Vägivaldsus

Tänastes lühikestes unenägudes oli palju vägivalda, aga see ei olnud päris mõttetu vägivald.
Ühes unenäos ütlesin ühele inimesele, et ei ole veel selgunud, kumb meist õigem on. Aga tema oli tundunud arvavat, et tema on õigem. Teisele tagusin vastu pead ja ütlesin, et minu lumekuul on palju paremast lumest kui tema oma. Unenäos ta midagi kurja teha ei jõudnud, aga taguma hakkasin teda sellepärast, et tal oli kombeks teha kurja ärkvel olles. Lumi selles unenäos oli tõesti määrdunud, aga mina tegin oma kuuli õhukesest puhtast pealmisest kihist.
Teises unenäos lõin vendasid toolijalgadega, aga tegelikult tahtsin lüia maamajja tungivaid tulirelvadega varustatud võõraid kurjategijaid, ainult ajasin inimesed segi. Selles unenäos öeldi kannatada saanud vennale, et ta läheks viiks targale kolm soolikat ja raha (mida nimetati ühe uue sõnaga), et see teda raviks.
Kolmandas unenäos karjusin kellegi peale, aga see oli jällegi selleks, et ta ei tuleks valel ajal valest uksest sisse.
Neljandas unenäos võtsid võõrad ära Pille asjad, mis ta oli bussipeatusesse jätnud, aga selgus, et Pille panigi need sinna pingile selleks, et soovija nad endale saaks.
Ühes unenäos kuivas ühe kõrbes päevitava naise see jalg ära, millele ta liiva peale panemata jättis. Aga jala kuivamise ajal tundis ta ennast hästi.