teisipäev, jaanuar 03, 2006

Viirastushommik

Nägin unes, et läksin hommikul majast välja. Tahtsin minna edasi, aga ei julgenud, sest nägin maja ümber manööverdamas suurt autot. Ükskõik mis varianti edasiminekuks ma kaalusin, tundus mulle, et auto võib mulle otsa sõita. Lõpuks läksin tema eest majja tagasi. Mulle meenus, et olin väljunud linnupetet võtmata, järelikult need probleemid autoga tulidki sellest, et linnud petsid mind ära. Viisin postkastist üles tänased ajalehed. Toas mõtlesin veel, et on oht, et see auto sõidab majale sisse. Sõin kiiruga mõned suutäied, enne kui hilja. Söömine õnnestus, kuigi ette ma selles kindel ei olnud. Isa ütles ajalehte nähes, et minu kirja seekord ei avaldatud sellepärast, et olen täna avaldatud fotol vale näoga. Ütlesin, et sellel fotol on lihtsalt teine inimene. Kui isa oli tahatuppa läinud, mõtlesin, et kui ta tagasi tuleb, tahan sellest veel rääkida, aga siis ütleb isa, et see on vana asja üleskaevamine. Aga kui ma ei räägi, seisab see mul tegelikult just kogu elu meeles. Täna oli "Postimees" lugejakirju hakanud avaldama eesnimede all. Minult oli avaldatud lugejakirjana kahesalmiline luuletus. Selle kõrval oli luuletus Maalilt, mida olin juba eelmisel päeval internetis näinud. Oma luuletusest ei saanud ma enam hästi aru. Seda oli ka raske lugeda, sest veerud olid nii kitsad, et üks luulerida tuli jaotada 2-3 reale. Mõtlesin, et kuigi minu nimest on kirjas vaid eesnimi, teatakse üsna hästi ka seda, mis on sellise eesnimega luuletustekirjutaja perekonnanimi. Paaril poliitilise siuga kirjal oli ära toodud siiski ka autori perekonnanimi. Minu luuletus oli võetud minu blogist ja selle omavoliline lehtepanek tundus autoriõiguste rikkumisena. Lamasin oma voodis poolpimedas toas ja lugesin vaimselt haige filosoofi raamatut "Avatud Eesti Raamatu" sarjast. Ta oli raamatusse kirja pannud oma haiguslikke ettekujutusi. Mul tekkis kahtlus, et ka see, nagu oleks "Postimehes" minu luuletus olnud, võis olla viirastus. Võtsin ajalehe uuesti kätte. Seal oli minu luuletus küll endiselt sees, aga mitte enam kahe-, vaid nüüd ühesalmiliselt. Aga ma võisin ka praegu viirastust näha, et seal midagi üldse on.

0 vastukaja: