Unenägu Tallinnaga

Olime Tallinnas. Orienteerusime ilmakaarte järgi, mida näitas meile päike. Ühest hoovist arvasime, et sealt ei pääse vist läbi, targem oleks kohe ringi pöörata. Aga kui hoovi lõpuni kõndisime, siis selgus, et seal on läbipääs siiski olemas. Ainult natuke teistsugune kui oleks võinud arvata. Kõndisime bussipeatusesse, kus buss oli ees. Vaatasime sildilt, et selle lõpp-peatus on Sadam, kuhu me tahamegi sõita. Siis tuli meelde, et tahame sõita Raekoja platsile, aga sinna sõitis see buss ka. Otsustasime siiski minna jala. Olime jala ringi kõndides vahepeal juba Raekoja platsile sattunud. Oli karta, et jääme hiljaks. Küsisin Erikult, mis kell on. Me pidime olema kohal kell kolm, praegu oli ühe paiku. Õige tee leidmise korral oleksime selle ajaga kohale jõudnud. Lootsin Erikule, et tema leiab õige tee.

Olin esitanud magistritöö lõppvariandi, aga esialgu köitmata kujul. Sain selle tagasi koos õppejõudude märkustega. Piirimäe oli ühes töö osas märkinud linnukesega kõik lõigud, mis rääkisid Itaalia asemel Saksamaast, ristiga kolmandast riigist rääkivad. Seda tegi ta sellepärast, et töö oleks pidanud käima Itaalia kohta, aga selles töö osas oli neist kahest riigist rohkem kui Itaaliast. Seda mõtlesin kaitsmisel välja vabandada sellega, et 1930. aastatel muutus tähtsaks välispoliitika ja siis tuleb kirjutada ka muudest riikidest. Töö teistes osades oligi Itaaliast rohkem. Ma oleksin saanud veel osa lõike kustutada, aga ei tahtnud seda teha. Mõtlesin, et kui ma seda ei tee, siis võidakse kaitsmisel nõuda töö tagasilükkamist, põhjendusega, et ma pole õppejõudude märkusi arevesse võtnud. Olin parajasti ülikoolis ja otsisin kapist raamatuid. Võtsin kätte ühe eestikeelse Itaaliast rääkiva raamatu. Mõtlesin, et äkki on raamatu autoriks märgitud mind. Edasi mõtlesin, et see ei saa nii olla, sest mina uurisin ainult koostööd teiste riikidega, aga see raamat on kogu Itaaliast. Vahepeal panin raamatu kappi tagasi. Kui seda uuesti välja võtta tahtsin, oli keegi selle tagumisse virna pannud. Kui seda sealt välja koukima hakkasin, läks eesmine virn ümber. Ütlesin ülikooli töötajale, et kui mõni raamat katki läks, siis ma maksna välja, aga mul on vaja õige raamat kätte saada. Ülikooli töötaja ütles, et ta paneb ise raamatud tagasi, siis ei tule pahandust. Käisin ära ja tulin koos isaga tagasi. Nüüd hakkas isa kapist raamatut otsima. Oli oodata, et kõik kordub.

Ühel võrgulehel toimus jutuajamine. Üks tüdruk kirjutas midagi, mis algul tundus kahemõtteline, aga siis nägin, et see ongi numbri järgi vastuseks konkreetselt minu sissekandele. Vastasin talle omakorda, et kui ta poliitikast aru ei saa, siis ärgu ta üldse kirjutagu. Läksin arsti juurde. Arsti huvitas, kui kaua ma magan. Ütlesin, et ärkasin öösel kaks korda üles ja seitsme tunni magamise järel läks uni lõplikult ära, aga väga vähe seda ei ole. Edasi olin mõned tunnid veel poolunes. Kõndisin kodu poole. Lumi oli maas ja teel oli suusatajaid. Ustav rääkis, et ta on ka suvel lund unes näinud. Vastasin, et mina näen sageli ja siis olen ärgates pettunud, et päriselt ei ole ei lund ega pimedust.