Olime rääkinud ühe vanatädi koertest. Selle peale oli ta mõlemad oma koerad meile kinkinud. Ema kõndis ühe koeraga mööda kõnniteed ja isa teisega mööda muruplatsi. Klaus ütles, et need koerad on imelikud ja kõnnitakse veel nii aeglaselt. Mina ütlesin, et ma näen unes kogu aeg ohtlikke koeri, ja selle peale kingiti veel endale ka koerad.
*
Läksin maleklassi. Seal hakati võidu ülesandeid lahendama. Oudekki ema ütles, et naised vist ei oska, seetõttu tema ei lahendanud.
*
Mängisime Paide aias Tõnu ja Klausiga jalgpalli. Tõnu tahtis väravate asukohta muuta, et need oleks üksteise suhtes täisnurkselt, üks sauna ees ja teine kasvuhoone ja sauna vahel. Mina ütlesin, et värav ei tohi liiga kasvuhoone lähedal olla, muidu võib kasvuhoone klaas katki minna. Klaus otsustas, et väravad jäävad vanasse kohta. Õhtu oli käes. Läksime enne tuppa minekut sauna pesema.
*
Mängisime malet. Valge hakkas võitma. Siis selgus, et mustal on üks nupp lippu mineku lähedal, see läks lippu. See nupp oli piklik konstruktoriklots, samuti valge lipp. Panime seisu uuesti peale. Aga kuna valgel oli ratsu ja kaks etturit rohkem, oli see seis valgele võidetud ja edasimäng jäi ära.
*
Pätid lükkasid mäe ümber, nii et see kukkus õppehoonele otsa. Aknad võisid puruneda ja õppehoones olevad inimesed võisid kannatada saada. Mägi koosnes telliskividest. Tahtsin pättidele kätega kallale minna. Kuigi mägi peatus siiski enne õppehoonet. Vene lapsed istusid pinkides ja laulsid venemeelset laulu. Mul läks nägu lõbusaks. Krister ütles vene lastele, et nad vaataksid, milline nägu mul on. Nüüd hakkasin laginal naerma. Ütlesin, et vanasti öeldi: nii väike ja juba venelane. Mulle tuli meelde ka lause: me lapsed Lenini, me lapsed Stalini. Mäe küljes oli suuremaid konarusi veel ripakile jäänud. Tahtsin neid alla lükata, et nad enam ohtlikud ei oleks.
kolmapäev, mai 21, 2014
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar