Unenägu imetitaga

Olime öösel pimedas toas. Üks mees jälgis spordiuudiseid. Ta küsis mult kontrolliks medali võitnud naissportlase nime. Selle naise nimi oli sama, mis ühe kirjastuse töötaja nimi, aga ma ei teadnud, kas ta ongi sama isik või ainult nimekaim. Meenutasime veel, et oli tehtud ettepanek püstitada vaatlustorn. Selle jaoks taheti rajada 100 kilomeetrit pikk elektriliin. See oli kummaline, sest Eestis oli juba elektrivõrk olemas. Algas Uku Masingu teooria esitamine. Uku Masing väitis, et kõik asjad, mis on olemas, on kasutamiseks. Mõtlesin õudusega, mis kõik võiks juhtuda, kui see tõsi oleks. Järeldasin, et Masing liialdab. Masingu õpetuse järgi hakkas arenema alla aastane imelaps. Laps hakkas lärmama ja igasugu küsimusi esitama. Kõik suhtusid temasse heatahtlikult. Ainult siis, kui ta teise tuppa läks, tuli üks naine ja ütles talle, et ta ei ole veel koolilaps, seega peab ta sel kellaajal magama. Laps tuli tagasi minu tuppa. Oli vaja kirjutada. Ütlesin talle, et ta kirjutaks ise, sest ta teeb seda juba minust kiiremini. Varsti läks ta tänavale ja teised tema järel. Keegi hoiatas, et meil ei maksa tal järel käia, sest varsti hakkab ta koos pruudiga kõndima. Mina arvasin, et varsti muutub tita samm nagunii nii kiireks, et me ei jõuagi talle enam järgi, seega pole meil vaja peatuda. Klaus arvas aga, et tita jääb alati heatujuliseks. See tähendas, et Klausi arvates tita ei tahagi meist lahku minna.

Kõndisime läbi linna. Üle tee pidime minema jooksuga, sest eemalt lähenes üks auto väga suure kiirusega, kuigi esialgu ta oli veel kaugel. Jõudsime vaevu üle. Auto osutus politseiautoks. Märkasin, et foori roheline tuli vilgub. Teele astudes ei olnud mul üldse meeles foori vaadata, nii et politsei oleks saanud meile punase tule korral trahvi teha. Mul oli võimalus jälle ujuma minna, sest olin saanud endale uued ujumispüksid. Mulle ei meeldinud, et pükste peale on kirjutatud minu eesnimi, sest siis saavad teised ujujad teada, kes ma olen. Ujulas mõtlesin, et viimati ujusin ma nii palju kui jaksasin, aga see kord ma enam pingutama ei hakka, sest olen vahepeal teada saanud, kui palju inimesi on ära uppunud. Ujun ainult üle basseini lühema serva ja seda ka ainult siis, kui keegi vendadest valvab ja on valmis mind vajaduse korral päästma. Enne vette minekut pidin arsti ettekirjutuse kohaselt rindkere hapukoorega määrima, et ravida punetavat nahka. Kui ma seda tegema hakkasin, ütles Merko, et samal ajal tuleb alt dušši ka peale lasta. "Kas alt poolt või alt üles?" küsisin.

Kuulasime hommikul koos Tõnu ja Kadriga muusikat. Raadio juhe kippus seinast välja vajuma. Panime selle õigesse asendisse tagasi. Rääkisime, et Eestis on väga viletsad pillid. Teatris esinemise jaoks oli vaja muretseda korralikud. Tõnu rääkis, et praegu kõlava laulu sõnad on tõlgitud nii kehvalt, et lavastus, mille osaks see on, jäeti teatris ära, enne tegi teine ansambel uue tõlke. Tõnu rääkis mordvalastest rääkiva raamatu põhjal, et mordvalasi on vähe, aga nad on täielikud kapitalistid ja tahavad oma riiki ehitada. "Pane seeme salve!" kordas Tõnu ühte raamatus esinevat lauset.