esmaspäev, jaanuar 23, 2006

Peegeldus taevas. Kool.

Nägin unes, et läksin koos emaga üle Sõpruse silla. Ihaste pool taevas peegeldusid sild ja sellel olevad autod. Imelik oli, et kuigi sillal autod liikusid edasi, seisid nad taevas paigal. Tegelikult olin kodus. Oli karta, et mind tahetakse õhku lasta. Tänaval nimega Laagna tee oli toimunud juba mitu plahvatust. Panin pea padja alla, et plahvatuse killud mulle pähe ei kukuks. Aga mind võidi altpoolt ka õhku lasta.

Henn andis Tiiule oma kalli fotoaparaadi. Tiiu tehtud fotod muutusid peale seda kõik ilusateks. Aga fotoaparaadi teinud firma hakkas teda süüdistama autoriõiguste rikkumises. Nähtavasti oli Hennule aparaadi müümise lepingus punkt, et sellega võib pildistada ainult Henn ise.

Oli matemaatikatund ja tahvlile oli kirjutatud üks ülesanne. Sander ütles, et x on null. Vaatasin, et null sobiks sinna küll hästi, aga edasi mõtlesin, et sellepärast, et ta sinna sobib, ei pea ta seal veel tingimata olema. Jürgen I. lahendas ülesande ära ja sai vastuseks 217. Selgus, et see oli ühe vanaaegse väeosatüübi liikmete arv. Jürgen teadis palju selliseid fakte, mida mina ei teadnud.

Malepartiis mängis must taotluslikult plaanitult. Üle ruutude jooksid diagonaalid. Algul mõtlesin, et ruutude arv ei klapi klasside arvuga, aga siis sain aru, et iga klassi kohta on kaks rida ja kõik ikkagi klapib. Olin esimese klassi õpetaja. Esimene minu õpilastest jõudis õppimises teisele tasemele. Varsti jõudis ka teine. Mõlemad olid tüdrukud ja nad olid omavahel sõbrannad. Mõtlesin, et poisid jõuavad võibolla sellepärast hiljem, et nad on tähestikus tagapool. Ees seisis veel hulk tasemeid.

Läksin sügisel kooli, kus lasti lindilt laule. Lauljad olid minu klassikaaslased, sest tundsin ära Lauri K. hääle. Kooli jõudis Ivar, kes oli muutunud suureks ja paksuks. Talle öeldi, et laulsid need, kes kevadel koolis juhtusid olema. Õpetaja Laats rääkis meie kirjanduslikest töödest. Tema jutu järgi pidi mul olema eriti suur kirjandusanne. Mõnes teises õppeaines nimetatakse hoopis kedagi teist andekaks. Minu kõrval istus Supilinna naisautor. Lugesin tema kirjutatud teksti, mis oli hoopis teistsugune kui minu oma. Kõndisin ringi ja rääkisin, et minu tekstides esinevad vaimud, kummitused ja kuld võivad mõnele tunduda niisama esinevat, aga minu jaoks ongi need kõik olemas.

0 vastukaja: