Loogikareeglid

Nägin unes, kuidas lugesin ühte ajalooraamatut. Seal oli kirjutatud, kuidas üks vanaaegne rahvas hävitas teise vanaaegse rahva keele. See ajas mind nutma. Järeldasin, et nii võib juhtuda ükskõik millise rahvaga. Ja vaevalt, et keegi hakkaks kadunud keelt taastama. Lugesin ühte kooli ajalooõpikut. Ütlesin, et loen kõik ajalooõpikud mitu korda läbi. Mul oli ajaloos doktorikraad, aga tahtsin minna jälle ülikooli ajaloo sisseastumiseksamit tegema, et näha, kas saan esikoha. Võimalik, et oleksin saanud ka vähem punkte kui eelmisel korral. Kavatsesin teha ainult ajalooeksami ja jätta teised ajaloo osakonda pääsemiseks vajalikud sisseastumiseksamid tegemata. Ma ei teadnud, kas sinna saab üldse kaks korda astuda. Tõnu rääkis, kuidas ta käis tegemas füüsika sisseastumiseksamit. Tal oli lubatud seal füüsika käsiraamatut kasutada. Kui minul seda lubatud oleks, oleksin kõik ülesanded ära lahendanud. Aga kui mina füüsika sisseastumiseksamit tegin, siis seda ei lubatud.

Oudekki saatis meie perele jõulude puhul paberile kirjutatud luuletusi. Klausile saatis ta kolm luuletust kolmel paberil. Mulle saatis ta ainult kaks luuletust, sest mina olin temaga niigi e-maile vahetanud.

Toomas küsis mult, mitu mõtet ma päevas mõtlen. Vastasin, et mõtlen raamatut lugedes iga lõigu kohta ühe mõtte. Peale seda olin teises toas oma voodis. Vaatasin, et aknast paistab sinine taevas, kus on ainult üksikud pilved. Ema oli öelnud, et ilusa ilma all mõeldakse selget taevast. Selle põhjal järeldasin, et nii ütlejate jaoks võrdub sinine ilusaga. Mõtlesin veel, kas selline järeldus on loogikareeglitega kooskõlas ja kuidas oleks seda kõige loogilisem sõnastada.