Valekäigud

Nägin unes, et olime Meelval, mis muutus Peedu vanaema suvila aiaks. Seal oli ka Dennis või tema sarnane poiss. Kuigi ta oli alles laps, oli ta andnud välja minust rohkem raamatuid. Toomas oli alles väike. Ta oli avaldanud raamatu ühe väikse tüdruku kohta, keda ta tundis.

Mõtlesin hakata niimoodi ajalehele artikleid kirjutama, et panen esmalt kirja pealkirja ja siis hakkan tegema uurimistööd. Tahtsin kirjutada Keskerakonda ja Rahvaliitu võrdlevat artiklit. Selleks kavatsesin läbi lugeda mõlema erakonna programmid. Savisaar küsis mult, mis erakonda ma kuulun. Vastasin, et käin maleklubis.

Algas film Siberi kohta, mille oli teinud Lennart Meri. Algul näidati taevatähtede kiiret ja pühalikku liikumist. See oli jõulu- või vana-aasta õhtu. Edasi hakkasid Meri ja üks teine temasugune eestlane Siberi metsas suusatama. Kuigi nad ei olnud kõige kiiremad suusatajad, tundus filmis nende liikumine väga kiire, sest neid ei olnud kellegagi võrrelda.

Algas välkmaleturniir. Mängiti koolipinkide peal. Kohtunikuks oli Rei. Mul olid mustad ja minu vastaseks oli mees, keda ma varem ei tundnud. Ta käis avangus d4-d6. Ütlesin, et see on valekäik ja välgus tähendab see kaotust. Rei ütles, et selle loeme juhuslikuks käiguks ja selle saab siiski tagasi võtta. Järgmisel käigul andis vastane minu kuningale etturiga d7-lt tuld. Ma unustasin kuningalt tule kõrvaldada ja käisin teise käigu. Nüüd ütles vastane, et valekäik on kaotus. Mina leidsin, et kui tema sai valekäigu tagasi võtta, siis pean mina ka saama. Puudutasin rusikaga tema lõuga. Küsisin, ega ma teda ei löönud, ja ütlesin, et loodetavasti keegi ei näinud. Hakkasin mõtlema, kas lüia ettur lipu, oda või ratsuga. Nupud pudenesid laualt põrandale, sest laud oli viltu. Proovisime neid tagasi panna, aga see ei õnnestunud. Seejärel proovisime panna teistele selles reas olevatele laudadele, aga see ka ei õnnestunud, sest need olid ka viltu. Lõpuks tegin ettepaneku, et mängime pimesi. Kellal olid seierid paigast nihkunud. Panin nad oletatavasse õigesse asendisse tagasi. Hakkasime üksteisele mõistatusi esitama. Mina esitasin lihtsa küsimuse, vastane pikema ja konksuga. Selle viimane lause oli, et mis torust tuleb muda. Vastasin, et tean teise sarnase mõistatuse põhjal, et õige vastus on mudatorust, aga ma saaks siis ka edasi mängida, kui ma midagi muud vastaksin, sest males on seisus võimalik teha rohkem kui üks erinev käik. Mõtlesin, et järgmiseks võib ta mulle esitada mõne veel raskema küsimuse. Oli kaks võimalust, kuidas mängida - kas püüda esitada võimalikult raskeid küsimusi, et vastane rivist välja lüia, või esitada lühikesi küsimusi, et enda mõtlemisaega kokku hoida.

Rääkisin, et kõigi parteide liikmeskond on avalik. Vastati, et Gorbatšovi partei puhul mitte. Ütlesin, et Gorbatšovi partei puhul jah. See oli väike venelaste partei. See, kes oli mulle vastanud, oli ise ka Gorbatšov. Üks vanem naine kallistas teda, sest ta oli kõigest hoolimata tänulik selle eest, mis Gorbatšov oli kunagi Eesti heaks teinud.

Mängisin kirimalet. Vastased saatsid mulle käike paberil. Olin vastanud elektrooniliselt, aga hakkasin mõtlema, et see ei ole vist määrustega lubatud. Vastane oli saatnud mulle käike nii, et neid oli raske paberi pealt üles leida. Ütlesin, et see loll kirjutas juurde, et mäng lõppes tema võiduga, aga mina ei ole sellega nõus. Ostsime väiksest raamatupoest raamatuid.

Olime Paide aias. Sõin ära ühe suure kibuvitsamarja, aga rohkem neid ei söönud, sest hakkasin kartma, et need on mürgised. Siiri rääkis, kuidas keegi nimetas ühte vilja teise nimega ja ta ei julge sellele enam öelda, mis on selle vilja õige nimi, sest muidu see inimene võibolla ei kasuta enam enda tarvitatud nimetust. Siiri ütles, millise soomekeelse lause ta kuskilt kuulnud oli. Imestasin, et tal soome keel nii hästi meelde jääb.

Mõtlesin, et peaksin tõesti saatma kirju paberil, sest arvuti seostub minu jaoks magistritöö kirjutamisega. Vaatasin, et mu magistritöö oli ainult 130 lehekülge pikk, samal ajal kui enamus lehekülgi jäi kirjutamata. Lugesin Jungi raamatut mälestustest ja unenägudest. Jung ütles seal, et nüüd on tal õnnestunud näha neid kohti (Kaunase puiestee kandis) lähedalt, mis lapsena paistsid eemalt. Ta lisas, et nüüd on ta näinud lähedalt isegi lapsena eemalt paistnud kitsesid. Ta lõpetas selle lõigu lausega: "Seepärast jää minu juurde, Akamba!"