Demokraatiat meil on

Eilses "Sirbis" kirjutab Ero Liivik, et esindusdemokraatias ei kuulu kõrgeim võim rahvale, sest rahval on otsustusõigust ainult valimishetkel. Artikkel asub siin. Ma olen nõus, et rahval võiks otsustusõigust olla praegusest rohkem, aga püian järgnevalt tõestada, et seda on ka praegu rohkem kui artiklis näidatud.

Rahvas ei saa mitte ainult valida, vaid iga kodanik saab ka ise valimistel kandideerida. Kes valitakse, sõltub sellest, kes kandideerivad. Kogu valimistevahelise aja saab teha valimiskampaaniat.

Lisaks valimistele on põhiseaduses ette nähtud ka rahvahääletused. Neid püütakse küll Eestis erinevalt Šveitsist vältida, aga mõned on toimunud ja mõnda küsimust ei otsustata ka edaspidi ilma rahvahääletuseta, kuni praegune põhiseadus kehtib.

Rahvalt ei küsita arvamust mitte ainult valimistel, vaid ka pidevalt toimuvatel avaliku arvamuse uuringutel. Parteid valmistuvad pidevalt uuteks valimisteks, seetõttu nad mingil määral nende uuringutega arvestavad.

Omaette võim on ajakirjandus. Kes ise ei ajalehtedele ega internetis ei kirjuta, saab ajakirjanduse sisu mõjutada ikkagi lugemiseelistustega.

Rahva arvamust ei küsita ainult poliitika, vaid ka muude küsimuste kohta. Feisbukis hääletatakse iga päev, milline postitus rohkem meeldib, korraldatakse missivalimisi ja parimate laulude valimisi, mis mõjutab moodi ja kultuuri.

Võib väita, et valimistulemused sõltuvad sellest, kellel on rohkem raha. Aga kuna kaupu toodetakse rohkem kui vaja, siis saavad tarbijad ostueelistustega mõjutada, milline tootja saab rikkaks ja milline läheb pankrotti.

Tipp-poliitikas püsivad küll läbi aastate enam-vähem ühed ja samad inimesed, aga parteisid on üle ühe, neil ei ole täpselt ühesugused seisukohad, ja valija seega otsustab paljuski, milline seisukoht jääb peale.

Sõnavabadus on Eestis üsna suur ja ajakirjandus mõjutab otsuseid. Meikari artikkel sundis lõpuks ühe ministri tagasi astuma ja ajakirjanduse kriitika tõttu loobus Kallas peaministrikohast.

Üks võim on ka kohtuvõim. Iga kodanik saab kohtule kaebuse esitada või ise juristiks õppida. Kohus ei tühistanud küll otsust Eesti ESM-iga liitumise kohta, aga sellest jäi puudu ainult üks hääl.