Põgenesin ülikooli

Kõndisime läbi metsa. Kohtasime hunti. Läksime vee äärde. Olin Eesti looderannikul. Tartus korraldas üks Pille klassiõde näituse. Ta peegeldas sealt kiiri minuni. Olin joonistanud pilte, millest igaüks tundus olevat seotud erineva naisega. Muidu poleks sellest aru saadud, aga ma olin pannud piltidele ka nimed, nimede järgi võidi aru saada.

*
Läksin suvila aeda. Maas oli hapet. Tegin käed sellega kokku, seejärel hakkasin rohu vastu puhastama. Arvasin, et happe ajasid maha suvilas käinud vargad. Aga isa ütles, et tema võttis masina majast välja, hape tuli selle seest. Läksime mööda raudtee äärt linna poole. Räägiti, et viljahoidlas toimub tuumareaktsioon, seda on satelliidilt näha. Oletasin, et radiosüsinik võib viljahoidlas tõesti tekkida. Rõhutasin, et radiosüsinik, mitte raadiosüsinik.

*
Olime keset ühte linna. Hakkasime minema auto peale. Üks mees võttis kätte seadme, millest ma ei saanud aru, kas see on kaamera või püss. Paistis, et see on püss ja ta oli ühte inimest juba tulistanud. Mitte küll surnuks, aga vigaseks. Mina sellise mehega sama auto peale ei läinud, vaid hakkasin mööda tänavaid põgenema, tehes sageli pöördeid, et jälitajal silmist kaduda. Jõudsin ülikooli peahooneni, mis oli otse lihtsa plangu kõrval. Läksin peahoonesse sisse, et vaadata, kes on tänavu paremad sisseastujad. Kõiki sisseastumiseksameid ei olnud veel toimunud, aga mõne tulemused olid juba stendidel väljas. Ühele käsitöö erialale oli teinud eksamit edukalt palju Ojulandi kooli lõpetajaid.