kasutada. Kui minul seda lubatud oleks, oleksin kõik ülesanded ära lahendanud. Aga kui mina füüsika sisseastumiseksamit tegin, siis seda ei lubatud.

Oudekki saatis meie perele jõulude puhul paberile kirjutatud luuletusi. Klausile saatis ta kolm luuletust kolmel paberil. Mulle saatis ta ainult kaks luuletust, sest mina olin temaga niigi e-maile vahetanud.

Toomas küsis mult, mitu mõtet ma päevas mõtlen. Vastasin, et mõtlen raamatut lugedes iga lõigu kohta ühe mõtte. Peale seda olin teises toas oma voodis. Vaatasin, et aknast paistab sinine taevas, kus on ainult üksikud pilved. Ema oli öelnud, et ilusa ilma all mõeldakse selget taevast. Selle põhjal järeldasin, et nii ütlejate jaoks võrdub sinine ilusaga. Mõtlesin veel, kas selline järeldus on loogikareeglitega kooskõlas ja kuidas oleks seda kõige loogilisem sõnastada.

Naer

Ma pean rohkem nalja tegema, et rohkem naerda. Nooremana kippusin naerust lämbuma, nüüd naeran lühemalt ja vaiksemalt. Varem naersin kellegi juttu kuulates, nüüd üksi olles. Seejuures võin ma jutu tõsise näoga ära kuulata ja alles üksi jäädes selle üle naerma hakata. Näo järgi öeldakse mulle sageli, et naeran, aga mis naer see ikka on, kui seda ise tähele ei pane.

Vene kodusõda

Nägin unes, kuidas rääkisin, et Pille tuttavad lasevad tal alati tervitusi edasi öelda, aga minu omad mitte. Ma ei tea, kas mul on teistsugused tuttavad või suhtutakse minusse teisiti. Siis tuli mulle meelde, et Oudekki palus mul ka tervitusi edasi öelda. Ütlesin, et kui keegi tahab minu kaudu tervitusi edastada, siis lasen need edastada kirjalikult. Pidin enne kooli minema Emajõe või Kalda tee bussipeatusesse Oudekkiga kokku saama. Need olid ilusad kohad. Kui läksin oma trepikotta, tulid ühed mehed selle ukse juurde järgi ja puhkes lööming.

Tiiu pani oma leheküljele foto endast noorena ja kirjutas teist korda juurde, et noorena hüppas ta viienda korruse aknast alla, aga see ei teinud talle midagi, sest ta oli jõudnud kõrgele arengutasemele. Ta hoiatas siiski, et ka kõrgel arengutasemel olles ei tohi kõrgelt alla hüpata, sest inimese arengutase võib langeda.

Istusin loengus, kus räägiti Venemaa kodusõjast. Värvisin jutu põhjal oma kaustikusse joonistatud kaarti. Kommunistide võimu all oli ainult väike ala Moskva ümber. Seal puhkesid järjest ülestõusud, aga kõik suruti maha. Lõpuks leidsid Ukraina ja kommunistidest kirdesse jääv riik, et nad tõusevad ise üles ja vallutavad kommunistide käes oleva ala. Nad lootsid suuremale edule, sest nende elanikud ei olnud venelased ja väljast tulles oldi tugevamad. Nad tahtsid luua ühist slaavlaste riiki. Hakkasin neid kahte riiki kollaseks värvima, tehes varasema värvi üle. Korraks tundus, et osa kommunistide alast oli ka kollane, mis oleks olnud halb, sest siis ei oleks saanud vaenupooli kaardil eristada, aga siis taipasin, et see oli siiski ka üks mässuliste aladest. Vaatasin, et kommunistide ala on siiski tunduvalt suurem kui nende ründajate alad, seega oli vähe lootust, et ründajad saavutavad edu. Vaatasin selja taha ja nägin, et teistel olid kasutada trükitud kontuurkaardid. Ütlesin, et mul ei ole neid vaja, sest tunnen kaardi ilma selletagi. Selle peale kõlas naer.

Isa sai raha. Ütlesin, et see on arvatavasti "Kuma" raha. Hakkasin üle tüki aja "Kumast" ristsõna lahendama. Mul oli kaks erinevat selle ajalehe numbrit. Ühele neist olin peale kirjutanud, et see on lihtsalt uus eksemplar. See tähendas, et olin kunagi varem juba sama numbri teist eksemplari lahendanud. Ma ei mäletanud enam hästi, mis meetodiga ma varem ristsõnu lahendasin.

Olin täna välja andnud kolm eestikeelset raamatut ja otsustasin, et annan veel ka ühe ingliskeelse. Viimane oli segasem.

Eestlased

Kui me oleme eestlased, siis peaksime kõigile teistele eestlastele midagi head tegema. Eestlane, kes teeb teisele eestlasele midagi väga halba, ei olegi õige eestlane.

Tulevaste aegade tarvis märgin siia üles, et täna näitas kraadiklaas -25 ja oli päris hea tunne väljas kõndida.

Tuumakatsetus

Nägin unes, et ameeriklased olid katsetanud nii suurt tuumapommi, et see reostas miljard ruutkilomeetrit ehk kogu Ameerika ja suurema osa Venemaast. Tuumakatsetuse tagajärjel oli reostatud kogu Euraasia. Tahtsin selle eest Bushile ja Putinile kätte maksta.

Viimastel nädalatel olen maleklubis mänginud reeglite järgi, et kumbki paneb oma vigurid ritta ise ükskõik millises järjekorras, isegi mitte sümmeetriliselt, asetades neid lauale ühekaupa kordamööda. Täna nägin unes esimest selliste reeglite järgi mängitud partiid. Ma ründasin, aga samas oli olemas oht, et saan ise mati. Mängu lõpul ei saanud ma ühest vastase nupust enam aru, mis väljal see on.

Ühes unenäos lugesin isa luuletusi mustade kaantega luulekogust ja ei olnud nende sisuga rahul.

Jälle Tallinnas

Kuigi ma pole seal käinud kaugeltki iga aasta, olin täna seal sel kuul juba teist korda. Tänavate paiknemine tundus ikka olevat natuke teistsugune kui kaardil. Küsisin ka soomlase käest teed. Ta oli linnast vist nii palju halba kuulnud, et ei riskinud mulle vastamiseks seisma jääda ja pidin mõned sammud temaga koos tagasi jalutama. Elusalt üle autotee jõudmise tõenäosus tundus ka palju väiksem kui Tartus.

Jutuajamine ilmatargaga

- Kas sel aastal võib tulla kevad varem?
- Vähemalt võib ta tulla varem kui suvi.
- Kas vastab tõele, et lähemal ajal läheb väga külmaks?
- Jah, kui teil torud lõhki lähevad.
- Kas kasvuhooneefekt on päriselt olemas?
- Mis mõte oleks kasvuhoonel, kui tal mingit efekti ei oleks?
- Kas meie lumi on piisavalt kvaliteetne?
- Lumi läheb meil iga aastaga järjest kvaliteetsemaks, aga maailmatasemele jääb veel alla.
- Mida ütlete lõpetuseks?
- Paljud tahavad teha ilma, aga osad jäävad kõigest ilma.

Asunikud

Nägin unes, kuidas läksime M. Kerese poole, et P. Kerese raamatu väljaandmiseks luba saada. Ta hakkas käsikirja lehitsema ja tegi sellesse täiendusi. Muu hulgas kirjutas ta juurde, mis oli nende kassi nimi. Küsisin, kas midagi maha tõmmata, aga ta ei pidanud seda vajalikuks. Ta ei jõudnud käsikirja ühe päevaga läbi lugeda, seepärast pidime teinekord tagasi tulema. Istusime ümber laua ja ta tõi P. Kerese 90. sünniaastapäeva puhul lauale P. Kerese aegseid toite. Hakkasime neid sööma. M. Keres juhtis tähelepanu sellele, et laual on seajalad, mitte seapea. Vahe seisnes selles, et seapead süiakse viina kõrvale, aga seajalad näitavad seda, et P. Keres ei olnud kunagi purjus. Kaebasin, et tulime siia raamatu jaoks fotosid tegema, aga kõik süiakse ilma pildistamata ära. Küsisin Hennult, kas ta pildistab. Henn vastas, et ei pildista.

Nägin unes, kuidas uued asunikud läksid mere äärde. Esimesel päeval hakkasid nad sealt põgenema, sest üks poiss hüüdis kalju otsast: "Nad tulevad, nad tulevad!" Arvati, et tulevad tapjad linnud või vaenuliku rahva liikmed. Tegelikult tulid küll linnud, aga nad lendasid lihtsalt üle. Asunikele jagati maad. Igaüks sai oma maatükki, mille ta pidi täiesti üksi ilma perekonnata üles harima. Nad millegipärast ei kartnud seda. Oli vaja otsida ka kulda. Üks naine ütles, et nüüd ta näitab, milline kuld on. Ta võttis oma jala juurest kuhjast suure mullakamaka ja näitas selle seest midagi kollast. Üks mees ütles, et see ei ole kuld, vaid õun. Nähtavale ilmus tõesti ka pooleks lõigatud õuna ümbritsev tüüpiline õunakoor. Aga minu arvates ei olnud selleks, et näidata, milline kuld on, vaja näidata tingimata kulda ennast, vaid võis näidata ka midagi kullaga ühesugust.

Nägin unes, et leidsin vanade paberite hulgast lisaks varem leitule teise Fantooomide Ühingu aegse Fantoomide Ühingu teemalise unenäo üleskirjutuse. See algas sõnadega: "Mina kui kamba pealik nägin unes". Mõtlesin selle liikvele lasta. Esiteks mõtlesin selle saata Tõnule, sest temast oli unenäos juttu. Teiseks Kristerile kui teisele tähtsamale Fantoomide Ühingu liikmele, kuigi tema poleks nõustunud väitega, et pealik olin mina. Kolmandaks Oudekkile, sest ta oli teise kamba liige. Tema polnud küll Fantoomid Ühingu liige, aga ma ei pidanud tema eest selle saladusi varjama, sest oleksin võinud võtta ta selle liikmeks ainuisikulise otsuse põhjal, kui oleksin temaga sel ajal kokku saanud. Mõtlesin, et see, et Oudekki nime uus väljailmumine tekitas vapustuse oli tegelikult loomulik ja ta pidi sellega arvestama, kui pani artikli alla oma õige nime. Kõik nimed võivad mõnda vana tuttavat vapustada, võibolla kedagi ka minu nimi.

Nägin unes, et sõitsin rongiga. Kuna sõit kestis öö läbi, pidin vahepeal magama ja ei saanud sel ajal oma raha valvata. Ärgates lugesin selle üle ja ütlesin, et seekord varastati ära ainult osa raha. Ann ütles, et Agol varastatakse ka alati rongis raha ära.

Märk helendab

Nüüd lõpuks üles tunnista, mis oled salanud,
et salajane tegevus on juba alanud.
Tagatoad kõik ammu täis on mehi kiivriga,
kes hiireurgu mõõkadega lähvad hiilima.
Kui teerull vastu sõidab neil, see lapikuks nad teeb,
sest kitsas on see hiirekäik, teist pole sõjateed.

*
Unda, unda, küll siis näed,
kuidas värisevad käed.

Unda nii, et laines meri,
milles ära uppus Muri.

Unda nii, et kännud järel,
murdund puusid ujub merel.

Kui sa undad, siis saad kondi,
kasvatame sinust tondi.

Diktaatorid

Nägin unes, et diktaator andis mulle käske. Parodeerisin teda, aga nii, et tema arvas, et mõtlen kõike tõsiselt. Lõpuks otsustasin tema võimule lõpu teha. Lõikasin tal pea otsast. Viisin ta vannituppa ja surusin ta pea vee alla, nii et ta uppus. Mõtlesin, et see on ohtlik tegevus, sest kui peaks selguma, et see ei olegi unenägu, siis võin kellegi päriselt ära tappa. Hilisemas unenäos mõtlesin, et oleksin lihtsalt võinud diktaatori ihukaitsjatele öelda, et nad ta vanglasse viiksid, sest nüüdsest olen mina valitseja. Tähtis on initsiatiivi haaramine.

Nägin unes, et mängisin maleturniiril, mida peeti šveitsi süsteemis ja millel oli 9 vooru. Kuuendas voorus võitsin ja peale seda oli mul esimest korda 50 protsenti võimalikest punktidest. Rääkisin, et see on tüüpiline, et ma turniiri lõpu poole tabelis tõusma hakkan. Küsisin kahelt kaasvõistlejalt, kui palju neil punkte on. Neil oli ka mõlemal 3. Mul käis peast läbi mõte, et tegelikult võin veel kolm viimast mängu kõik kaotada. Voorude vaheajal nägin möödumas kahte vanemat meest, kes ütlesid enda kohta, et mõttetud mehed on kõige õigemad mehed. Kõndisin koridorides ringi. Vastu tulid Klaus ja Lemmit, kes arutasid omavahel, mida mina Oudekkist arvan. Mõtlesin, et Lemmit ja Oudekki ei ole üldse võrdsed, sest Lemmit ei käinud isegi mitte minu klassis, aga Oudekkit tundsin veel paremini kui klassikaaslasi.

Nägin unes, et vaatasin ajakirjast malepartiid, kus maailmameister oli mänginud valgetega ja tema vastane oli valinud hispaania avangu vahetusvariandi. Must käis avangus Ld7, aga sealt aeti ta varsti ära. Valge käis Vd1 ja Ve1, saavutades vabadel liinidel tugeva rünnaku musta vangerdamata kuningale. Mäng lõppes kiiresti valge võiduga. Lugesin ka Hitlerist. Tema kohta kirjutati, et sõja algul tegutses ta väga õieti, aga hiljem pidas ta ennast kellekski teiseks ja tegi vaimuhaiguse tõttu suuri vigu. Oli siiski öeldud, et ka lahingu kaotamise järel oskas ta oma vägedega taganeda. Mõtlesin, et algul arvati ülikoolis minust ka, et teen kõike õieti, mistõttu mulle pandi kõrgemaid hindeid, et mitte mulle takistusi teha, aga hiljem hakkasin vigu tegema ja siis suhtumine minusse muutus. Mõtlesin, et pean ikkagi doktorantuuri astuma, sest oskan alles nüüd rahulikult mõelda. Hiiemaa ütles minu eelmise uurimistöö kohta, et olen selles kasutanud venekeelset kirjandust, aga parem on lugeda inglise keeles. Vastasin, et tõlget vene keelde lugesin sellepärast, et see oli raamatukogus olemas, samal ajal kui ingliskeelse originaali välismaalt tellimise eest oleks maksta tulnud. Üks õpilane rääkis, kuidas Urbasel oli kõigi asjade kohta ilus süsteem olnud, aga see ei vastanud tegelikkusele. Ta jäljendas seda, kuidas Paesalu oli tunnis neid asju seletanud, tehes järgi Paesalu pealiigutusi. Tal oli Paesalu pea. Ta ütles, et bee on inglise keeles mesilane, siis võib arvata, et sellest tuletatusd sõna beesting tähendab mesindust, aga tegelikult tähendab see teist asja. Mõtlesin, et see tähendab siis õite koristamist. Aga ta ütles, et see tähendab mesinduse vastu võitlemist.

