teisipäev, jaanuar 10, 2006

Luulest

Nägin unes, kuidas olin ehitanud liivast väikse kindluse, mille seinale olin kirjutanud ühe lause Epu kohta. Kui teised seda vaatama tulid, tahtsin seda ära peita. Kirjutuslaua peal oli hunnik raamatuid väikeste raamatute sarjast. Keegi ütles, et need raamatud tuleb ära nummerdada, teine vastas, et sama hästi võib raamatutes variandid ära nummerdada. Ta mõtles maleraamatuid, aga tegelikult ilmus selles sarjas muid raamatuid ka. Tulin mõttele, et kui Oudekki ütles, et minu luuletustes ei meeldi talle ainult liiga selge rütm, siis võis ta tegelikult tahta ikkagi öelda lauset, millega oleks kritiseeritud kõiki minu luuletusi. Aga teadsin kogemustest, et suudan ka kritiseerimise järel edasi kirjutada. Või suudab ta lugeda mõtet ka rütmi arvestamata. Tõnu luges Toomale ette ühe ingliskeelse neljarealise luuletuse, mida ta kuskilt teadis. Seal lõppes esimene rida sõnadega Bloody Mary. Luuletusel ei olnud erilist mõtet, aga seda naljakam ta oli. Sellest oli ka eestikeelne variant, mis algas ridadega "Võttis käärid/ Vere Mary". Leidsin internetist uue lehekülje, kuhu sai luuletusi üles riputada. Tahtsin hakata seda lugema, et leida veel selliseid häid luuletusi. Siis mulle meenus, et tavaliselt kirjutavad inimesed halvemaid. Leheküljel oli suur karu pilt, mis võis olla vihje sellele, et mina võin ka sinna luuletusi panna. Pidasin siiski õigemaks nende oma blogis avaldamise jätkkamist. Leheküljel avaldatud luuletuste salmide vahel oli kasutajate jaoks käsklusi. Ütlesin: "No kuulge, luuletustega ei tehta nii." Üks vend arvas, et luuletused ja käsklused moodustavad terviku. Mina nii ei arvanud, sest ühes salmis oleks pidanud ikkagi olema neli, mitte viis rida.

0 vastukaja: