Trükivigadega luuletus

Ajalehes oli Haloneni pilt. Küsisin, miks ta nii kahvatu on, kas ta on näo peale puudrit pannud. Pidin Haloneni liftiga sõidutama. Sõitsin liiga kaugele, pidin osa maad tagasi sõitma. Pärast liftist väljumist kõndisime mööda koridore ja otsisime õiget ruumi. Läksime saali aktusele. Istusin aktusel kindralimütsiga poisi kõrval.

*
Küsisin vennalt, kas ta Läänemerd on joonud. Vend vastas, et põhjavesi on mürgine. Lisasin, et Läänemeri ka. Ütlesin, et tavaliselt soolast vett ei jooda. Ma olin lugenud, et üks mees sõitis paadiga üle ookeani ja jõi õigetes kogustes soolast vett.

*
"Tuna" esikaanel avaldati katkend minu luuletuse algusest. Avarida oli: "Inimkond on kohtu all". Märkasin, et neljandas reas on trükiviga, sõna "inimkond" asemel on kirjas "inimkont". Siis märkasin, et sama viga on ka esimeses reas. Aga võibolla oli luuletus just trükivigade tõttu avaldatud. Oma raamatus olin vist vead ära parandatud. Või võibolla ma ei teinudki trükivigu, vaid luuletust oli toimetatud. Läksin muuseumi. Ütlesin, et see on tüüpiline, et asi trükitakse ära, aga kritiseeritakse, et tehnilises osas on puudusi. Nägin muuseumi eesruumis oma esimese kursusetöö juhendajat. Tema oli meile kunagi õpetanud trükitud materjalide lugemist, nüüd oli mind ennast trükis avaldatud. Läksin lugemissaali. Kaua ei tahtnud ma siin olla, sest mul ei olnud pikki pükse jalas.