Võrdlusi

Juua klaas teed on parem kui olla paar päeva välismaal.
Juua klaas teed välismaal on parem kui olla kodus päev otsa söömata ja joomata.
Juua klaas teed kodus on parem kui juua kaks klaasi teed välismaal.

Bussiliiklus. "Maaleht". Vaade aknast.

Nägin unes, kuidas seisin koos teiste inimestega Kanali bussipeatuses. Taheti vastu võtta halba põhiseadust. Inimesed kavatsesid minna bussi peale sellele vastu hääletama, aga bussid sõitsid juba peatumata peatusest mööda. Võibolla oli see peatus ära kaotatud. Seetõttu hakkasin minema jala Pärmivabriku peatuse suunas, et kas sealt bussi peale minna või kuna siis oleks sõita jäänud ainult üks peatusevahe, minna kogu tee jala. Keerasin siiski ümber ja läksin Sõpruse silla juurde. Selgus, et bussid olid sealtkaudu ümber suunatud, sest Pärmivabriku juures käisid jalgrattavõistlused. Läksin bussi, kus oli ka kontroll. Ma ei tahtnud kontrolli nähes piletit augustada. Samas oleksin pidanud ka seda tegema, muidu võisin trahvi saada. Oleksin saanud vähemalt öelda, et mul on tunnistajad olemas, et kavatsesin lõpuks pileti augustada, sest lubasin augustada ka oma vastuhääle põhiseadusele.

Nägin unes, et "Maalehes" oli enne valimisi terve lehekülg täis pilte, mis ei olnudki fotod, vaid videod. Ühel videol istus isa tugitoolis ja tema kõrval tugitoolis istus Tuuli Koch, kes vilkus, vahepeal kadudes ja siis jälle nähtavaks muutudes. Isa rääkis seal, et see on lubamatu, et lehte pannakse kirjaliku teksti asemel videod. Ta ütles, et pealegi ei ole teatavaks tehtud kellaaega, millal filmimine toimub.

Nägin unes, et lamasin oma voodis. Mõtlesin, et peale kolimist hakkasin magama seda pidi, et teha muudatus, aga peaksin nüüdsest keerama pea teise voodi otsa, et asend vastaks sellele, mis ta oli Kaunase puiesteel. Halb oleks küll olnud, et siis oleks pea olnud lähemal suure toa uksele, kui sealt keegi tuleb. Teadsin, et kui vaatan aknast välja, ei näe ma seal siinset ümbrust, vaid Kaunnase puiestee hoovi. Nägin seda kujutluses ilma silmi avamatagi. Ma ei mäletanud ainult, kas seal elades vastasmaja paistis ka siis, kui puudel olid lehed või mitte. Aga praegu olid puud raagus. See vaatepilt tuletas meelde, et seal hoovis elas ka Oudekki. Mõtlesin, et sel aastal, kui lugesin kokku, mitu korda ma kedagi unes nägin, kartsin, et esikohale võib tulla Oudekki, aga tegelikult tuli mitu inimest temast ettepoole. Nüüd hakkan teda veel harvemini unes nägema, sest temast pole vaja enam nii palju mõelda, sest põhilised asjad on juba ära mõeldud.

Ainsus ja mitmus

Kui tegemist on ainsusega, siis on asju üks, kui mitmusega, siis rohkem. Aga 1,4 on rohkem kui üks, ometi ümardatult üks. Kas ta on siis ainsus või mitmus? Ja 0,4 on ümardatult vähem kui üks, kas ta ei ole siis ainsus?

Või on need ainult grammatilised mõisted. Kas seega "kaks meest" on ainsus ja "ühed mehed" mitmus?

Indiaanlased

Nägin unes, et vaatasin filmi indiaanlastest. Eemal nägin õppejõudu, kes oskas indiaanlastest rääkida. Indiaanlased asusid puulatvu mööda teele. Kartsin, et neist võidakse eeskuju võtta ja nii puu otsast alla kukkuda. Kui Tarzan oli filmis liikunud edasi ennast liaanide abil kiigutades, siis need indiaanlased liikusid nagu rongid mööda rööpaid. Päriselt nii teha ei saa, aga filmis võis teha. Istusime nende indiaanlastega maas ja võtsime järjest kätte asju. Kui indiaanlaste asjad on tehtud nii, et nad kaua vastu peaksid, siis eurooplaste asjad tehakse nii, et nad kiiresti laguneksid ja nende asemele uued ostetaks.

Nägin unes, et mängisime meie klassi poistega kooli saalis korvpalli. Enamus tahtsid olla ühes ja samas meeskonnas, nii ei jätkunud teise meeskonda mängijaid.

Nägin unes, kuidas andsin välja ühe uue luulekogu. See ilmus aastavahetusel ja oli eelmise aastaarvuga. Parem oleks olnud anda välja uue aastaarvuga, sest poest kõik käesolevast aastast vanemaid raamatuid ei osta. Siis oli see Priidu Beieri ja ühe naise ühine luulekogu. Avaluuletuseks oli pandud kahest 4-realisest riimitud salmist koosnev, mille viimases reas oli öeldud, et raamatu annab välja kirjastus Ilmamaa. See oligi Ilmamaa välja antud. Avaluuletus võis olla käsikirjas välja valitud kirjastuse mõjutamiseks, et raamat ikka välja antaks, ja see mõjuski. Teiselt poolt võis sõnaga "Ilmamaa" olla vihjatud minu esimese luulekogu pealkirjale "Maailmakord". Mul oli avaldatud sarnane luuletus, kus oli lõpus sõna "maailmakord". Beier võis hakata kirjutama sarnast luuletust, aga selleks, et mingi erinevus ka oleks, kirjutada "maailmakorra" asemel "Ilmamaa", mis tähendab küll sama asja.

Nägin unes, et läksin maleklassi ja ütlesin Reile, et raamatu käsikiri on valmis. See oli Kerese raamat. Võtsin selle käsikirja portfellist ja panin lauale. Vaatasin Kerese raamatut "Valitud partiid", et seal on partiide juures palju sõnalisi kommentaare, mida oleks ka saanud sõnalisse raamatusse panna. Keres ütles raamatus, et need kommentaarid, mis ta on kirjutanud, tunduvad õiged kommenteerimise hetkel, aga pärast tundub kõik teisiti. Mõtlesin, et seega on male ikkagi peamiselt mäng ja nuppe võib tõsta ükskõik kuidas. Leidsin ajakirja "Informaator" uue numbri. See oli selle aasta esimene number. Kuigi neid pidi aastas ilmuma neli tükki, oli see ilmunud alles augustis, mis näitas, et ajakiri oli raskustes. Sven rääkis millestki, kus on sees aasta kõik partiid. Panin käsikirja uuesti portfelli, et ma seda sinna ei unustaks. Hakkasin ära minema. Üks väiksem poiss ütles, et ma temaga mängiksin. Ütlesin, et ma ei saa, ma pean teise kohta ka minema, muidu jään hiljaks. Mõtlesin kirjastust. Praegu oli veel aega. Oli reede ja kell oli neli, aga kirjastuses pidi tööpäev lõppema hiljemalt kell kuus. Läksin läbi koolimaja, sest maleklass tegutses reedeti koolimaja tiiva esimesel korrusel. Fuajees mõtlkesin, kas tervitada Maimret või Sasi. Ise ma enam koolis ei käinud. Seisin ühe asutuse välisukse taga. Peitsin ennast suure koera eest avatud ukse ja seina vahele. Mõeldi, kas viia koer ära majja. Sellele kaasa aitamiseks ütlesin, et sellel asutusel pidi jah olema 40 elevanti. Tegelikult koer ei olnud päris elevant ja ühtegi teist looma ei olnud ka näha.

Ilm

Täna on ilus sulailm. Selline, millega saab lompides ujumas käia. Kui üleni vee alla ei mahu, saab ometi minna lompi sisse ja teha ujumisliigutusi. Kui jälle külmaks peaks minema, saab ilma uiskudeta uisutada. Igal pool enam ei saa, sest mõne koha peal ei ole isegi vett, vaid ainult kuivanud asfalt. Aga kui püsib sama ilus ilm nagu praegu, võib see isegi soojal aastaajal ilusaks jääda. Õigemini ongi juba soe. Jahe võib hakata ainult toas.

Ma ei kirjuta niisama ilmast, vaid see tõmbaski endale suure osa tähelepanust. Ta tänab mind tähelepanu eest. "Kas tasub?" küsin mina, sest olen jälle katuse all.

Viktoriin

Nägin unes, et EP koduleheküljel oli olnud mitu asja minu kohta, aga nüüd oli ta need kõik maha võtnud ja asendanud natuke hirmuäratavate piltidega. Ta ilmutas ennast mulle kooli õues vana tamme juures. Ta ütles, et lõpuks tean ainult mina ise, kas ma jään ellu. Kogemuste põhjal tundus, et tal võib õigus olla.

Nägin unes, et läksin tornmaja juurde, et matta seal maa sisse taimedele väetiseks üks kanamuna ja veel üks toiduasi. Ütlesin, et siin on ju kellegi haud. Sinna oli maetud üks noor poliitik ja veel paar inimest. Sealsed elanikud palusid mind, et ma paneksin raamatuid hauakivile toeks, aga neid oli raske nii tagasi panna, et asi tasakaalu jääks.

Nägin unes, et Jürgen I. oli teinud klassikaaslastest fotosid, millest ühele oli pannud nimeks "Mitu tüdrukut silmast ragulkat sihtimas". Algas bussisõit. Korjasime peale ka need, kes olid ees jala minema hakanud. Sihtkohas teised klassi liikmed rääkisid palju, aga mina olin liikumatult paigal. Merko oli noorema näoga kui ta oli olnud televiisoris. Tüdrukud naersid tema jutu üle. Kuulutati välja viktoriini algus. Avasin alles nüüd esimest korda suu. Küsisin Kristerilt, miks ta arvab, et ta minust rohkem punkte saab. Hammustasin teda sõrmenukist, nii et järgi jäi verine auk. Hakkasin viktoriini tegema üksi. Algul arvasin, et teised teevad võistkondadena, aga varsti hakkas tunduma, et nad on juba nii vanad, et teevad ka ühekaupa. Küsimusi esitas Tõnis. Mulle ei meeldinud, et kaks küsimust oli alkohoolsete jookide kohta, sest mina ei saa selliseid asju teada. Samuti ei meeldinud mulle valikvastustega küsimus selle kohta, millise riigi valitsejal on mitu naist. Lõpuks läksid küsimused üle Kulboki koostatud paroodiaks, millele ei pidanudki vastama. Hakati punkte kokku lugema. Seletati, mis olid õiged vastused. Kersti seletas, kuidas lugeda võõrkeelset graafilist sõlmkirja. Kõik peale minu tundusid selle kohe selgeks saavat. Kui punktid olid antud, ei paistnud ikka veel, mitu punkti ma kokku olin saanud, sest need olid paberil laiali. Pahandasin veel selle üle, et paber on rebenenud. Rebisin seda protestiks ka ise natuke. Artur ja Krister ütlesid, et ma sain ainult ühe punktiga viimase koha. Ütlesin, et see on vale, sest teadsin, et sain rohkem punkte ja kõrgema koha. Aga ühest ajakirjast lugesin, et olin jaganud kahe punktiga viimast kohta sellesama tüdrukuga, kes mind väidetava viimase koha pärast mõnitas.

Tänasest "Postimehest"

Erkki Bahovski nimetab, kuidas tahetakse EL põhiseaduskava jälle läbi suruma hakata, viidates välismaale ja Rahvaliidule, aga ei maini Urmas Paeti eilset artiklit tema oma lehes.

*
Ukraina kohta kuuldub, et sealne president teeb nägu, nagu oleks gaasihinna tõstmise leping Venemaaga olnud vastastikku kasulik, aga vähemalt täna jääb mainimata, mis on väidetavalt Ukrainale kasulikud punktid. Kas see, et hinda ei tõstetud veel rohkem?

*
Avaldatud on artikkel eurole ülemineku kiirendamise võimalustest, kuid üldse ei arutata enam, kas eurole üleminek oleks ka kasulik. Kuigi EL liitumisleping selleks lausa sunnib, peaks olema hea, et ta saab ise selle nõuetele mittevastavuse pärast peatada. On ikka vahe, kas hoida iga päev toidu muretsemisel käes oma kodumaa tegelaste pilte või välismaiste arhitektide loomingut näitavaid.

*
Jaanus Betlem kritiseerib religiooniõpetust. See õpetus ei tohiks siiski olla dogmaatiline, kui on religioonide paljusus. Tegelikult saab muidugi tutvustada kõiki uskusid ühe usu vaatepunktist, selleks üheks usuks võib olla näiteks ateism. Ekslik on arvata, et usuga ei kaasne mõtlemist. Mõtlemisest ongi tingitud, et usulahke on palju ja neid tekib juurde. Et üldse midagi uskuda, peab see teadvusesse jõudma, teadvusesse jõuda on asjal aga kergem mõtlemise teel.

Film kursusest. Kool.

Nägin unes, kuidas näidati filmi meie kursuse kohta. Algul tundus mulle, et pildid on esimesest kursusest viimase suunas, siis sain aru, et film on tehtud nii, et ta läheb justkui järjest ajas tagasi, kursuse tekkimise eelsesse aega. Eri piltides olid erinevad kursuse liikmed. Ühel pildil oli üliõpilane Hein, kes oli koos Mirjamiga koostanud kursuse välimääraja. Ta võis olla Lauri Heina vend. Tal oli ühes silmanurgas sigaret ja silmatera, teisel silmal oli silmatera keskel ja ka sellest väljus sigaret. Edasi näidati, kuidas M. Klesment saapaid jalga tõmbas, et sporti tegema hakata. Siis tulid mõned tantsivad tüdrukud. Mind ei olnud ühelgi pildil.

