Nägin unes, et käisime kooli kolmandal korrusel üksteise kannul ja igaüks mängis erinevat pilli. Ma ei kuulnud pillimängu helina, vaid tajusin seda kuidagi teisiti. (Pille näha ka ei olnud.)
Pimedas toas vehkis keegi minu kohal noa või käega. (Lamasin oma voodis.) Arvasin, et ta tahab mind ära tappa. Ta andis mõista, et kui ta mind tappa tahaks, siis oleks ta seda juba teinud. Ta lõi mind mõned korrad just selle kahtluse eest. Läksime kööki, kus pidin talle hernesuppi andma. Kui olin talle seda ühe kruusitäie andnud, kartsin, et see võis olla viga, sest ta võib olla härjapõlvlane, kes sööb nüüd kogu supi ära. Aga ta sõi siiski vaid oma portsu. Ta oli näärisokk. Suures toas pandi väljumiseks riidesse. Näärisokk halvustas ülikondade kandmist, sest nendega hakkab külm. Ta lasi panna ümber linikud, milliseid kanti vanasti idamaadel. Näärisokuks oli Andrus. Pille arvates oli minu süü, et Andrus tuletas meelde Piretit ja Kerstinit, samal ajal kui Andruse kohaletulek ise näitab, et kõiki sõpru saab samu ülesandeid täitma panna.
Tr saatis mulle koopia pikast kirjast, mille ta kirjutas vastuseks Tiiu kaebusele. Selle kirja alt tuli välja Tr õige nimi. See oli mehenimi. Mulle oli ta koopia saatnud vist sellepärast, et arvas, et mina võin ka kergesti pisiasjade peale protestima hakata. Kirja lugedes muutusid sinised tähed punasteks ja punased oranžideks, millele juhtis ka kirja tekst tähelepanu. Tekkis küsimus, et kui pikemal vaatamisel nähtav värv muutub, kuidas teavad inimesed siis, mis värviga on üldse tegemist. Nähtavasti peetakse õigeks värviks seda, mida nähakse esimesena. Tavaliselt ei olegi aega ühte punkti pikemalt vaadata, mistõttu ainult esimest värvi nähaksegi. Rääkisin Klausile, et mul on kahe öö unenäod järjest täide läinud - kummalgi ööl nägin unes, kellelt ma kirja saan, ja saingi mõlemalt inimeselt. Blog.tr.ee uute sissekannete pealkirjadesse ilmus soovitus, et tuleb probleem lahendada sellega, et täiustada blog.tr.ee otsingumootorit. Seletasin Klausile, et probleem seisnes vist selles, et inimese nimi on Tr ja lehekülje nimi blog.tr.ee. Sealt olid teemasildid ära kaotatud, nende asemele olid tulnud hinded, mida pandi kõigile blogidele ja riputati aegajalt värskelt paberitükil seinale välja. Minu blogi hindeks oli 25, mõnel 30 või 32. Mõtlesin, et aja jooksul võib minu hinne siiski ka tõusma hakata. Aga inimesed ei tea sellele kõrgemat hinnet panna, kui nad ei näe teemasilti, mille järgi sinna minna. Ütlesin maas istuvale K. Sandrile, et mind need hinded ei huvita. Ta vastas, et teda ka mõttetused ei huvita. Arutlesin, et sildid tuleks taastada, sest nad on ikka hinnetest paremad, väljaarvatud need sildid, mille tähendusest ma aru ei saa. Tahtsin tuua näiteks, et ma ei saa aru sildist "asjalik". Siis taipasin, et seda ei või öelda, sest Oudekkil just see silt ongi. Siis leidsin, et võibolla saab mõni neist kõigist aru.
Mängisime tsivilisatsiooni. Sel korral mängisime seda nii, et me ei sõdinud omavahel, vaid tegime koostööd. Minu kõrvale tekkis tsivilisatsioon, mille paadid hakkasid ringi sõitma ja kõigile kaarte jagama. Mulle eriti ei meeldinud, et kogu planeedi kaart mulle nähtavaks muutub, sest siis on raskem ennast selle pealt üles leida. Tsivilisatsiooni nimi oli tähistatud kolme tähega, nii et üks täht oli viltuse kriipsuga i. Erinevate kasutajanimede all oli kirjapilt natuke erinev. Minu ja Klausi tsivilisatsiooni nimetati kaubandustsivilisatsiooniks, aga kuna värskelt tekkinu läks minust kohe arengus mööda, siis öeldi mulle, et minu tsivilisatsioonil ei olnudki õige nimi. Vaidlesin vastu, sest tekkinu oli tegelikult vaid sama tsivilisatsiooni teine haru. Nähtavasti oli eeldatud, et valge tsivilisatsioon läheb nagunii arengus kõigist teistest mööda, et talle kaubandustsivilisatsiooni nimi pandi.
Üks meie kooli tüdruk tahtis kooliraadios teatada, et ta saab ühelt meesõpetajalt lapse. Läksime klassi 119 viivasse koridori. Keegi ütles, et ta sai kahe mehe käest teada, et veel üks kuulus kirjanik on haiglasse viidud, sest teda löödi kaks korda noaga. Ta ütles, et tema ei teadnudki. Küsisin, kas sellest oli tänases ajalehes juttu. Ütlesin, et ma pole veel tänaseid ajalehti näinud, aga kui seal seda sees ei ole, siis pole seda lugu päriselt juhtunud, sest need kaks meest mõtlevad asju välja.
neljapäev, jaanuar 26, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar