Koolimedalid ja tuleviku hindamine

Tänases lehes kirjutati, kes on tänavused kuldmedalistid. Kuldmedali saab see, kellel on kõik ained viied. Aga varem on kirjutatud, et tahetakse minna uuele hindamisele, et ei hinnata enam õpilast võrdluses keskmise õpilase taseme või õppekava omandamise protsendiga, vaid enda varasema tasemega. Kas sellisel juhul saab üldse kellelegi kuldmedalit anda? Kui antakse, siis saavad need kõige halvemad õpilased, kes suurem osa koolist ei õpi üldse, aga viimasel aastal natuke õpivad. Ja üldse on mul sellise hindamissüsteemi osas kahtlusi, nagu ma olen varemgi väljendanud. Lisan, et selline süsteem eeldab, et õpetajal on väga hästi meeles iga õpilase varasem tase. Kui vahetub õpetaja või õpilane läheb teise kooli, siis ei saagi hindeid panna. Kehalises kasvatuses saaks, kui on kirjas, et eelmine aasta hüppas õpilane nii palju, aga tänavu nii palju. Aga siis mõõdab hindamine seda, kes antud aastal kõige kiiremini kasvab, treeningul ei pruugi kasvuaastal olla tulemuse paranemises mingit osa. Kes kasvab kõige hiljem, selle hinne võib olla viimases klassis teiste omast parem ja tema saab kuldmedali.