Nägin unes ka seda, kuidas vaatasin Jüri Arraku pilte. Läksin raamatupoes riiulite juurde, kus oli veel tema pilte. Ta kõndis seal ise ka koos oma alaealise pojaga, kes temalt midagi nõudis. Ajasin kogemata kaks üksteise vastu pandud riiulit ümber. Ma ei saanud neid enam peatada, kuigi püüdsin. Ma ei teadnud, kas pean nüüd kõik nendes riiulites olnud raamatud välja maksma. Teatati, et keegi sai selles õnnetuses surma. Ma ei uskunud ja mõtlesin, et see on ainult loll unenägu. Mõtlesin, et ajasin sellepärast need riiulid ümber, et mind oli varem hoiatatud, et ma kuskile vastu ei läheks. Ülo Vooglaid on öelnud, et kui lapsele öelda, et ta on loll, siis tulebki temast loll. Vaatasin kodus aknast, kuidas lund oli jälle sadama hakanud. Enne seda oli maa paljaks sulanud. Nüüd ei olnud aru saada, kas sadavast lumest midagi maha püsima jääb. Mõtlesin, et peab kogu aeg kaasa elama ja lootma, et lumi maha tuleb ja püsima jääb. Kui nelja aasta möödudes kevad kätte jõuab, tuleb hakata lootma, et lumi ära sulab. Olin koolis. Toomal ei olnud kuskile kirjutada ja ta küsis mult paberit. Olin varem andnud, aga nüüd ütlesin, et enam ei anna, sest ma ei saa rohkem lehti välja tõmmata. Andsinn talle siiski ühe vihiku valgest paberist kaaned, mille vahel ühtegi lehte ei olnud. Ütlesin, et tahan neid ka tagasi saada, sest tagumisele sisekaanele olin midagi kirjutanud. Vaatasin Fantoomide Ühingu ajalehti. Nägin, et Erik oli ka ühte ajalehte välja andnud, tema lehe nimi oli "Lenin". Ta oli sinna kirjutanud ingliskeelseid roppusi. Olin need endale ümber kirjutanud, saamata tookord veel aru, mida need tähendavad. Volmer tegi meile parajasti etteütlusi, et valmistuda lõpueksamiks. Kirjutasin ja joonistasin vaheldumisi samale leheküljele. Ütlesin, et ma ei leia kirjapandus ühtegi viga, kuigi neid võib seal olla, aga keegi teine ei kontrolli üle. Olin väsinud ja võibolla sellepärast ei märganud suulisel kontrollimisel vigu. Võis ka olla, et mul oli eesti keel nii hästi selgeks saanud, et ma vigu ei teinudki. Läksin istusin pikas laudade reas ukse poolt akna poole. Järgmise lause kirjutasin pasteediga, nii et tähed ulatusid üle lehekülje. Hakkasin siiski pasteeti uuesti kokku korjama. Samal hetkel tahtis seda teha Volmer, kes arvas, et ma olin suure kirjaga pasteeti raisanud, aga ta jäi hiljaks. Ütlesin talle, et korjasin selle juba kokku. Volmer ütles, et järgmises tunnis ta kontrollib meid ajalehtedega. Tahtsin öelda, et ajalehe põhjal ei saa etteütlust teha, sest ajalehtedes on vead, aga enne jõudis Volmer öelda, et ta ei hakka kontrollima meie kirjutamisoskust, vaid lugemisoskust. Ütlesin vaikselt, et siis ma ei tule üldse tundi. Ivo ütles valju häälega kahe kaasõpilase kohta, et need oskavad lugeda ja nad oskavad inglise keeles ka lugeda. Ta mõtles seda vastupidises tähenduses. Hakkasin naerma.

Jõudude meelevallas

Mis olen siia kirjutand, ei ole tühine,
ka siis kui mõttekäiguga suur mass ei ühine.
Kui elan veel, see mõttekäik ei taha kaduda,
mis sest, et kõik ta säilivust ei suuda aduda.
Kui panen kirja jälle mõne kõrgelt antud rea,
see juhib maailma sündmusi, ka siis kui maailm ei tea.
Kui ritta jättan sisse mõne rasket sorti vea,
see pole hea, sest raiutakse jälle mõni pea.

Kunstiunenägu

Nägin unes, kuidas vaatasin raamatust ühte varasemate sajandi maali, millel olid õhus vastakuti kaks figuuri, neist üks must deemon. Ühel kuulsal kunstnikul oli samal teemal maal. Vaadatava pildi autor nii kuulus ei olnud, kuigi selle maali järgi oleks võinud olla. Osad pildid on väga meeldejäävad ja võivad saada kuulsaks, teised meelde ei jää. Minust hakati ka tegema maali. Olin pikali oma voodis vana koha peal. Mõtlesin, et kuidas maal lõpetada, kui ma vahepeal näomoonutusi teen, kas mul palutakse esialgne nägu pähe tagasi teha või lõpetatakse pildil nägu mälu järgi. Kunstnik ütles, et ma tekki kohendaks, muidu ei tule midagi välja. Joonistasin paberile figuure. Mulle öeldi, et keskmine figuur on kunstiliselt ebaõnnestunud. Mulle see halb ei tundunud. Aga kui ma pildi vesivärvidega ära värvisin, läksid kõik figuurid halvemaks. Oleksin pidanud nad uuesti üle tegema, aga vesivärvidega ei tehta. Paberi sees oli suur lohk, kuhu kõik värvid hakkasid kokku voolama. Otsustasin valada selle värvide segu veepurki. Olin Paide õues ja nägin ehmatusega, kuidas üks kõrge puu murduma hakkas. See murdus pooleldi naabri aeda. Keegi õnneks alla ei jäänud, kuigi üks meist oli eelnevalt sinna aeda läinud. Teised puud võisid ka murduma hakata, aga ei olnud puid, mis murduksid. Oli valge öö ja mõned meist magasid saunas. Olin kodus, kui Goebbels ja teised lahkusid, et põgeneda paadiga Soome. Goebbelsit ei tahetud paati lasta, aga ta näitas ette tõendi, et ta võib sinna minna. Kui nad läinud olid, tuldi meille koju Goebbelsit kinni võtma. Panin otsijate eest ukse kinni.

Käsi

Kondine käsi, kondine käsi
teise häälega plaksutab käsi.
Kõik on veel alles, kuid kondine käsi
juba rõõmust plaksutab käsi.

Pikad küüned kraabivad mulda,
teele kunagi ette ei tulda.
Meile lehvitab kondine käsi.
Kurjad vaimud hõõruvad käsi.

Luulest

Nägin unes, kuidas olin ehitanud liivast väikse kindluse, mille seinale olin kirjutanud ühe lause Epu kohta. Kui teised seda vaatama tulid, tahtsin seda ära peita. Kirjutuslaua peal oli hunnik raamatuid väikeste raamatute sarjast. Keegi ütles, et need raamatud tuleb ära nummerdada, teine vastas, et sama hästi võib raamatutes variandid ära nummerdada. Ta mõtles maleraamatuid, aga tegelikult ilmus selles sarjas muid raamatuid ka. Tulin mõttele, et kui Oudekki ütles, et minu luuletustes ei meeldi talle ainult liiga selge rütm, siis võis ta tegelikult tahta ikkagi öelda lauset, millega oleks kritiseeritud kõiki minu luuletusi. Aga teadsin kogemustest, et suudan ka kritiseerimise järel edasi kirjutada. Või suudab ta lugeda mõtet ka rütmi arvestamata. Tõnu luges Toomale ette ühe ingliskeelse neljarealise luuletuse, mida ta kuskilt teadis. Seal lõppes esimene rida sõnadega Bloody Mary. Luuletusel ei olnud erilist mõtet, aga seda naljakam ta oli. Sellest oli ka eestikeelne variant, mis algas ridadega "Võttis käärid/ Vere Mary". Leidsin internetist uue lehekülje, kuhu sai luuletusi üles riputada. Tahtsin hakata seda lugema, et leida veel selliseid häid luuletusi. Siis mulle meenus, et tavaliselt kirjutavad inimesed halvemaid. Leheküljel oli suur karu pilt, mis võis olla vihje sellele, et mina võin ka sinna luuletusi panna. Pidasin siiski õigemaks nende oma blogis avaldamise jätkkamist. Leheküljel avaldatud luuletuste salmide vahel oli kasutajate jaoks käsklusi. Ütlesin: "No kuulge, luuletustega ei tehta nii." Üks vend arvas, et luuletused ja käsklused moodustavad terviku. Mina nii ei arvanud, sest ühes salmis oleks pidanud ikkagi olema neli, mitte viis rida.

Muna

Muna hakkas veerema. Kana pani endale rattad alla, et saaks kaasa haududa. Kanast tehti puljong ja muna lõigati sinna sisse. See oli vajalik, et peremees nälga ei sureks ja saaks tibude eest hoolitseda.

Münt

Mündil on kaks külge. Ühele on kirjutatud 20 senti, teisele 19.92. Kumb neist kehtib? Ikka see, kus on andmete õigsust vapiga kinnitatud?

Punane. Teosed.

Nägin unes, kuidas valmistuti punaste lippude heiskamiseks. Enne seda näidati, kuidas kõnelevad nõrgad punased jalajäljed. Sellest polnud hästi aru saada, sest originaalis olid nad inglise, mitte eesti keeles, nii ei saanud neid eestlastele hästi edasi anda. Öeldi, et laseme värvidel kõneleda. Kõneles punane värv. Publik hakkas rahutuks muutuma, sellepärast öeldi talle, et varsti läheb etendus huvitavamaks. Teised näideldes improviseerisid ja sattusid hoogu, samal ajal kui mina teen näideldes vaid hädavajalikku. Sündisid punased tuvid. Tristan ütles, et need on meretuvid. Nad sündisid tänu sellele, et Tõnis oli tolmeldanud ühte liiki taime teist liiki taimega. Iseenneslikult poleks need ristunud.

Nägin unes, kuidas tõstsin Tõnuga minu luulekogu klotse. Tõnu tahtis neid tõsta teisiti kui mina. Luulekogus oli juttu lepatriinust. Ütlesin Tõnule ja isale, et peaks olema selge, et lepatriinu ei ole inimene. Mõtlesin, et see, et olen näinud unes lepatriinusid, ei pruugi tulla sellest, et Oudekki on ennast lepatriinuks nimetanud, vaid võib olla tingitud ka sellest, et tahtsin lapsena saada lepatriinu-uurijaks. Minu luulekogusse oli kirjastus sisse pannud ka ühe Oudekki luuletuse. Ma ei teadnud, kas see on autoriõigustega kooskõlas. See oli võetud Oudekki luulekogust. Ta oli avaldanud kolm raamatut, peale luulekogu veel ühe juturaamatu ja ühe poliitilise raamatu. Luulekogu oli mul olemas, teisi ei olnud ma poes näinud. Mõtlesin küsida juturaamatut Oudekki enda käest. Ostmiseks, sest kingitusi ei küsita. Poliitilist raammatut ma osta ei kavatsenud, sest ma poleks tema poliitilisi seisukohti nagunii uskuma jäänud.

Telefon

Andsin kirjaliku lubaduse lähematel päevadel üks telefonikõne võtta. Nii et pealtkuulamisseadmed tasub juba sisse lülitada.

Lagi

Nägin unes, kuidas kõndisin suures majas. Mulle tulid vastu ühekaupa paljud klassikaaslased, kes liikusid kõik vastassuunas sellele, kus mina läksin. Lageda taeva all kummardusin vaatama taimesid ja kivi. Mina olin lähedal ja nägin neid suurelt, teised olid eemal ja nägid neid väikselt.

Nägin unes, kuidas lõin akna pauguga kinni, nagu olin ka varem teinud, aga sel korral läks aknaklaas katki. Auk tekkis lakke. Rääkisin, et vanemad kivimajad on tõesti kivist, aga meie maja ehitati defitsiidi ajal, nii tehti katus paberist. Avaldasin imestust, kuidas on üldse katusel kõndida saadud, kui sellest oleks pidanud läbi vajuma. Isa ütles, et võidigi vajuda. Üks tuttav võttis meie toal lae üldse maha. Ütlesin, et ma helistan talle, et nüüd võib maja laguneda. Siis ütlesin, et ma parem ei helista talle, muidu ta võib ennast ära tappa.

Päriselt Tallinnas

Täna öösel magasin ainult umbes kolm tundi. Aja vähesusest hoolimata nägin ühe unenäo. Selles sõitsin koos Klausiga pimedas liumäest alla. Klaus ütles, et rohkem ei saa praegu sõita, sest sealt võime alla lasta vaid vahepeal, kuna liumägi on osa rallisõitjate teest ja neile ei tohi ette jääda.

Sõitsin 9 aastase vaheaja järel Tallinnasse. Uue arhitektuuri eest oli mind korduvalt hoiatatud ja hoiatused ei osutunud liialdatuteks. Ebameeldiv üllatus oli, et kuigi võtsin kaasa Tallinna kaardi, oli seda raske kasutada, sest tänavasilte oli vaid üksikutel majadel. Need puudusid ka tänavanurkadel.

Üritus oli Paul Kerese sünniaastapäeva tähistamine. Peeti neljas keeles kõnesid ja oli olemas sünkroontõlge kolme keelde. Eestlastest rääkis Toomas Alatalu vene keeles. Leo Võhandu rääkis inglise keeles, põhjendusega, et teisi võõrkeeli oskab halvemini ja eesti keeles on jälle sõnad liiga pikad. Väljakuulutatutest jättis Peeter Olesk üldse rääkima tulemata. Vaheajal viidi suurmeistrid peaministri juurde lõunat sööma, aga mind sinna ei lastud.

Peaasi, et Tallinnasse sobivale üritusele kutsuti.

Mõtted kerisele viskamiseks

Kuningas istub troonil ja kõlgutab jalgu.
Mulle öeldakse, et mina ei ole kuningas ja ma pean konveieri juurde minema.
Ma ei lähe, sest kuningas kutsus mind endaga mängima ja annab mulle vastutasuks raha, toitu ja raamatuid.
Tegelikult ma ei taha rohkem kuningaga koos olla, vaid tahan olla üksi oma toas.
Või mis üksindusest seal rääkida saab, kui toas igas neljast nurgast seisab üks tont.
Võibolla on iga tondi selja taga veel tondi poeg.
Esimene koer, kellega ma ühes trepikojas elasin, kandis ka nime Tont.
Mäletan, kuidas ma seda koera veel ei tundnud ja teadsin ainult tema nime ja värvi.
Ehtsad tondid minu toas on vaiksemad, nemad oma nime ei ütle.
Ainult keskööl nad korraks uluvad kooris.
Kuningas ütleb, et tema magamistoas käib kummitus.
Kui ma kosmosesse lähen, võtan kaasa tikud, võileiva, kanamuna ja pooltühja klade.

Laev. 305. Koguteos. Kasvaja.

Nägin unes, et ühe laeva pealt läksid inimesed merre ujuma. Laeva juhtija tegi, nagu ta kihutaks neil laevaga eest ära. Laev oli juba kalda lähedal. Kapten likvideeris laevalt kõik pudelid ja läks ise ka merre. Hääl ütles, et sellelt laevalt jõuab ainult üks inimene elusalt kaldale. Inimesed ise arvasid veel, et jõuavad õnnelikult kaldale, sest nad olid kaldale nii lähedal. Aga siis puhkes laeval tulekahju. Tuld ei saanud kustutada, sest pudeleid enam ei olnud. Pidi tule eest merre hüppama. Näidati seda inimest, kes pidi ainsana elusana kaldale jõudma, kuidas ta ujus. Ta jõudis ühe laevakaaslase laibani ja võttis selle endale päästerõngaks. See ta päästiski. Kaldal sai ta kokku usutegelastega. Need kuulasid teda tähelepanelikult. Ta rääkis, et pääses ainsana ainult sellepärast, et oli enne mereleminekut palvetanud ja oli kavatsenud seda ka tagasi jõudes teha. Ükski hukkunutest ei olnud palvetanud.

Nägin unes, kuidas ootasime klassi 305 pääsemist. Tristan rääkis ühe täiskasvanud mehega Soldatovist. Mees küsis, kas oleks siis pidanud õpikusse kirjutama, et Soldatov oli halb mees. Klassis ei paistnud inimesed hästi ära mahtuvat. Istusin Peebu ja Tristani vahel uksepoolse rea teises pingis. Panin oma vene keele vihiku Peebu ette ja hakkasin seda lehitsema, et jõuda pooleli olevale leheküljele. Esimestele lehekülgedele olin ainult kirjutanud, aga järgmistest olin igale ka erinevaid pilte joonistanud. Peep võis arvata, et tahan talle neid pilte näidata, aga tegelikult ma eriti ei tahtnud, et ta neid näeks.

Nägin unes, et võrgulehekülge, kus olid blogide nimekirjad koos külastajate arvudega. Nimekirjasid oli mitu. Eri nimekirjadel olid blogi nime juures erinevas stiilis pildid või puudusid need täielikult. Külastajate arvud olid imelikud. Oleks võinud arvata, et alumises reas toodutel on need suuremad. Tõnu hakkas välja andma ühte koguteost. Selles oli erinevaid asju, põhiliselt ta enda asjad, aga muuhulgas ka ühe Hitleri ühingu põhikiri ja minu esimese luulekogu kordustrükk. Mõtlesin vahepeal, kas ei oleks õigem panna sinna kolmandat trükis ilmumata luulekogu, aga siis mõtlesin, et parem on hoida seda eraldi raamatu jaoks. Isa pidi veel kõigis asjades nõu andma. Minu luuletuste juurde pääsemine oli keeruline, sest kõigepealt tuli valida html. Erinevad teose osad olid nimelt erinevates programmerimiskeeltes.

Nägin unes, kuidas pidin võtma kolme erinevat rohtu. Mul oli varba sees kasvaja. Arst oli öelnud, et see on healoomuline ja ei võtnud sellepärast midagi erilist ette. Keegi teine oli arvanud, et see on pahaloomuline ja oli öelnud, et puuaed tuleb kohe maha võtta. Seda ei olnud tehtud. Varba seest oli midagi juurte taolist selle aia lippidessse kasvanud, ja kõrvaldatud oli ainult see. Ühel tuttaval oli maovähk. Ta läks välismaale. Sealsed arstid ütlesid talle, et ta peab tervislikult toituma, et ei oleks vaja vähiga tegeleda. Ta korrutas vihaselt nende arstide võõrkeelseid sõnu. Hakkasime vaatama televiisorit. Kuigi sealt tuli välismaa film, kahtlustasin ühest näitlejast, et ta on K. Sander.

Tempost

Eile tõlkisin sellest keelest rohkem ridu kui ühelgi varasemal päeval. Täna hakkab asi kulutatud minutite vähenemise tõttu jälle allamäge minema. Vist hakkab aastavahetuse mõju lõppema. Jäta või asi praegu pooleli ja oota järgmist aastavahetust, et siis lõpuspurt teha.

Liikuv unenägu

Nägin unes, et Sander tuli kutsuma, et tema magistritöö kaitsmisele ka mindaks. Ta tõi kotiga eksemplare oma magistritööst ja oma ilukirjanduslikust raamatust. Võtsin kummastki ühe ja kiirustasin minema. Läksin väiksesse lasteaeda, kus oli kasvataja ja paar last. Kuigi kell oli juba päris palju, ei olnud kasvataja veel täna lastega midagi ette võtnud. Nüüd lõpuks läks ta nendega majast välja. Väljumisel teatas üks lastest, et ta ei usalda toas olevat ahju nii kaua kui see köeb. Vaatasin, et see viskab tõesti põrandale hõõguvaid süsi. Läksin ka majast välja. Konnad tulid teistest maakondadest minu juurde, aga nad olid pettunud, kui ma mõnele neist kogemata jala peale astusin.

Märkmed paberil

Eile hakkasin jälle oma tegevust paberile üles kirjutama. Märgin sinna iga tegevuse kohta, mitu minutit see täpselt aega võtab. Nii olen jälle kasulike asjadega tegelenud. Oht on see, et käekiri tuleb liiga ilus ja võib mingil hetkel seda vaatama jääda. Teine oht on, et hakkan nende kellaaegade põhjal suuremaid teaduslikke arvutusi tegema.

Viirastushommik

Nägin unes, et läksin hommikul majast välja. Tahtsin minna edasi, aga ei julgenud, sest nägin maja ümber manööverdamas suurt autot. Ükskõik mis varianti edasiminekuks ma kaalusin, tundus mulle, et auto võib mulle otsa sõita. Lõpuks läksin tema eest majja tagasi. Mulle meenus, et olin väljunud linnupetet võtmata, järelikult need probleemid autoga tulidki sellest, et linnud petsid mind ära. Viisin postkastist üles tänased ajalehed. Toas mõtlesin veel, et on oht, et see auto sõidab majale sisse. Sõin kiiruga mõned suutäied, enne kui hilja. Söömine õnnestus, kuigi ette ma selles kindel ei olnud. Isa ütles ajalehte nähes, et minu kirja seekord ei avaldatud sellepärast, et olen täna avaldatud fotol vale näoga. Ütlesin, et sellel fotol on lihtsalt teine inimene. Kui isa oli tahatuppa läinud, mõtlesin, et kui ta tagasi tuleb, tahan sellest veel rääkida, aga siis ütleb isa, et see on vana asja üleskaevamine. Aga kui ma ei räägi, seisab see mul tegelikult just kogu elu meeles. Täna oli "Postimees" lugejakirju hakanud avaldama eesnimede all. Minult oli avaldatud lugejakirjana kahesalmiline luuletus. Selle kõrval oli luuletus Maalilt, mida olin juba eelmisel päeval internetis näinud. Oma luuletusest ei saanud ma enam hästi aru. Seda oli ka raske lugeda, sest veerud olid nii kitsad, et üks luulerida tuli jaotada 2-3 reale. Mõtlesin, et kuigi minu nimest on kirjas vaid eesnimi, teatakse üsna hästi ka seda, mis on sellise eesnimega luuletustekirjutaja perekonnanimi. Paaril poliitilise siuga kirjal oli ära toodud siiski ka autori perekonnanimi. Minu luuletus oli võetud minu blogist ja selle omavoliline lehtepanek tundus autoriõiguste rikkumisena. Lamasin oma voodis poolpimedas toas ja lugesin vaimselt haige filosoofi raamatut "Avatud Eesti Raamatu" sarjast. Ta oli raamatusse kirja pannud oma haiguslikke ettekujutusi. Mul tekkis kahtlus, et ka see, nagu oleks "Postimehes" minu luuletus olnud, võis olla viirastus. Võtsin ajalehe uuesti kätte. Seal oli minu luuletus küll endiselt sees, aga mitte enam kahe-, vaid nüüd ühesalmiliselt. Aga ma võisin ka praegu viirastust näha, et seal midagi üldse on.

Elustunud nupud

Laual nupud peavad plaani,
järgmist käiku mõtlevad.
Väljas rahvas trügib saani,
autodega tõtlevad.

Nuppusid ei juhi keegi.
Tõstavad end ise nad.
Neile muret see ei teegi,
et on teistest pisemad.

Rahvas tunglemast ei väsi
kiirustava linna peal.
Koju kiirustab ka Käsi,
peatab nupud pinna peal.

Tõde. Tänavad.

Nägin unes, kuidas tahtsin öelda, et Lomonossov on tõestanud, et teadustöid saab ka luulevormis kirjutada. Lugesin, et inimesed tulevad sellepärast sarnastele järeldustele, et iga inimese sees on kogu tõde olemas. Järeldasin, et on ükskõik, kas ma arendan ennast lugemise või mõtlemise abil. Mõtlesin, kui palju mu male reiting juba tõusnud on ja et kavatsen seda ka edaspidi tõsta. Paide õues mängisime klassivendadega mängu, kus mina pidin neid peksma. See ei teinud neile midagi, aga õun, millega ma peksin, kulus.

Nägin unes, kuidas läksin koos Klausiga üle Toomemäe. Klaus tundis oma piirkonna ära. Kaks klassivenda hüppasid jõkke ja olid kaua vee all, enne kui pinnale kerkisid. Kui nad teist korda hüppasid, lasi üks enne õhu ka suust välja kui pinnale kerkis. Raekoja platsil küsis üks väike poiss mult, mis asi on suitsetamine. Vastasin, et see tähendab, et pannakse sigaret suhu, pannakse sellele tuli otsa ja tõmmatakse suitsu sisse. Ütlesin, et see on tervisele kahjulik. Pärast kõndides nägin seda poissi ja teisi selle pere väikseid lapsi uuesti. Kõndisin neist mööda. Jõudsin järgi nende isale ja ütlesin talle, et ta oma lapsi järgi ootaks.

Linnud. Välismaa. Taimed.

Kuskile oli kirjutatud, et talvel linnud ei laula. Oma kõrvaga kuulsin täna, kuidas üks vares laulis ühe ilusa laulu. Teist liiki lind tegi sel ajal ka häält.

*
Tuletati meelde, kuidas Venemaal taheti hakata rändlinde alla tulistama, et nad linnugrippi ei levitaks. Lisati, et pärast selgus, et see haigus ei levi mitte lindude rännuteid pidi, vaid raudteid mööda. Järelikult haiged linnud ei jaksa ise lennata ja sõidavad rongiga.

*
Lõppenud aasta kokkuvõtetes räägitakse üsna üksmeelselt suurest tsunamist, aga see toimus tegelikult juba üle-eelmisel aastal.

*
Venemaa võiks Ukrainale otse teatada, et ta ei taha mitte rohkem raha, vaid sõbralikumat valitsust. Ei tea, kas nad tahavad Saksamaal ka gaasi abil nukuvalitsuse võimule seada.

*
Saksa lehest leidsin ilusa tsensuurinäite - Prantsusmaal eelmisel aastal toimunud sisserännanute rahutusi nimetati noorterahutusteks, mainimata üldse, et "noored" oleks võinud olla vähemusrahvuste esindajad.

*
Kui Eesti uue aasta uudised algavad presidendi kõnest, siis Uus-Meremaa kohalikes uudistes oli esikohale seatud hoopis see, kuidas suur hulk purjus noori nugade ja pudelitega kakles.

*
Taim, mida ma kunagi ei kasta, kasvab mulle ähvardavalt lähemale. Teise taime kastsin ära.

No nii

Aasta algas sellega, et läksin kell 2 magama, sest uni tuli peale.

Aasta esimeses unenäos olin haiglas. Tahtsin hakata müüma haigla ülearuseid linu hinnaga 25 krooni tükk. Tahtsin hakata müüma keefiri hinnaga 25 krooni klaas. Siis sain teada, et lähedal söögikohas müiakse keefiri hinnaga 15 krooni klaas, seetõttu otsustasin ise ka selle hinnaga müüma hakata. Ütlesin, et muidu oleks see röövimine.

Aasta teises unenäos lahendati ristsõna. Mõtlesin, et ma ei tea enam asju nii hästi kui varem, aga ristsõnade lahendamisega saan neid jälle teada. Ma arvasin, et ma tean, mis tuleb kirjutada ülevalt alla. Siis sain aru, et see ei klapi, sest ülemises reas vasakult paremale läks glasuur, mis tähendas, et seal pidid kõik tähed ühesugused olema. Saatejuht katkestas lahendamise ka selleks saateks, sest keegi ei osanud enam midagi lisada. Kunagi oli Tristan öelnud, et ta lahendas ühe ristsõna ise ära. Tema tookordses vanuses oli see suur saavutus. Olime poes, kus olid köögikapid. Läksin ühe kapi ukse vastu. Tulviste ütles, et ma neid ei puudutaks, sest turvafirma pani neisse pommid, et need puudutuse korral plahvataksid. Tuli töömees, kes hakkas uksi kiirtega üle laskma, et need müügikellaajaks ajutiselt ohutuks teha. Ühe ukse jättis ta vahele, nii et ta tuli selle juurde tagasi suunata. Tulviste ütles talle, et üle laskmata võib ta jätta ainult 9. mai kapi ja veel ühe, et kommunistid plahvatuse kätte jääksid. Pilvelõhkuja, mille ülemisel korrusel me olime, hakkas vappuma. Tulviste hakkas põgenema. Taipasin, et ta saab aru, et maja võib kokku variseda, seepärast hakkasin ka ise põgenema. Hakkasin emaga kahekesi liftiga alla sõitma. Ma ei saanud aru, kas lift liigub õige kiirusega või kukub järjest kiirenedes.

Kolmandas unenäos sai läbi üks maleturniir. Küsisin Jürgen I. käest, mitmenda koha ta sai. Ta sai päris kõrge koha. Küsisin, kes võitis. Jürgen ütles, et Sven. Vangutasin pead. Peale turniiri pidid kõik suures duširuumis duši all käima. Panin selleks ajaks ülikonna duširuumi radiaatori peale. Mõtlesin, kust oleks veel võinud raamatusse artikleid otsida. Ühe naise kohta vaieldi, kas ta tahab takistada duši all olevate inimeste pildistamist või tahab ise neid pildistada.