Selgitan veel

Eilne esimene unenägu, mis oli hirmuunenägu, on tegelikult seletatav vist sellega, et üleeile enne magamaminekut pidin võtma rohtu, aga samal ajal hakkasin katsetama arvutit, mille tulemusel ma lõpuks ei teadnud, kas ma võtsin rohtu ühe-, kahe- või kolmekordse annuse. Tekkis enesetunne, mille järgi oleks ka võinud arvata, et sai liiga palju. See enesetunne võis muutuda selliseks unenäoks.

Aga täna nägin unes ühte väga pikka korvpallurit. Arvati, et ta viskab kõik vabavisked sisse. Kui mina jälgima hakkasin, hakkasid need tal siiski mööda minema. Aga järgmised viskajad viskasid ka mööda. Kui pikk korvpallur uuesti viskama hakkas, läksid tal visked jälle sisse. Nii oli tema tabavus kokkuvõttes ikkagi kõigist parem. Tema vabavisked olid sellised, et ta hüppas vabaviskejoonelt korvirõnga külge. Istusin lauavirna otsas. Mulle veeretati pall. Veeretasin selle tagasi. Siis selgus, et veeretamise käigus on pallist õhk välja läinud. See oli seletatav sellega, et laudade sees olid püsti naelad, mis pidid palli katki torkama. Ei teadnud, kumma veeretaja käes see juhtus. Ronisin lauavirnalt maha, mille käigus virn varises ümber. Kui see oleks olnud suurem, oleksin võinud niimoodi õnnetult laudade alla jääda. Tuli Humu, kes ütles, et me rikume linna heakorra eeskirju - korvirõngas ei ole majadest kõrgemal. Mõtlesin, et kui ta kõrgemal oleks, läheks pall kergemini aknasse. Humu ütles, et mina ei mängi, mina mingu platsist natuke kaugemale. Seejärel hakkas ta lauavirna uuesti üles laduma. Nägin nüüd, et ta on hoopis Raivo, keda ma kohe ära ei olnud tundnud. Raivo ütles varsti, et seda lauavirna ei saagi püsti panna. Hakkasin laudadest naelu välja tõmbama, et keegi neid läbi jala ei astuks.

Ülikoolis algas uus õppeaasta. Olin V. Made loengus. Üliõpilased pidid nimed paberile kirjutama. Loengu lõpul luges Made nimed ette, et inimesed annaks märku, kes on kes. Kui mõned nimed olid loetud, läks Madel järg käest ja ta küsis, kelle nime ta pidi järgmisena lugema. Kuna ta seisis paberiga minu kõrval, siis nägin öelda, et järgmisena tuleb Simo Runneli nimi. Made ütles, et seda ei loe ta sellepärast, et mind ta juba tunneb. Siis andis ta veel ühe ülesande - näitas joonistusi, millele üliõpilased pidid teksti juurde mõtlema. Mõtlesin juba ühe variandi välja, mida seal võidakse rääkida, aga siis nägin, et see variant ei sobi, sest osa teksti on juba pildil olemas, mida ma polnud algul märganud. Mõtlesin veel hulgale variantidele, aga ei leidnud väga head. Märkasin, et kasutada saaks seda, et musta kuningas on vangerdamata. Hakkasin mõtlema, kuidas kuningat kukutada. Siis tuli mulle pähe, et igat kuningat ei peagi kukutama. Kuigi ma mõtlesin arvatavasti teistest rohkem variante, ei kirjutanud ma erinevalt neist midagi üles. Teised hakkasid juba enda kirjutatut ette lugema. Kui üks tüdruk oli vastuse ette lugenud, siis ütlesin, et ma ei saanud aru, kas tuleb esitada fakte või peab tekst võimalikult naljakas olema. Tüdruk ütles, et naljakas on see ka, osa nalja seisneb hääles. Minule ei olnud tema hääl nalja teinud. Siis luges oma vastuse ette Mait. Tema propageeris märatsemist. Ta mõisteti selle eest hukka.

"Tunas" ilmus ühelt tuntud ajaloolaselt kaheleheküljeline artikkel. Ta kirjutas selles Ida-Virumaal asuvatest kuulsatest kividest, millest on kirjutanud paljud novellikirjanikud. Ta oli tahtnud välja selgitada, kas neid on ikkagi 365 nagu aastas päevi või ümmargune arv 100. Mõlemat arvu oli varem nimetatud. Üle lugedes nägi ta aga, et kive on hoopis 66. Artiklis oli nimetatud ka Rootsi kuningate nimesid. Mõne Rootsi kuninga nimi oli olnud Frederik. Oleks võinud arvata, et see nimi on natuke lühem, ilma sellise lõputa. Paralleeliga ajaloost oli seletatav ka, miks põgenesid vene lasteraamatus Totu ja Taibu läbi metsa, kuigi ei olnud mingit põhjust põgenemiseks. Ühe tegelase nimi seal raamatus oli veel Soku. Seal maal liivarannas, kuhu Totu põgenes, hakkas ta õppima. Ta sai hinnete summaks täpselt 121, nagu norm ette nägigi. Oli kirjeldatud, kuidas Totu õppis. See haridus oli algkooli tasemel. Ta õppis selgeks, et neli korda kaks on kuus. Lugeja pidi ise aru saama, et ta tegi vea ja õige vastus on hoopis kaheksa. Emaga ma arutasin seda raamatut, aga isale ei meeldinud, et ma sellist tobedust loen. Hakkasin kokku kogutud tühjenenud õhuniisutajatesse vett panema. Eelmises korteris olid meil olnud radiaatoritel õhuniisutajad, mida praeguses korteris enam ei olnud. Mõtlesin, et võibolla oli eelmine korter just sellepärast praegusest soojem, et õhuniisutajad mõjusid nagu saunas leili viskamine.

Toomas naeris. Öeldi, et Toomas on vendadest kõige suurem naerja. Ühe teise venna kohta öeldi, et tema on Tooma vendadest kõige suurem naerja. Mina ütlesin, et vanasti naersin ma Toomast rohkem. Vahel naersin ma nädal aega järjest. Toomale tuli üllatusena, et ma oleksin temast rohkem naernud, sest tema nii vana aega ei mäletanud. Ta küsis, miks ma nüüd vähem naeran. Vastasin, et ei ole enam see aeg. Selle vastuse peale hakkasime naerma.